ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 138

Gudbrandsdalslågen

Gudbrandsdalslågen ehk Lågen on jõgi Norras Opplandi maakonnas. See saab alguse Lesja vallas asuvast Lesjaskogsvatneti järvest ning voolab läbi Gudbrandsdaleni oru. Gudbrandsdalslågeni läänepoolsed lisajõed on Gausa jõgi, Otta jõgi, Vinstra jõgi ...

Numedalslågen

Numedalslågen on jõgi Norra kaguosas Vestfold og Telemargi ja Vikeni maakonnas. Jõe pikkus on 352 km ja valgla 5554 km². Ta on pikkuselt Norra kolmas jõgi. Numedalslågen saab alguse Hardangervidda lavamaal ja suubub merre Skagerraki väina Vestfol ...

Skiensvassdraget

Skiensvassdraget ehk Skieni valgla on pindala poolest kolmas valgla Norras, kuhu kuuluvad jõed, mis toituvad Norsjo järve Skieni linna üles. Tinni valgla, mis koosneb Mosvatni, Kalhovdfjordi, Tinnsjo ja Heddalsvatni järvest. Bo valgla, mis koosne ...

Vorma

Vorma on jõgi Norras, mis saab alguse Mjosa järvest ja suubub Glåma jõkke Årnesi juures. Vorma jõe pikkus on 30 km, ta voolab läbi Eidsvolli linna. Oma nimi sai Vorma sellepärast, et oli ta soe "warm" jõgi, mida ei kata kunagi jää, kuigi nii Glåm ...

Apurímaci jõgi

Apurímaci jõgi on jõgi Lõuna-Ameerikas Peruu Arequipa piirkonnas, Amazonase lähtejõgi. Apurímac algab Andidest. Tema lähte koordinaadid on 15° 11 48" S ja 71° 45 29" W. Lähe asub vähem kui 160 km kaugusel Vaiksest ookeanist 5597 m kõrguse Nevada ...

Czarna Hańcza

Czarna Hańcza on jõgi Poolas ja Valgevenes, Nemunase vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Чорная Ганча, leedu keeles aga Juodoji Ančia. Jõe nimetus pärineb ilmselt jatvingi keelest. Jõe pikkus on 145 km ja valgla on 1916 km². Jõe la ...

Odra

Odra jõgi ehk Oderi jõgi on jõgi Kesk-Euroopas. Jõe pikkus on 854 km, sellest 112 Tšehhis ja 742 Poolas. Viimasest 187 kilomeetrit on Poola-Saksamaa piir. Odra on Visla järel Poola suurim jõgi. Valgla pindala on 118 861 km², millest 106 056 km² 8 ...

Pravaja Lasnaja

Pravaja Lasnaja või Pravaja Ljasnaja on jõgi Valgevenes Bresti oblastis ja Poolas, üks Lasnaja lähtejõgedest. Valgevene keeles on jõe nimi Правая Лясная vene keeles Правая Лесная või Лесьна-Права, poola keeles Leśna Prawa. Jõe pikkus on 63 km sel ...

Pulva

Pulva on jõgi Poolas ning Valgevenes, Bugi parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Пульва, poola keeles aga Pulwa. Jõe pikkus on 54 km, sellest Valgevenes 42 ja Poolas 12 kilomeetrit. Jõe valgla on 535 km², sellest 475 km² asub Valgeve ...

Soła

Soła on jõgi Poola lõunaosas, Wisła esimene parempoolne suurem lisajõgi. Jõgi saab alguse mitme Żywieci Beskiidide mägioja ühinemisel. Jõe alguseks võib pidada kahe suure mägioja Rycerka oja ja Ujsoły oja ühinemiskohta Rajczas raudteejaama läheda ...

Svisłači jõgi

Svisłač ehk Svislatš on jõgi Poolas ning Valgevenes, Nemunase vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Свіслач, vene keeles Свислочь poola keeles aga Świsłocz. Jõe pikkus on 137 km ja valgla on 1750 km². Jõe langus on 82.2 m ja lang on ...

Wisła

Wisła on pikim ja suurim Poola jõgi. Saab alguse Beskiidides kahe lähtejõena, mis kannavad Biała Wisełka ja Czarna Wisełka nime. Wisła suubub Gdański lahte, moodustades delta. Wisła äärde jäävad kaks suurlinna – Poola pealinn Varssavi ja Kraków. ...

