ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 116

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Keskkonnainvesteeringute Keskus on Eesti sihtasutus, mida haldab Rahandusministeerium. KIK-i eesmärgiks on keskkonnakasutamisest laekuva raha sihtotstarbeline paigutus loodusressursside taaskasutamisse ja keskkonnaprobleemide lahendamisele ning s ...

Keskkonnateabe Keskus

Keskkonnateabe Keskus oli Keskkonnaministeeriumi hallatud riigiasutus. Keskus lõpetas tegevuse 2013, kui Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi ja Keskkonnateabe Keskuse tegevus korraldati ümber ja moodustati uus riigiasutus: Keskkonnaage ...

KESTA

Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programmi KESTA viis ellu 1. aprillist 2010 Sihtasutus Archimedese Teaduskoostöö Keskus ning 1. märtsist 2012 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. Programm lõppes 31. oktoobril 2015. Partneri ...

Looduskaitse all olevad liigid Eestis

Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti loo ...

Looduskaitsekuu

Looduskaitsekuu on Eestis tähistatav looduskaitsele pühendatud ühe kuu pikkune periood. See algab mai teisel pühapäeval ehk emadepäeval ja lõppeb 5. juunil ehk keskkonnapäeval. Looduskaitsekuud hakati tähistama 1980. aastast. Enne seda tähistati ...

Looduskaitseseadus

Looduskaitseseadus on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega lo ...

Looduskultuuri seminar

Looduskultuuri seminar on Tallinna Loomaaia ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös korraldatav seminarisari, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Loodusk ...

Roheliste rattaretk

Roheliste rattaretk on traditsiooniline iga-aastane rattasõiduüritus, mille käigus tutvutakse ühe Eesti piirkonnaga ja käsitletakse sealseid keskkonnateemasid. Esimene retk toimus kevadel 1988 ja see oli ajendatud murest Virumaa keskkonna pärast. ...

Rohevik

Rohevik on keskkonnafestival, mida Eestis korraldab 2011. aastast Põhjamaade Ministrite Nõukogu. 2011. aastal toimusid festivali raames 15. septembril Tartus Eesti Maaülikoolis konverents "Kaasaegsed ökolinnad", 16. septembril Tallinnas konverent ...

Tallinna Keskkonnaamet

Tallinna Keskkonnaamet oli Tallinna linna ametiasutus 1. jaanuarist 2005 kuni 31. maini 2019, mille tegevusvaldkonnaks oli linna keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ning tervislikuks elukeskkonnaks soodsate tingimuste loomine lähtudes säästva ...

Akadeemia (ajakiri)

Akadeemia on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut". Ajakirjas avaldatakse filosoofiliste, teaduslike ja populaarteaduslike artiklite ja esseede tõlkeid ning algupärasei ...

Algernon

Algernon on ulmekirjanduse veebiajakiri, mis avaldab algupärast eestikeelset kirjandusloomingut ja tõlkeid eesti keelde, aga ulmega seotud ühiskondlikke ja psühholoogilisi nähtusi käsitlevaid artikleid, uudiseid, mõttevahetusi ja ulmealaseid viiteid.

Eesti Keel ja Kirjandus

Eesti Keel ja Kirjandus oli eesti kultuuriajakiri, mis ilmus Tartus. Ajakiri moodustati ajakirjade Eesti Keel ja Eesti Kirjandus ühendamisel 1940. aastal. Ajakirja ilmus 1941. aastal 6 numbrit jaanuarist juunini, viimane oli kaksiknumber. See on ...

Eesti Kirjandus

Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940. Aastast 1908 oli ta Eesti Kirjanduse Seltsi kuukiri. Aastal 1940 ühendati Eesti Kirjandus ja Eesti Keel ajakirjaks Eesti Keel ja Kirjandus, mis oli praeguseni ilmuva ajakirja ...

