ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 154

John Franklin Enders

John Franklin Enders oli Ameerika Ühendriikide viroloog ja mikrobioloog. Enders õppis Yalei Ülikoolis ning teenis I maailmasõja ajal Ameerika Ühendriikide maaväe õhukorpuses. Pärast sõja lõppu, lõpetas ta õpingud Yaleis ning töötas mitmes valdkon ...

Max Theiler

Max Theiler oli Lõuna-Aafrika päritolu Ameerika Ühendriikide viroloog ja arst. Theiler õppis meditsiini Cape Towni Ülikoolis, mille lõpetas 1918. aastal. Pärast õpingute lõpetamist, suundus ta Londonisse. 1922. aastal sai ta diplomi troopilise me ...

Thomas Weller

Thomas Huckle Weller oli Ameerika Ühendriikide viroloog. Weller sai 1937. aastal Michigani Ülikoolist magistrikraadi meditsiinilises zooloogias ja astus Harvardi Ülikooli õppima meditsiini. 1939. aastal kohtus Weller John Franklin Endersiga, kes ...

Evolutsiooniõpetus

Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist. Evolutsioonibioloogia sai teadusena alguse 24. novembril 1859, kui ilmus Charles Darwini teos "Liikide tekkimine", kus ta oli kokku pannud esimese tõese ja sidusa teooria eluslo ...

Baldwini efekt

Baldwini efektiks nimetatakse õppimisvõime kiirendavat mõju evolutsioonile. See on ka bioloogilise evolutsiooni mehhanism, mille pakkus välja 1896. aasta artiklis "A New Factor in Evolution" välja ameerika psühholoog James Mark Baldwin. Baldwini ...

Darvinism

Darvinism on suund evolutsionismis, mis põhineb Charles Darwini evolutsiooniteoorial. Selle kohaselt on liikide ajaloolise muutumise peamiseks põhjuseks looduslik valik. Darvinism kujunes varsti pärast Darwini teose "Liikide tekkimine" ilmumist. ...

Evolutsiooni mehhanismid

Evolutsiooni mehhanismid on põhimõttelised viisid, kuidas organismirühmad evolutsioneeruvad. Evolutsiooni toimumiseks on vajalik pärilik varieerumine. Evolutsiooni aluseks on mutatsioonid, looduslik valik, geneetiline triiv, geenivool ja päriliku ...

Grupivalik

Grupivalik ehk grupiselektsioon või rühmavalik on üks evolutsioonimehhanismidest, mille järgi ei toimu looduslik valik indiviidi, vaid grupi tasemel. Teisisõnu on tegemist valikuga, mille korral grupi kollektiivne kohasus on suurem üksikisendite ...

Lamarkism

Lamarkism on Prantsuse loodusteadlase Jean-Baptiste de Lamarcki seisukohtadele tuginev evolutsiooniteooria, mille kohaselt on eluslooduse areng toimunud algelisimate olendite isetärkamisest inimese kujunemiseni. Uute suurte organismirühmade hõimk ...

Lõhestav valik

Lõhestav valik ehk disruptiivne valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mis soosib isendeid, kellel mingi muutuja väärtused on äärmuslikud. See on üks kolmest loodusliku valiku põhitüübist stabiliseeriva valiku ja suunava valiku ...

Punase kuninganna hüpotees

Punase kuninganna hüpotees on evolutsiooniline teooria, mis kirjeldab liikidevahelist võidurelvastumist ja mille järgi peab iga liik elus püsimiseks pidevalt arenema. Kui varem peeti evolutsiooni suunavaks jõuks liikide vajadust ümbritseva keskko ...

Suguline valik

Suguline valik on liigisisene valik, mis toimib kehalistele tunnustele ning tekib ühe sugupoole esindajate paljunemisedukuse varieeruvuse tõttu. Ühe sugupoole isendid konkureerivad teise sugupoole isendite kui paaritumispartnerite pärast. Tavalis ...

Sünteetiline evolutsiooniteooria

Sünteetiline evolutsiooniteooria on bioloogias 1930. aastatel välja kujunenud neodarvinistlik teooria, millega ühendati Charles Darwini loodusliku valiku teooria, mis seletab liikide evolutsiooni, Gregor Mendeli geneetikateooriaga, mis tegeleb pä ...

Astley Cooper

Sir Astley Paston Cooper oli Inglise kirurg ja anatoom. 1820. aastal eemaldas Cooper kuninga George IV peanahalt valutava tuumori: põletikulise glandula sebacea tsüsti inglise infected sebaceous cyst. Ta oli kuninga George IV, kuninga William IV ...

Galenos

Galenos oli Vana-Rooma arst ja anatoom. Ta sündis Pergamonis Väike-Aasias, elas ja töötas Aleksandrias ning Rooma linnas. Tuntud ka kui Klaudios Galenos, kuid seda eesnime mainiti teadaolevalt esmakordselt alles renessansi ajal.