Aa jõgi (Prantsusmaa)

Aa on jõgi Prantsusmaal, mis jääb kogu ulatuses Prantsusmaa pinnale ning suubub Põhjamerre. Aa jõe pikkus on 89 km 55.7 km ulatuses voolab vabalt ja 33 km ulatuses on kanaliseeritud. Valgala on 1215 km². Keskmine vooluhulk on 10 m³/s. Ta voolab p ...

Aubei jõgi

Aube on jõgi Prantsusmaal. Jõgi saab alguse Langresi platoolt. Ta voolab algul loodesse, pärast läände. Kogu oma pikkuses voolab ta Champagne-Ardennei departemangus, ainult mõnekilomeetrine lõik ülemjooksul kulgeb Burgundias. Suurimad asulad jõe ...

Doubs

Doubs on jõgi Prantsusmaal ja Šveitsis, Saônei vasakpoolne lisajõgi. Doubs pikkus on 453 km, valgla pindala 7710 km². Jõe allikas asub 937 ja suue 170 m kõrgusel merepinnast, nii et jõe langus on 767 m ja lang 1.68 m/km. Doubs voolab Prantsusmaa ...

Loire

Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu. Jõe pikkus on 1012 km, valgla 117 000 km². Loire on pikkuselt Euroopa viies jõgi. Loire algab Keskmassiivist, voolab põhja ja pärast Orl ...

Rhône

Rhône Rhone Rotten); valsi Rotten ; itaalia Rodano ; arpitani Rôno, oksitaani Ròse ; ladina Rhodanus ; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas. Rhône algab Alpidest Rhônei liustikust 1753 meetri kõrgusel. Jõe pikkus ...

Saône

Saône on jõgi Prantsusmaal, Rhônei parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 473 km ja valgla 29 950 km². Suudmele lähemad 407 kilomeetrit on jõgi kanaliseeritud. Jõe vooluhulk suudmes on 480 m³/s. Saône algab Lorraineis umbes 405 meetri kõrgusel merep ...

Tarni jõgi

Tarn on jõgi Lõuna-Prantsusmaal, Atlandi ookeani vesikonda kuuluva Garonnei parempoolne lisajõgi. Jõgi on andnud nime Tarni departemangule. Jõgi algab Sevennidest ja voolab valdavalt läände sügavas orus läbi Keskmassiivi. Ta läbib Millau, Albi, G ...

Yonne

Yonne on jõgi Prantsusmaal. Yonne on 292 km pikk ja tema valgla on 10 836 km². Tema allikas on umbes 730 m ja suue 47 m kõrgusel merepinnast, mis teeb tema languseks umbes 683 m. Jõe vooluhulk on keskmiselt 95 m³/s. Yonne algab Burgundiast Morvai ...

Könkämäeno

Könkämäeno on Soome ja Rootsi piirijõgi Enontekiö ja Kiruna valla vahel Käsivarsis. See on Rootsi kõige põhjapoolsem jõgi. Jõe pikkus on 90 km. Jõe langus on 144 m 473–329 m. Jõgikonna pindala on 2830 km 2. Jõgi toitub lumesulamisveest. Jõgi saab ...

Luleälven

Luleälven on jõgi Rootsi Lapimaal. Luleälven algab Skandinaavia mäestikust Norra piiri lähedalt ja voolab valdavalt kagusse. Ta suubub Perämerre Põhjalahes. Ülemjooksul läbib ta Akkajaure veehoidla ja Stora Sjöfalleti rahvuspargi. Tal ei ole suur ...

Muonio jõgi

Muonio jõgi on osa Rootsi ja Soome piirist moodustav jõgi, Tornio jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõgi paikneb Lääne-Lapimaal. Jõe pikkus on 230 km mõnikord arvestatakse Muonio jõe alla ka Könkämäeno, millega koos on pikkuseks 333 km, jõgikonna pindala ...

Sireti jõgi

Siret on Doonau lisajõgi. Jõgi on 706 km pikk, millest esimesed 110 km on Ukrainas ja ülejäänud 596 km Rumeenias. Tema valgla pindala on 44 835 km², millest põhiosa asub Rumeenias ja põhjaots ulatub ka Ukrainasse. Siret algab Ukrainast Tšernovtsõ ...

Tisza

Tisza on jõgi Euroopas Doonau jõgikonnas. Algab Metsa-Karpaatidest. Laskunud Kesk-Doonau madalikule, voolab algul läände, siis edelasse ja lõpuks lõunasse ning suubub Doonausse vasakpoolse lisajõena. Jõe pikkus on 1308 km. Tisza voolab kesk- ja a ...