Estonian Art

Estonian Art on eesti kunsti teemaline ingliskeelne ajakiri, mida annab 1997. aastast välja Eesti Instituut. Kaks korda aastas ilmuv ajakiri kajastab tänapäevaseid suundumusi Eesti kujutavas kunstis ja arhitektuuris, lisaks on leida kunstiajalool ...

Estonian Literary Magazine

Estonian Literary Magazine on eesti kirjanduse teemaline ingliskeelne ajakiri, mida annab alates 1995. aastast välja Eesti Instituut. Kaks korda aastas kevadel ja sügisel ilmuv ajakiri tutvustab välislugejale eesti kirjanikke ja luuletajaid ning ...

Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat. Ajakiri asutati 1958. Ajakiri ilmub praegu Ees ...

Kirjandusarhiiv

Kirjandusarhiiv on blogiformaadis ilmuv veebiajakiri, mis avaldab peamiselt enne II maailmasõda Eestis ilmunud kirjanduslikku kriitikat, esseistikat, ajaloolisi artikleid ja kirjandustutvustusi. Kirjandusarhiivi ülesanne on tutvustada osaliselt m ...

Kriteerium (ajakiri)

Kriteerium oli eestikeelne kultuuriajakiri, mis ilmus veebiajakirjana. See vahendas peamiselt välismaist filosoofiat ja kultuuri ning edastas välismaiseid kultuuriuudiseid. Kriteerium ilmus alates veebruarist 2006 üks artikkel nädalas. Ajakirja t ...

Kunst.ee

KUNST.EE on aastast 2000 neli korda aastas ilmuv Eesti kunsti- ja visuaalkultuuri ajakiri. Kvartaliajakiri on 1958–1996 ilmunud almanahhi Kunst järjepidevuse jätkaja, seega sisuliselt Eesti vanim kunstialane perioodikaväljaanne. Ajakirja kirjasta ...

Kunstiteaduslikke Uurimusi

Kunstiteaduslikke Uurimusi on Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu välja antav teadusajakiri, mis sisaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri kohta, samuti avaldatakse kunstiteaduslike raamatute ja ürituste ülevaat ...

Looming (ajakiri)

1923. aastal Friedebert Tuglase asutatud ajakiri Looming kuulub traditsiooniliste almanahhi-tüüpi kirjandusajakirjade hulka. Loomingu põhitaotluseks on algusest peale olnud uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine. ...

Loomingu Raamatukogu

Loomingu Raamatukogu on aastast 1957 ilmuv ajakiri, mis loodi ajakirja Looming lisana. Ajakiri avaldab väärtkirjandust pehmes köites odavate väljaannetena.

Loomingu Raamatukogu kuldsari

"Loomingu Raamatukogu kuldsari" on 2020. aasta jaanuarist ilmuv raamatusari, mis sisaldab Loomingu Raamatukogus läbi aegade ilmunud teoseid. Kuue kümnendi lemmikuid hõlmavas sarjas antakse välja nii ilukirjandust kui ka esseistikat. Raamatuid ei ...

Muusika (ajakiri)

Muusika on Eestis ilmuv muusikaajakiri. Ajakirja antakse välja aastast 2002. Praegune väljaandja on SA Kultuurileht. Peatoimetajaid: Anneli Remme 2003 Ia Remmel 2004. aastast Reet Marttila 2002

Muusikaleht

Muusikaleht oli aastatel 1924–1940 Tallinnas ilmunud muusikateemaline kuukiri. Ajakirja andis välja Eesti Lauljate Liit. Ajakirja tegevtoimetaja aastatel 1932–1940 oli Eduard Visnapuu. Šarže muusikainimestest joonistas Roman Koolmar. Ajakirja trü ...

Ninniku

Ninniku on veebis ilmuv tõlkeluuleajakiri, mille asutasid aastal 2001 Kalju Kruusa ja Hasso Krull. Ninniku eesmärk on "avardada eestikeelse tõlkeluule publitseerimise võimalusi, tutvustada tõlkijate uuemat loomingut, muuta kõigile kättesaadavaks ...

