ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 156

Fjodor Jurtšihhin

Fjodor Jurtšihhin on Pontose kreeklastest pärinev Venemaa insener ja Roskosmose kosmonaut. Jurtšihhin on osalenud viiel kosmoselennul. Tema esimene kosmoselend oli NASA Space Shuttlei missioon STS-112. Ta oli 2007. aastal Rahvusvahelise Kosmoseja ...

Mihhail Kornijenko

Mihhail Kornijenko on Venemaa insener ja endine Roskosmose kosmonaut. Kornijenko õppis aastatel 1980-1987 Moskva Lennundusinstituudi õhtuses õppes rakettmootorite inseneriks. Roskosmos valis ta kosmonaudiks 1998. aastal. Tema esimene missioon oli ...

Gennadi Padalka

Gennadi Padalka on Venemaa lennuväelane ja endine Roskosmose kosmonaut. Padalka lõpetas 1979. aastal Jeiski Sõjalennukooli ning teenis lennuväes, kus sai polkovnikuks. Padalka valiti Roskosmose kosmonaudiks 1989. aastal. 1998. aastal oli ta Miri ...

BepiColombo

BepiColombo on Euroopa Kosmoseagentuuri ja Jaapani kosmoseagentuuri JAXA ühismissioon, mis suundub uurima Merkuuri. Missioon koosneb kahest koos startivast kosmosesondist, Mercury Planetary Orbiterist ja Mercury Magnetospheric Orbiterist. BepiCol ...

ExoMars

ExoMars on kaheosaline ESA ja Roskosmose ühisprogramm, mille eesmärkideks on otsida Marsilt kunagist ja praegust elu, uurida Marsi vett ja geokeemilist keskkonda, atmosfääri gaase ning päritolu ja testida tehnoloogiaid, et valmistuda pinnanäidist ...

ExoMars Trace Gas Orbiter

ExoMars Trace Gas Orbiter on Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond, mis startis Marsile 14. märtsil 2016 ja saabus Marsi orbiidile 19. oktoobril 2016. 16. oktoobril eraldus TGOst maandur Schiaparelli, mis sisenes 19. oktoobril Marsi atmosfääri. Sc ...

Philae (kosmoseaparaat)

Philae oli Euroopa Kosmoseagentuuri maandur, mis maandus 12. novembril 2014 komeedile 67P/Tšurjumov-Gerassimenko. Komeedile maandumisel ei käivitunud maanduri harpuunid ja tõukurid, mis oleksid pidanud Philae komeedi pinnale ankurdama ning seetõt ...

Rosetta (kosmoseaparaat)

Rosetta oli Euroopa Kosmoseagentuuri ehitatud kosmosesond komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko üksikasjalikuks uurimiseks. Rosetta viidi orbiidile ümber komeedi ning maandur Philae laskus komeedi pinnale. Rosetta viidi avaruumi 2. märtsil 2004 rake ...

Sentinel-2

Sentinel-2 on Euroopa Liidu Copernicus-programmi Maa seire missioon, mis tagab kõrge ruumilise lahutusega satelliidiinfo nähtavas ja lühilainelises infrapuna spektripiirkonnas maismaa ja rannikuvete seisundi jälgimiseks. Sentinel-2 missiooni teos ...

Venus Express

Venus Express oli Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond, mis uuris aastatel 2006–2014 Veenust. See oli ESA esimene Veenust uurinud missioon. Venus Express startis novembris 2005 ja saabus Veenuse polaarorbiidile aprillis 2006. Sond oli varustatud ...

Kanderakett

Kanderakett on rakett, mida kasutatakse lasti toimetamiseks Maa pealt maailmaruumi. Kanderakett tõuseb õhku kosmodroomil olevalt stardiplatvormilt. Tavaliselt on lastiks orbiidile viidav tehiskaaslane, kuid kosmoselennud võivad olla ka suborbitaa ...

Atlas V

Atlas V on ühekordselt kasutatav kanderakett, mis kuulub Atlase raketiperekonda. Varem käitas raketti Lockheed Martin, kuid selle võttis üle United Launch Alliance ULA, mis on Lockheed Martini ja Boeingu ühisettevõte. Kõik Atlas V raketid kasutav ...

Delta II

Delta II oli ühekordselt kasutatav kanderakett, mida esialgu tootis ja arendas McDonnell Douglas ja hiljem United Launch Alliance. 1980ndate algul plaanisid Ameerika Ühendriigid loobuda kanderakettide kasutamisest ja kasutada nende asemel Space S ...

