ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 152

Elva vapp

Vapil kujutatud mänd on seotud Arbi männiga, mis kasvab Elva linnas Arbi mäel. Puu kõrgus on 10 m ja tüve rinnaümbermõõt 378 cm 1999, vanuseks on hinnatud ligi 340 aastat 2008. aasta seisuga. See on ainus põlispuu Eestis, millest on saanud linna ...

Lääne-Virumaa vapp

Sinisel kilbil on hõbedane viie müürihambaga linnusemüür, mis lõpeb hõbedase torniga, jättes vabaks kilbi vasakpoolse ääre. Igas müürihambas on must aknaava. Tornil on kuldne kooniline katus ja neli musta aknaava, mis asuvad kolmel korrusel. Linn ...

Narva vapp

Vapp kujutab endast helesinise põhjaga kilpi, mille ülaosas asetseb paljastatud mõõk, kummalgi pool mõõka on üks kahurikuul, keskosas on kujutatud 2 hõbedavärvilist kala, nende all kõver mõõk, millest omakorda allpool asetseb veel üks kahurikuul. ...

Otepää vapp

Otepää valla vapp on Valga maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Otepää valla vapp. Otepää valla moodustamisel Pühajärve valla baasil 1999. aastal jäeti valla sümboolikaks Otepää linna vapp ja Otepää linna lipp. Vapp on kinnitatud 24. juulil 1992.

Petseri maakonna vapp

Petseri maakonna vapp on Petserimaa vapp, mis kinnitati riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937 järgmisel kujul: vapil on sinisel väljal kuldne kannel viie keelega. Vapi varasema kuju kinnitas Petseri maavolikogu 1929. aasta 29. o ...

Põltsamaa vapp

Rohelisel kilbil on müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon – mõlemad kuldsed. 1940. aastal valminud Vabariigi Presidendi otsuse kavandis on antud järgmise, praegusest vapist erineva vapi kirjeldus: Põltsamaa linna vapiks kilbi põikjaostatu ...

Räpina vapp

Räpina vapp on Põlva maakonnas asuva Räpina linna vapp. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2002 a. määrus nr 226 "Haldusterritoriaalse korralduse ja muutmine Räpina linna ja Räpina valla osas" alusel moodustati senise Räpina linna ja senise Räpina val ...

Saare maakonna vapp

Saaremaa vapp on Eestis asuva Saare maakonna vapp. Saaremaa kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi poolt 5. veebruaril 1937. Vapp on registreeritud 26. septembril 1996.

Valgamaa vapp

Valgamaa vapp on Eestis asuva Valga maakonna vapp. Peale Eesti riigivapi kinnitamist 1925 moodustati 17. detsembril 1925 maakondade vappide loomiseks vastav komisjon. 17. juunil 1926 kiideti heaks esialgsed kavandid ajaloolase Paul Johanseni pool ...

Viljandi vapp

Viljandi linna vapiks on helesinine koobaltsinine kilp, mille keskel asub heraldiline "Valge roos". Roosil on hõbedased õielehed, mille vahelt ulatuvad välja kuldsed karikalehed ja tolmukad. Vapil on kaks kuju, vapp kilbita ning vapp kilbiga. Pan ...

Viljandimaa vapp

Viljandimaa vapp on Eestis asuva Viljandi maakonna vapp. Viljandimaa vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937. Pärast Eesti taasiseseisvumist registreeriti sama vapp 26. augustil 1996 Riigikantseleis Viljandi maakonn ...

Virumaa vapp

Virumaa vapp on Eestis asuva ajaloolise maakonna Virumaa vapp. Esimese vapi sai Virumaa 1928. aastal. Viru maakonna uus vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937 järgmisel kujul: Vapil on sinisel väljal linnuse hõbeda ...

Värvid Eesti omavalitsuste vappidel

Are valla vapp, Aseri valla vapp, Misso valla vapp, Palupera valla vapp, Saku valla vapp, Sonda valla vapp, Taebla valla vapp Valla ürgset loodust sümboliseerib: Abja valla vapi roheline kilbivärv Valla looduskeskkonda sümboliseerib: Roheline Amb ...

4Energia

4Energia on Eesti energeetikaettevõte, mis tegeleb taastuvenergia arendamisega. Selle peakontor asub Tallinnas. Ettevõtte nimi viitab neljale taastuvenergia liigile: tuul, vesi, biomass ja päike. Ettevõte keskendub taastuvenergia arendamisele Bal ...