Aari jõgi

Aar on jõgi Saksamaal, Lahni vasakpoolne lisajõgi. Nimi pärineb sõnast, mis tähendab kiiresti voolav jõgi. Jõe pikkus on eri andmetel umbes 40 või umbes 60 km. Ta saab alguse Taunuse mäestikust Hessenis Taunussteini linnaosast Orlenist ning voola ...

Aller

Aller on 215 km pikkune jõgi Saksamaa Saksi-Anhalti ja Alam-Saksi liidumaades. See on parempoolne ja seega idapoolne Weseri lisajõgi ning on ka selle suurim lisajõgi. Jõe viimased 117 km moodustavad Alam-Alleri föderaalse veetee Bundeswasserstraß ...

Ems

Ems on jõgi Loode-Saksamaal. See voolab läbi Nordrhein-Westfaleni ja Alam-Saksi liidumaade ning suubub Dollarti lahte, mis on Waddenzee osa. Jõe kogupikkus on 362.4 km. Riigipiir Alam-Saksi Ida-Friisimaa ala ja Groningeni provintsi vahel, mille t ...

Fuhse

Fuhse on jõgi Saksamaal Alam-Saksimaal. Fuhse on Alleri vasakpoolne lisajõgi. Kirjapildi Fuse järgi 19. sajandi kaartidel ja varem arvatakse, et see tulenes iidsest Fosa flumenist, mille järgi germaani hõim fosid sai oma nime või vastupidi. Jõe p ...

Fulda jõgi

Fulda on jõgi Saksamaal. Jõgi on oma 218 km pikkusega riigis 24. kohal, Hesseni liidumaal pikim. Fulda valgala on 6932 km². Tema suurimad lisajõed on Haune ja Eder. Fulda jõe ääres asuvatest linnadest on suurimad Kassel ja Fulda. Fulda algab 850 ...

Hamme jõgi

Hamme on 48 km pikk jõgi Bremenist kirdes, Alam-Saksimaal Saksamaal. Selle läte on Osterholz-Scharmbeckist põhjas. See voolab läbi Bremenist kirdes oleva Teufelsmoori soo ja suubub Ritterhudes Wümmesse. Sellest kohast alates nimetatakse jõge Lesu ...

Hase jõgi

Hase on 169.7 km pikk jõgi Alam-Saksimaal, Saksamaal. See on Emsi parempoolne lisajõgi, kuid osa sellest voolab Else jõkke, mis on Weseri jõgikonna osa. Selle läte on Teutoburgi metsas, Osnabrückist kagus, 307 m kõrge Hankenülli mäe põhjanõlval. ...

Havel

Havel on jõgi Saksamaal, Elbe parempoolne lisajõgi. Haveli jõgi on 334 km pikk ja 23 858 km² valglaga. Ta algab 62.6 ja lõpeb 22 meetri kõrgusel, tema langus on 40.6 m. Suudmes on Haveli vooluhulk 14–188, keskmiselt 88.8 m³/s. Suurim registreerit ...

Hunte

Hunte on 189 km pikk jõgi Loode-Saksamaal, Weseri vasakpoolne lisajõgi. See saab alguse Wieheni mägedest. Põhja-Saksa madalikul voolab see läbi Dümmeri järve. See voolab peamiselt põhjasuunas läbi Bad Esseni, Diepholzi, Wildeshauseni ja Oldenburg ...

Ilme jõgi

Ilme on Leine vasakpoolne lisajõgi Alam-Saksimaal Saksamaal. See on 33 km pikk. Selle valgla on 393 km². Parempoolsed lisajõed: Wolfsbach, Hülsebach, Lummerke, Riepenbach, Dieße, Rotte, Rebbe. Vasakpoolsed lisajõed: Abbecker Bach, Repkebach, Schl ...

Innerste

Jõe nimi ei ole seotud saksa keele sõnaga innerste sisim. Innerste, varem ka Inste 1805, Inderste 1567, Indistria 1313, Entrista 1065 ja Indrista 1013, pärineb arvatavasti indogermaani tüvest oid = rahutu, tugev. Nimi võib viidata lahinguvälja ni ...

Ise jõgi

Ise lätted asuvad kõrgusel 74 m üle merepinna ja selle suue on kõrgusel 51 m. Jõe kalle 0.05% on väga lauge. Ise veed voolavad läbi Alleri ja Weseri Põhjamerre. Ise moodustub Saksi-Anhaltis, Neuekrugist läänes, vahetult vana Saksamaa sisepiiri ää ...