Niccolò Massa

Niccolò Massa oli Itaalia arst ja anatoom, kes avaldas 1536. teose Liber introductorius anatomiae. 1536 kirjeldas ta aju-seljaajuvedelikku. Ta avastas haistmisnärvi, mitmed näolihased ja musculus genioglossus e. Temalt pärinevad esimesed täpsed e ...

Alice Roberts

Alice May Roberts on Briti anatoom, paleopataloog, antropoloog, teaduse populariseerija ja teletegija. Ta on raamatu "Evolution: The Story of Man" autor. Ta töötab 2012. aastast Birminghami Ülikooli professorina Professor of Public Engagement in ...

Andreas Vesalius

Andreas Vesalius oli flaami anatoom ja arst. Tema peateost "De humani corporis fabrica" peetakse selle mõju tõttu sageli võrdseks Koperniku revolutsioonilise raamatuga "Taevasfääride pöörlemisest".

Carl Wernicke

Ta sai meditsiinikraadi Breslau Ülikoolis 1870. aastal. Hiljem veetis ta kuus kuud Viinis, kus õppis koos neuropatoloog Theodor Meyneryga, kes mõjutas tugevalt Wernicke karjääri. Aastatel 1876–1878 oli Wernicke Karl Westphali assistent psühhiaatr ...

Hambad

Hambad on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid. Hammaste funktsioonid erinevad liigiti: neid kasutatakse tavaliselt toitumisel, esemete haaramisel, hammustamisel, saagi tapmisel ja suhuvõtmisel ning peen ...

Dentiin

Dentiin ehk hambaluu ehk hambapõhiaine on kollakasvalge, avaskulaarne kude, mis ümbritseb hambapulbikambrit. Dentiin moodustab suure osa igast hambast, mistõttu on see oluline nii pulbi kaitseks kui ka toetuseks pealmisele emailikihile. Dentiini ...

Hamba areng

Hambad paiknevad suuõõnes ning moodustavad sellest ligi 20%. Hamba arengu kirjeldamiseks on esmalt vajalik üle korrata hamba anatoomilised struktuurid. Hammas koosneb krooniosast ja juureosast. Kõige suurema osa hambast moodustab avaskulaarne ehk ...

Hambavaap

Hambavaap ehk email on atsellulaarne ehk mitterakuline, mineraalne kude, mis koosneb 96% anorgaanilisest ja 4% orgaanilisest komponendist ning veest ning katab hambakrooni. Email on inimkeha tugevaim kude, mis katab seesmiselt paiknevat dentiinik ...

Piimahambad

Piimahambad on esimesed hambad, mis kasvavad inimestel ja enamikul teistel imetajatel enne jäävhambaid. Piimahambad hakkavad lõikuma inimestel 6 kuu kuni 1 aasta vanuselt ja on väiksed ning piimjas-sinaka värvusega. Kuna imikul pole hambaid näha, ...

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid kasutavad gaasivahetuseks. Hingamiselundkonna anatoomia ja füsioloogia on väga erinevad sõltuvalt organismi suurusest ja keskkonnast. Gaasiv ...

Bronh

Bronhid ehk kopsutorud on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.

Hingamiskeskus

Hingamiskeskus on organismi peaajus paiknev närvirakkude rühm, mis reguleerib hingamist. Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb. See toimub rinnaõõne mahu muutumise tõttu. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja ...

Hingamisteed

Ninaneel, suuneel Bronhid nn." bronhiaalpuu” Ninaesik, ninaõõs, ninakäigud, suuesik, suuõõs Kurk, kõriesik, kõri, häälepaelad Alumised hingamisteed Trahhea e. hingetoru Kuulmetõri ja keskkõrv Nina kõrvalkoopad Bronhioolid Alveoolid alveolaartasand.

Hingetoru

Hingetoru on täiskasvanul 9–15 cm pikkune ja 1.5–2.7 cm läbimõõduga torujas elund. Algab kõrist 6.–7. kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes 4.–5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurkatsioonik ...

Kopsualveool

Kopsualveoolid ehk kopsusombid on paljudel selgroogsetel loomadel kopsude koes talitlevad sopised, mille seina läbi toimub gaasivahetus. Kopsualveoolide seinad on õhukesed ning koosnevad vaid ühest rakukihist ja neid ümbritseb verekapillaaride võ ...

Kopsud

Kopsud on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel. Imetajatel paiknevad kopsud rindkereõõnes selgroo lähedal kummalgi pool südant. Kopsude põhifunktsioon on transportida hapnikku atmosfäärist vereringesse ja v ...