AS Eesti Gaas

AS Eesti Gaas on Eesti suurimaid ja kogenumaid energiafirmasid, juurtega aastas 1865. Eesti Gaasi tooteportfelli kuuluvad maagaas, LNG, CNG, CBM ja elekter. Eesti Gaasi kontserni kuuluvad 100%-lised tütarfirmad EG Ehitus ja Gaasivõrk ehitavad ja ...

AS Giga

AS Giga on Tartu ettevõte, mis tegutseb soojusmajanduses, kaubanduses, kulinaarias ja turbatootmises ning osutab soojusmajandusele ka ehitus- ja transporditeenust. Giga rajati 1988. aastal väikeettevõttena, eesmärgiga viia Tartu söekatlamajadelt ...

AS Küttejõud

AS Küttejõud oli aastatel 1920–1940 Kiviõlis tegutsenud kaevandusettevõte. Ettevõte oli Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute Aktsiaühingu tütarühing. 1920. aastal anti Põhja Paberi- ja Puupapivabrikule loa alustada maardlauuringuteks Sonda ja Püssi ...

AS Sangla Turvas

AS Sangla Turvas on aastast 1987 Tartu maakonnas Puhjas tegutsev turba kaevandamis- ja töötlemisettevõte. Ettevõtte eelkäija oli 1923. aastal asutatud Ulila Elektrijaam. Ettevõte peamised tegevusalad on turbabriketi ja sellest energia tootmine, s ...

AS Tootsi Turvas

AS Tootsi Turvas on aastal 1919 asutatud turbatootmisettevõte. Aastal 1996 ettevõte erastati. Aastast 2002 kuulub ettevõte Soome kontserni VAPO OY. Ettevõtte tootmisüksused paiknevad Eestis Pärnumaal Tootsi vallas ja Lavassaares, Ida-Virumaal Puh ...

Biodiesel Paldiski

AS Biodiesel Paldiski oli biodiislikütust tootev ettevõte. 14. augustil 2008 avati Paldiski lõunasadamas ametlikult üks Baltimaade suuremaid biodiislikütusetehaseid. Tehase rajamine läks maksma 390 miljonit krooni. Tehase tootmisvõimsus taimeõlid ...

Elering

Elering AS on elektri põhivõrke haldav Eesti riigile kuuluv ettevõte, mis loodi 2009. aastal. Selle põhitegevuseks on elektrienergia ülekanne, elektrivõrgu arendamine ja käitamine, Eesti elektrisüsteemi toimimise tagamine, elektrisüsteemi juhtimi ...

Enefit Green

Enefit Green on Eesti energeetikaettevõte, mis kuulub Eesti Energia energiakontserni koosseisu. See loodi 2016. aastal, et jätkata kontserni 15-aastast taastuvenergia tootmise kogemust. Enefit Greenil on Eestis ja Leedus 20 tuuleparki, kus töötab ...

Enefit Outotec Technology

Enefit Outotec Technology on 2009. aastal Enefiti ja Outoteci loodud ühisettevõte. Enefit Outotec Technology arendab ja litsentsib uue põlvkonna põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat Enefit. Enefit Outotec Technology juhatuse esimees on Tarvi Thombe ...

Kiviõli Keemiatööstus

Kiviõli Keemiatööstus on Ida-Viru maakonnas Kiviõlis tegutsev ettevõte, mis toodab peamiselt põlevkiviõli ning soojus- ja elektrienergiat. Ettevõte kuulub Alexela Gruppi. Ettevõte loodi 1922. Ettevõte saab oma toorme Põhja-Kiviõli karjäärist. Aas ...

Utilitas

Utilitas on Eesti energiakontsern, mille põhitegevuseks on elektri ja soojuse tootmine ning kaugkütte- ning jahutuse teenuse osutamine. Ettevõte on investeerinud sadu miljoneid eurosid kaugküttesektori kaasajastamisse ja taastuvkütuste osakaalu t ...

Võru Vesi

AS Võru Vesi on aktsiaselts, mis tegeleb Võru ja selle lähiümbruse elanikkonna joogivee varustamisega ja ühtlasi osutab kanalisatsiooniteenuseid. Ettevõtte eelkäija oli Eesti NSV ajal tegutsenud Võru Kommunaalettevõtete Kombinaat. 1981 moodustati ...