Raduga

Raduga oli Eestis aastail 1986–2006 ilmunud venekeelne ajakiri, ajakirja Vikerkaar paralleelväljaanne. Aastail 1989–1990 levitati ajakirja üle Nõukogude Liidu. Töötajaid: Tatjana Teppe, Alla Kallas, Boriss Štein, Elvira Mihhailova, Mariina Tervon ...

Sign Systems Studies

Sign Systems Studies on Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaantav rahvusvaheline mitmekeelne semiootikaajakiri. Ajakiri asutati 1964. aastal Juri Lotmani algatusel. See on üks maailma vanemaid semiootikaajakirju. Kuni 1992. aastani oli ta põhiliselt v ...

Tallinn (ajakiri)

Ajakiri Tallinn on eesti kultuuriajakiri, mis keskendub ajaloole ja eesti kirjandusele, kunstile, aga käsitleb ka filosoofia, ajaloo ja muude humanitaarteaduste teemasid.

Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded

Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded oli Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli poolt välja antud kunstiteaduslik ajakiri, mis ilmus aastatel 1937–1940. Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded hakkasid ilmuma 1937. aastal kunsti ...

Varamu

Varamu oli aastatel 1937–1940 Tallinnas ilmunud kuuajakiri. Aastal 1940 hakkas ajakirja asemel ilmuma ajakiri Viisnurk. Ajakirja andis välja K/O Ü." Kultuurkoondis” Tallinnas, vastutav ja tegevtoimetaja oli Henrik Visnapuu, kunstiosakonna toimeta ...

Vihik (ajakiri)

Vihik on Eesti Kirjanduse Seltsi ebaregulaarselt ilmuv ajakiri. Esimene number ilmus mais 2002. 2002–2004 oli toimetaja Berk Vaher, 2004–2005 Priit Kruus ja alates 2006. aastast Jaak Tomberg. Ajakirja esimene toimetaja Berk Vaher iseloomustas Vih ...

Vikerkaar (ajakiri)

Vikerkaar on 1986. aastast ilmuv eesti kultuuriajakiri, mis avaldab ilukirjandust, esseesid ja arvustusi. Ajakirja asutati seoses perestroikaga kahe rööpväljaandena, millest teine oli venekeelne Raduga, mille viimane topeltnumber ilmus 2006. aast ...

Värske Rõhk

Värske Rõhk on kirjandusajakiri, mis keskendub noorte autorite loomingu avaldamisele. Ajakiri ilmub kuus korda aastas. Värskes Rõhus ilmuvad noorema põlvkonna autorite luuletused, proosatekstid, ja arvustused uuema kirjanduse kohta, lisaks tõlked ...

Aakre rahvamaja

Aakre rahvamaja on rahvamaja Tartu maakonnas Elva vallas Aakre asulas. Rahvamaja juhataja on Sirle Lüüs. Rahvamaja avati 1967. Lisaks piirkonna kultuurielu edendamisele ja kultuuri vahendamisele korraldab ja koordineerib rahvamaja ka Aakre piirko ...

Aruküla rahvamaja

Aruküla rahvamaja ehitati Arukülla 1974. aastal Harju rajooni uueks kultuurimajaks ning pidi kuni Eesti Vabariigi taastamiseni maja jagama Aruküla kolhoosiga. Praegu asub hoones peale Aruküla Kultuuriseltsi veel ka Raasiku vallavalitsus. Praegune ...

Emmaste rahvamaja

Emmaste rahvamaja on endine rahvamaja Hiiumaa vallas Emmastes. Maja valmis 1987. Selle arhitekt on Maris Remi ja sisekujunduse autor on Raili Morgen. Ehitustöid juhtis brigadir Jaroslav Krivun. Emmaste rahvamaja kogupind on 2179.4 m² ning selle p ...

Haimre rahvamaja

Haimre rahvamaja on rahvamaja Rapla maakonnas Märjamaa vallas Moka külas. Rahvamaja juhataja oli Eha Kaljusaar aastatel 1999–2019. Rahvamaja asutati 1937. Suvepidude korraldamiseks on rahvamaja kõrval park. "Teeme ära" talgutega on pargis tehtud ...