Lahn

Lahn on jõgi Saksamaal. Jõe pikkus on 246 km. Valgla on 5925 km². Keskmine vooluhulk suudmes on 54 m³/s. Jõgi algab Reini Kiltkivimäestikust 602 m kõrguselt. Esimesed 23 km voolab ta NordRhein-Westfaleni liidumaal. Seejärel ületab ta Hesseni piir ...

Leine

Leine on jõgi Tüüringis ja Alam-Saksimaal Saksamaal. See on Alleri ja Weseri vasakpoolne lisajõgi ning see on 281 km pikk. Jõe valgla on 6517 km². Parempoolsed lisajõed: Garte, Rhume, Aue, Gande, Innerste, Auter. Vasakpoolsed lisajõed: Espolde, I ...

Lippe

Lippe on jõgi Euroopas, Reini lisajõgi. Jõe pikkus on 255 km ja valgla 4881.8 km². Keskjooksul Hammi lähedal on jõe vooluhulk 23 m³/s. Lippe algab Bad Lippspringe linna lähedalt 134 meetri kõrguselt üle merepinna ja kannab nime Alme kuni ühinemis ...

Oker

Oker on jõgi Saksamaal, 105 km pikk Alleri vasakpoolne lisajõgi. Jõgi saab alguse Harzist Bruchbergi mäelt Altenau lähedalt 910 m kõrguselt. Ta voolab kitsas orus, mida nimetatakse Okertaliks, peamiselt põhja, möödudes Goslari, Vienenburgi ja Wol ...

Saale

Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi. Saale algab allikast Fichtelgebirge mägedest Baieris 728 meetri kõrgusel üle merepinna ja voolab läbi Tüüringi nõo valdavalt põhja. Ta on 413 kilomeetrit pikk, millega on ta pikkuselt Saksamaa ü ...

Weser

Weser on jõgi Loode-Saksamaal. Moodustudes Hannoversch Mündenis Fulda ja Werra jõe ühinemisel, voolab see läbi Alam-Saksimaa, jõuab siis hansalinn Bremenisse, enne kui 50 km kaugemal põhjas Bremerhaveni juures Põhjamerre suubub. Vastaskaldal Butj ...

Wümme

Wümme on jõgi Põhja-Saksamaal. See on Lesumi vasakpoolne lisajõgi, viimane suubub Weserisse. Koos 9.9 km pika Lesumiga on Wümme kogupikkus 131.2 km. Jõgi voolab 121 km läbi Alam-Saksi põhjaosa ja Bremeni liidumaa, tähistades selles osas kahe liid ...

Hron

Hron on jõgi Slovakkias, Doonau vasakpoolne lisajõgi. Hron saab alguse Slovaki Maagimäestikust Slovaki paradiisi rahvuspargist 1946 m kõrguse mäe Králova hola jalamilt 935 m kõrguselt merepinnast. Ta suubub Doonausse Štúrovo juures 100 m kõrgusel ...

Orava jõgi

Orava on jõgi Slovakkias Orava ajaloolises piirkonnas Váhi jõgikonnas. Orava saab alguse Biela Orava ja Čierna Orava ehk Valge ja Musta Orava jõe ühinemiskohast, kuhu rajati 1941–1953 35.2 km² suurune Orava veehoidla. Selle pind on 601 m kõrgusel ...

Už on jõgi Taga-Karpaatias. Jõe nimi on tulnud sõnast Уж, mis mitmes slaavi keeles tähendab madu, näiteks vene keeles nastikut. Už algab Ukrainast Ida-Karpaatidest Taga-Karpaatia oblastist Veelahkmeaheliku jalamilt ja suubub Drahňovi küla lähedal ...

Váh

Váh on jõgi Slovakkias. Váh algab Kõrg- ja Madal-Tatra mägede vahelisest orust kahe haruna, Valge Váh Biely Váh ja Must Váh Čierny Váh. Musta Váhi lähtest mõõdetakse jõe pikkust. Váh voolab ülemjooksul Karpaatide ahelike vahel läände, seejärel pö ...

Niilus

Niilus ehk البحر) on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus on 6650 km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas. Niiluse jõgikond on 2.87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswānis 2600 m³/s. Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera j ...

Valge Niilus

Valge Niilus) on jõgi Ida-Aafrikas. Selle nime all tuntakse Niilust pärast Suddist läbivoolamist. Suddi läbivad lahtised voolusängid on kõik kunstlikud kanalid. Suurem osa vett voolab läbi soo sängi moodustamata. Soodest ja suurtest järvedest toi ...