Paldiski-Kapellskäri laevaliin

Paldiski-Kapellskäri laevaliin on 1997. aastal avatud laevaliin. Tallink alustas veeremilaevaga liini Paldiski Lõunasadamast Kapellskäri sadamasse, mis võimaldas esmakordselt edasi-tagasi sõitu Rootsi ühe ööpäeva jooksul. Hiljem seadis laevakompa ...

Tallinna-Stockholmi laevaliin

Tallinna-Stockholmi laevaliin on laevaliin Tallinna ja Stockholmi vahel. Aastail 1990–2000 sõitsid sel liinil Estlinei laevad, alates 2001. aastast hoiab laevaliini töös Tallink. Kummastki sadamast toimub üks väljumine päevas, sõit kestab 15–16 t ...

Kuressaare lennujaam

Kuressaare lennujaam on Saare maakonna ainuke lennujaam, Kuressaarest 3 km kaugusel Roomassaare poolsaarel. Lennujaama terminal asub Kullimäel. Esimene lennurada ehitati 1930. aastate teisel poolel. Ametlikult avati lennujaam 6. märtsil 1945. Aas ...

Kärdla lennujaam

Kärdla lennujaam on Kärdlast 6 km ida pool asuv Hiiu maakonna ainuke lennujaam. Lennujaama terminal asub idarannikul Hiiessaare külas. Lennujaamas on asfaltkattega 1520 meetri pikkune ja 30 laiune maandumisrada suunadel 14 ja 32. Lennurada uuenda ...

Pärnu lennujaam

Pärnu lennujaam asub Pärnu kesklinnast 4 kilomeetrit loodes Tori vallas Eametsa külas. Eesti taasiseseisvumise järel teenindab Pärnu lennujaam tsiviillennukeid ja hooajalisi reisijateveo liinilende Kihnusse, Ruhnusse, Kuressaarde ja Stockholmi. 2 ...

Tallinna lennujaam

Lennart Meri Tallinna lennujaam on Eesti suurim lennujaam. Lennujaamast, mis asub Tallinna kesklinnast nelja kilomeetri kaugusel Ülemiste järve idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud. Lennujaamas on üks 3480 m pikkune ja ...

Tartu lennujaam

Tartu lennujaam asub Tartu linnast 10 km lõuna pool Kambja vallas. Lennuväljal on üks asfalt-betoonkattega rada pikkusega 1799 m ja laiusega 31 m sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks suunaga 08/26. Lennujaama omanik on AS Tallinna Lennuja ...

Aste lennuväli

Aste lennuväli oli Eesti territooriumil olnud NSV Liidu sõjaväelennuväli, tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa valla Vantri külas. Aste lennuvälja jäänused asuvad Aste aleviku ja Aste küla vahel, paralleelselt Kuressaare-Panga ...

Haapsalu sõjaväelennuväli

Kiltsi lennuväli ehk Haapsalu lennuväli on praegu mahajäetud kunagine NSV Liidu õhutõrjevägede 14. õhutõrjediviisi 425. hävituslennuväepolgu 2.5 km betoonrajaga lennuväli, Haapsalu linnast 4 km edelas, Kiltsi küla kõrval. Paralepa lennuväli asus ...

Jõhvi lennuväli

Jõhvi lennuväli on Jõhvi vallas Puru külas asuv lennuväli, mis paikneb Jõhvi linnast umbes 2 km lõuna pool Tartu maantee ääres. Nõukogude perioodil oli käigus lennuliin Leningrad–Jõhvi–Tallinn. 3. juunil 1969 toimus Jõhvi lennuväljal kaaperdamisi ...

Kogula lennuväli

Kogula lennuväli oli kunagine NSV Liidu lennuväe lennuväli Saaremaal, tänapäeva haldusjaotuse järgi Saaremaa valla alal Mõnnuste küla lähedal. Saaremaa Kogula lennuväljal vene keeles аэродром Кагул aerodrom Kagul baseerus 1941. aasta juunis Balti ...

Kuusiku lennuväli

Ametliku nimega Rapla lennuväli, mida rahvakeeles kutsutakse ka Kuusiku lennuväljaks on lennuväli Rapla maakonnas, Raplast paar kilomeetrit Märjamaa pool Iira külas. Rapla lennuväljast on kujunenud Eesti suurim harrastuslennunduse keskus, siin te ...