Peabronh

Osade autorite arvates algavad madudel bronhid hingetoru juurest ja jagunevad kaheks peabronhiks, mis kulgevad koos kopsuarteritega kopsudesse.Paljudel madudel on aga kas vasak või parem kops atrofeerunud, kuid loetakse et üks peabronh suubub par ...

Trahheaalkops

Paljude, üksnes ühe täismõõtmetes valdavalt parema töötava kopsuga, maoliste hingamiselundkonnas läheb hingetoru üle trahheaalkopsuks. Trahheaalkops on hingetoru laiend mis paikneb südamest eespool. Trahheaalkops on ühendues südame taga paikneva ...

Õhukott

Õhukott on osadel selgroogsetel hingamiselundkonna osa. Õhukoti areng, anatoomia, asend, arv, kuju, morfoloogia, füsioloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Histoloogia

Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat. Histoloogia eriteadlane o ...

Endoteel

Endoteeliks nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti. Endoteel katab arterite ja veenide seinu nii ajus, nahal, kopsudes, südam ...

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude. Epiteelkoed ehk epiteelid katavad nahka, limaskesti, teiste kudede vabu pindasid ja koosnevad ainult rakkudest. Epiteelkoed on üks nelj ...

Koekiip

Koekiip on parafiiniplokk, kuhu on sisestatud kuni 1000 üksikut koeproovi, võimaldades samaaegselt teha histoloogilisi analüüse suure hulga kudedega. Koekiibitehnoloogiat kasutatakse kõige rohkem vähiuuringutes, kuid ka paljudes teistes teadusuur ...

Kude

Kude on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa. Kudesid uurib histoloogia.

Langhansi rakk

Mitte segi ajada Langerhansi rakkudega Langhansi rakud ehk Langhansi hiidrakud on osadel loomadel granulomatoossete põletikuliste seisundite korral, nagu näiteks tuberkuloos, sarkoidoos, leepra, süüfilis jt esinev mitmetuumaliste hiidrakkude tüüp ...

Makrofaagid

Makrofaagid on paljude selgroogsete loomade kehas, erinevates kudedes, elunevad suured õgirakud. Makrofaagid pärinevad luuüdi tüvirakkudest. Veres ringlevaid makrofaage nimetatakse ka valgeteks vererakkudeks, mis tekivad monotsüütide diferentseer ...

Peritsüüdid

Peritsüüdid on kontraktiilsed rakud, mis ümbritsevad endoteeli rakke kapillaarides ja veenulites. Peritsüüdid asuvad basaalmembraanis, kus nad kommunitseerivad nii parakriinse signaliseerimise kui ka füüsilise kontakti teel keha väikseimates vere ...

Schwanni rakud

Schwanni rakud on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud. Schwanni rakkude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. ...

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid. Eri tüüpi sidekoed säilitavad elundite kuju: nad moodustavad maatriksi, mis toetab ja ühendab teised koed ja rakud elunditeks. Sidekoe ekstratsellulaarne maatriks ...

Siirdamine

Siirdamine ehk siirdistutamine ehk transplantatsioon on meditsiinis kui ka mitmes teadusharus, harilikult loomadel kasutatav invasiivne meetod, mille eesmärgiks on sama või eri liigi isendi elusa koe või elundi ümberistutamine algsest paiknemisko ...

Silelihasrakud

Silelihasrakud on silelihaskoe rakud. Silelihaskude koosneb tavaliselt käävjatest silelihasrakkudest, mis paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Igal rakul on piklikovaalne tuum, sarkoplasmaks nimetatav tsütoplasma ja rakumembraan sarkolemm. Silelih ...

Terminologia Histologica

Terminologia Histologica on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara. See sisaldab ladinakeelseid termineid koos inglise vastetega. Selle töötas välja Föderatiivne Rahvusvaheline Anatoomiaterminoloogia Komitee FICAT ning ...

Tüümuse nuumrakud

Tüümuse nuumrakud on toimiva tüümusega sündinud loomade nuumrakkude liik, mis arvatakse olevat tüümuse sidekoeliste struktuuride residentrakud. Tüümuse nuumrakud on tuvastatud tüümuse sidekoelistes struktuurides, nagu tüümuse kihn ja sellest läht ...

Juuksed

Juuksed on inimese peas kasvavad karvad. Juuksekarva välimine osa koosneb surnud rakkudest ja seepärast ei tunne karvad valu. Juuksed torkavad kergesti silma, seetõttu pööratakse neile paljudes kultuurides erilist tähelepanu: juukseid kärbitakse, ...

Juuste haigused

Täiskasvanud inimesel on keskmiselt 100-150 tuhat juuksekarva ning iga päevaselt võib inimene kaotada umbes 100 juuksekarva. Juuksed koosnevad proteiinist ehk keratiinist, mida toodavat juuste folliikulid. Folliikulid, tootes uusi rakke, tõukavad ...