Delta IV Heavy

Delta IV Heavy on ühekordne suure kandevõimega kanderakett, mida toodab United Launch Alliance. Delta IV Heavy on SpaceX-i Falcon Heavy järel võimsuselt teine kasutuses olev kanderakett. See koosneb Common Booster Core-ist CBC ja kahest kiirendin ...

N1

N1 oli Nõukogude Liidus ehitatud kanderakett, mille eesmärgiks oli viia inimene Kuule. Projekti alustati 1965. aastal ja peatati 1974. Projekt lõpetati ametlikult 1976. N1 projekt hoiti saladuses kuni 1989. aastani. Raketi esimene aste on võimsai ...

Space Launch System

Space Launch System on NASA-s väljatöötamisel olev kanderakett, mis peaks asendama 2011. aastal lennud lõpetanud kosmosesüstikud. Kanderaketi kasutusele võtmine peaks NASA-l võimaldama korraldada süvakosmose missioone, sealhulgas mehitatud missio ...

Suure kandevõimega kanderakett

Suure kandevõimega kanderakett on kanderakett, mis on võimeline toimetama Maa-lähedasele orbiidile rohkem kui 50 000 kg lasti.

Vega (kanderakett)

Vega on Arianespacei kanderakett, mida arendavad Itaalia Kosmoseagentuur ja Euroopa Kosmoseagentuur. Kanderaketi arendamine algas 1998. aastal ja selle esmalend toimus 13. veebruaril 2012 Guajaana kosmosekeskusest. Vegat kasutatakse väikeste, 300 ...

Elektriline päikesepuri

Elektriline päikesepuri on teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku. Purje rakendamisel saab võimalikuks ehitada kiireim inimloodud sõiduk, mille kiirus võib ületada 30 km/s. Seni on kiirei ...

EmDrive

EmDrive või raadiosagedussüvendi põtkur on välja pakutud teoreetiline tõukeseade, mis töötaks vaakumis ega vajaks jõu avaldamiseks kütust. Selle seadme esimene välja pakkuja oli insener Roger J. Shawyer, kes töötas Suurbritannia firmas SPR Ltd. S ...

Kosmoseaparaadi orienteerimine

Kosmoseaparaadi orienteerimine on kosmoseaparaadi orientatsiooni säilitamine või muutmine orbiidil valitud taustsüsteemi või objekti suhtes. Kosmoseaparaadi orienteerimiseks on vaja järgmisi elemente: andureid, et mõõta kosmoseaparaadi orientatsi ...

Tahkekütusrakett

Tahkekütusrakett on rakett, mille mootoris kasutatakse tahket kütust. Omavahel segatud kütusekomponendid reageerivad keemiliselt, moodustuvad gaasid kiirenevad düüsis ja paiskuvad välja suure kiirusega.Impulsi jäävuse seaduse tõttu liigub rakett ...

Vedelkütusrakett

Vedelkütusrakett on rakett, mis kasutab vedelat kütust erinevalt palju varem leiutatud tahkekütusrakettidest. Kütuse intensiivsel põlemisel tekkivad heitgaasid paiskuvad raketi sabast välja ja vastavalt impulsi jäävuse seadusele liigub rakett eda ...

Dawn

Dawn oli NASA kosmosesond, mille eesmärgiks oli uurida asteroid Vestat ja kääbusplaneeti Cerest. See oli esimene NASA kosmosesond, mis on tiirelnud kahe Maast kaugemal asuva taevakeha orbiidil ja teine, mis kasutas ioonmootorit. Ioonmootori kasut ...

Dragonfly (kosmoseaparaat)

Dragonfly on NASA planeeritav missioon, mille raames saadetakse Saturni suurimat kaaslast Titani uurima droonhelikopter. Missiooni eesmärgiks on uurida Titani keemilisi ühendeid ja hinnata Titani elukõlblikkust. Titan on unikaalne, sest selle pin ...

Galileo (kosmosesond)

Galileo oli NASA kosmosesond, mis uuris Jupiteri ja selle kuusid. Sond nimetati Itaalia astronoomi Galileo Galilei järgi ning see koosnes sondist ja maandurist. Galileo startis 18. oktoobril 1989 missiooni STS-34 pardal, mida teenindas kosmosesüs ...