Lasnamäe lennuväli

Lasnamäe lennuväli oli sõjaväelennuväli Tallinnas Lasnamäel, esimene lennuväli Tallinnas. Ülemiste, Tallinna lennuväli ja Tallinna lennujaam avati osaliselt alles 1936. aastal. Algne sõjaväelennuväli hiljem sõjaväe ja tsiviillennuväli asus tänapä ...

Nurmsi lennuväli

Nurmsi lennuväli ehk Koigi lennuväli on Nõukogude Liidu endine sõjaväe lennuväli Järva maakonnas Nurmsi küla lähedal. Koigi mõisa läheduse tõttu tuntud ka Koigi lennuväljana. Lennuväli paikneb 10 km Paide linnast idas. 1998. aastani tegutses lenn ...

Suislepa lennuväli

Obriku ehk Suislepa lennuväli oli pinnase-, hiljem asfaltkatterajaga Nõukogude Liidu mereväe tagavaralennuväli, mis asus Viljandi maakonnas Suislepa küla lähedal, Mustla - Pikasilla maantee ääres. Lennuväli ja Obriku 448. lennuväetehniline komand ...

Papisaare lennusadam

Papisaare lennusadam oli Venemaa keisririigi sõjaväelennuväli Kuressaare kreisis Papissaare poolsaarel Papissaare sadama juures, tänapäeva haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas Rootsiküla juures. Papisaare lennusadama vesilennukite ...

Raadi sõjaväelennuväli

Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud sõjaväelennuväli. Lennuväli asub Tartu linnast kirdes Raadi järve ida- ja põhjaküljel. Koordinaadid 58°24′29 N 26°46′57 E. Rada on betoonkattega, suund 05/23, pikkus 3050 m, kõrgus M ...

Ruhnu lennuväli

Ruhnu lennuväli asub Ruhnu saare lõunaosas, Ringsu sadama läheduses. Lennuväljal on üks loode-kagusuunaline 7-tonnise kandevõimega 600 m pikkune ja 60 m laiune lennurada, mis on 20 m laiuselt perfokattega tugevdatud. Lennuväli on valgustuse ja ra ...

Rutja sõjaväelennuväli

Rutja sõjaväelennuväli on mahajäetud endine Nõukogude Liidu lennuväe varulennuväli Lääne-Virumaal Haljala vallas Rutja ja Kiva küla maadel. Lennuvälja stardirada on 2.5 km pikk ja kaetud betoonplaatidega. Rutja lennuväli oli Nõukogude Liidu 656. ...

Sinalepa lennuväli

Sinalepa lennuväli oli Lääne maakonnas Sinalepa külas asunud NSV Liidu õhuvägede sõjalennuväli. Lennuväli paiknes Haapsalust 12 km lõunas. 15. mail 1940 Moskvas sõlmitud Sõjaväelise kokkulepe alusel Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel eraldati Vab ...

Tapa lennuväli

Tapa lennuväli on endine NSV Liidu õhuvägede sõjalennuväli, mis jääb Tapa linnast mõni kilomeeter lõuna poole. Lennuvälja ICAO kood oli EETA, kuid Tapa lennuvälja enam lennuväljana ei kasutata. 1951. aastal laiendati Tapa lennuvälja ja 1952. aast ...

Varstu lennuväli

Varstu lennuväli on 600 x 20 m asfaltrajaga lennuväli Võru maakonnas, 1.5 km Varstu asulast kagu suunas. Varstu lennuväli rajati aastatel 1976–1977 kapitaalse rajatisena, Aerofloti nn keemialennuväljana, et külvata väetisi ja taimekahjurite tõrje ...

Viljandi lennuväli

Viljandi lennuväli on Viljandi vallas Päri küla lähedal asuv lennuväli. Lennuvälja haldab Viljandi Lennuklubi. Kogu lennuväli on murukattega, pinnase kandevõimega kuni 7 tonnistele lennukitele. Märgistatud lennuraja mõõtmed on 800 x 30 m.

Ämari lennuväli

Ämari lennuväli on sõjaväelennuväli Lääne-Harju vallas. Eesti Vabariik võttis Ämari lennuvälja Venemaa Föderatsiooni Relvajõududelt üle 1994. aastal ning andis selle transpordi- ja sideministeeriumi haldusse. 3. aprillil 1996 läks Ämari lennuväli ...