Jõelähtme rahvamaja

Jõelähtme rahvamaja on rahvamaja Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõelähtme külas. Rahvamaja on Jõelähtme valla kultuurikeskuse allasutus. Rahvamaja tegevust juhib Merike Kahu.

Kanepi Seltsimaja

Kanepi Seltsimaja on kultuuriasutus Põlva maakonnas Kanepi vallas Kanepi alevikus. Tegemist on vanima maarahvamajaga Eestis, maja pärineb 1887. aastast. Seltsimaja ehitas omal jõul Kanepi Laulu Selts. Hoonet laiendati ja ehitati ümber 1924. aasta ...

Kannel (kultuurimaja)

Kannel on kultuurimaja Võrus aadressil Liiva 13. Maja haldab SA Võru Kannel. Maja ehitati 1964 ja enne seda oli samas kohas Kandle seltsi vana seltsimaja, mis 1962–1963 lammutati.

Karepa rahvamaja

Karepa rahvamaja on rahvamaja Lääne-Virumaa maakonnas Haljala vallas Karepa külas. Rahvamaja asub Võle–Vainupea–Kunda maantee ja Rahvamaja tee ristil. Karepa rahvamaja ehitasid Karepa külaelanikud talgute korras 1938. aastal. Hoone oli varem Rutj ...

Kihnu rahvamaja

Kihnu rahvamaja asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linakülas. Esimene rahvamaja saarel sai lõplikult valmis 1950. aastal, kuid hävis tulekahjus 1999. aastal. Uus rahvamaja asutati 2001. aastal. Kihnu rahvamajal on oluline roll kultuuri ja kogukonn ...

Kolgaküla rahvamaja

Mitte segi ajada samas vallas asuva Kolga rahvamajaga Kolgaküla rahvamaja on rahvamaja Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolgakülas. Esimene Kolgaküla rahvamaja avati 1931. Ehitamise algatas Kolgaküla Haridusselts. 17. juulil 2006 põles süüdatud rah ...

Kärdla kultuurikeskus

Kärdla Kultuurikeskus on Hiiumaal Kärdla kesklinnas asuv kultuurikeskus. See on ehitatud 1959. aastal. Keskuses on teatri- ja kontserdisaal, kinosaal, näituseruum, Kärdla Linnaraamatukogu ning huviringide ja personali ruumid. 2015. aasta jaanuari ...

Linda rahvamaja

Linda rahvamaja on rahvamaja Võrumaal Antsla vallas Kobela alevikus. Hoone ehitati 1973. aastal tollase Linda kolhoosi kontor-klubiks ja see asub tehisjärve kaldal. Hoone projekteeris arhitekt Toomas Rein, kes pälvis koos insener J. Portiga Linda ...

Mai kultuurikeskus

Mai kultuurikeskus on 1986. aastal projekteeritud hoone Pärnus. Hoone projekteeris arhitekt Tõnis Palm. Keskus kuulub Pärnu linnale. Algselt oli hoone mõeldud pommivarjendiks linnajuhtidele ja ühiskonna koorekihile. Taasiseseisvumise ajal aastal ...

Mustamäe Kultuurikeskus Kaja

Mustamäe Kultuurikeskus Kaja on kultuurikeskus Tallinnas Mustamäe linnaosas aadressil Eduard Vilde tee 118. Keskust haldab Mustamäe linnaosa valitsus. Keskuse põhimääruse järgi on selle tegevuse eesmärk "luua Mustamäe linnaosa elanikele vaba aja ...

Mustvee Kultuurikeskus

Praegune hoone ehitati aastatel 1957–1961. 11. veebruaril 1961 toimus hoones avakontsert, kus esinesid puhkpilliorkester, tantsijad, lauljad, segakoor ja külalised Tudulinnast. Kontserdi jäädvustas Tallinnfilm ja selle lõiku näidati dokumentaalkr ...