Mariner 2

Mariner 2 oli NASA kosmoseaparaat, mis sooritas 14. detsembril 1962 esimese möödalennu teisest planeedist, möödudes Veenusest. Aparaat startis Cape Canaveralilt 27. augustil 1962 ja möödus Veenusest detsembris, lähenedes kuni 34 773 km kaugusele. ...

Mariner 9

Mariner 9 oli NASA kosmosesond, mis uuris Marssi. Sond startis 30. mail 1971 ja jõudis Marsile sama aasta 14. novembril. Mariner 9 sai esimeseks teise planeedi orbiidile sisenenud kosmosesondiks, saabudes Marsi orbiidile kõigest kaks nädalat enne ...

Mars Reconnaissance Orbiter

Mars Reconnaissance Orbiter on NASA kosmosesond, mis uurib Marssi. Sondi juhib NASA nimel JPL ja see maksis 720 miljonit USA dollarit. Missioon pidi algselt kestma kaks aastat, kuid see on kestnud üle 10 aasta. MRO startis Marsile 12. augustil 20 ...

NEAR Shoemaker

Near Earth Asteroid Rendezvous – Shoemaker oli NASA kosmosesond, mis uuris asteroidi 433 Eros. Sondi ehitas Johns Hopkinsi Ülikooli rakendusfüüsika laboratoorium. NEAR Shoemakeri peamiseks eesmärgiks oli uurida Erose ehitust, koostist, mineraloog ...

OSIRIS-REx

OSIRIS-REx on NASA asteroidi uurimise ja näidise Maale toomise missioon. Missiooni eesmärgiks on uurida asteroidi 101955 Bennu ja võtta sellest täpsema analüüsi jaoks proovid, mis peaksid Maale jõudma 24. septembril 2023. OSIRIS-REx startis 8. se ...

Parker Solar Probe

Parker Solar Probe on NASA kosmosesond, mis uurib Päikese krooni ja läheneb Päikesele kuni 5.9 miljoni kilomeetri kaugusele. Missioon kuulutati välja Ameerika Ühendriikide 2009. rahandusaastal. 1. mail 2008 teatas Johns Hopkinsi Ülikool, et proje ...

Phoenix (kosmosesond)

Phoenix oli NASA kosmoseaparaat, mis laskus Marsile 25. mail 2008. Teadlased otsisid Phoenixi seadmetega mikroobidele sobilikke keskkondi ja uurisid Marsi vee ajalugu. Projekt maksis 386 miljonit USA dollarit. Phoenix oli kuues NASA jaam, mis soo ...

Pioneer 10

Pioneer 10 oli NASA kosmosesond, mis startis 1972. aastal uurima Jupiteri ning Päikesesüsteemi äärealasid. See oli esimene kosmosesond, mis läbis asteroidide vöö, tegi Jupiteri lähivaatlusi ning mõne määratluse järgi väljus Päikesesüsteemist. Pio ...

Pioneer 11

Pioneer 11 oli NASA kosmosesond, mis startis 6. aprillil 1973 uurima Asteroidide vööd, Jupiteri, Saturni, päikesetuult, kosmilist kiirgust ja Päikesesüsteemi äärealasid ning heliosfääri. See oli esimene kosmosesond, mis sooritas möödalennu Saturn ...

Stardust

Stardust oli USA planeetidevaheline kosmoseaparaat, mis startis kosmosesse Canaverali neemelt 7. veebruaril 1999 kanderaketiga Delta II. Kosmoseaparaadi põhiülesanne oli koguda tähtedevahelist ja komeeditolmu. Projekt kiideti heaks 1995. aasta sü ...

STEREO

STEREO on NASA Päikese vaatlusmissioon, mis koosneb kahest kosmoseaparaadist. Aparaadid saadeti kosmosesse 2006. aastal ja nende orbiidid on valitud nii, et üks aparaat liigub tasapisi Maast ette ja teine jääb Maast tahapoole. See võimaldab teha ...

Aqua (satelliit)

Aqua on NASA EOS programmi Maa kaugseiresatelliit. Satelliidi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast aqua vesi. Aqua viidi päikesesünkroonsele ringorbiidile 4. mail 2002, orbiidi kõrgus on 705 km. Missioon on praeguseks kestnud 16 aastat 2018. Satellii ...

Earth Observing-1

Earth Observing-1 on NASA kaugseire satelliit, mis viidi orbiidile 21. novembril 2000. Satelliidi pardal on pankromaatne ja 9 spektraalkanaliga jadasensoritega kaamera ALI, mis on kavandatud jätkama Landsat skannerite missiooni, ning kujutise spe ...

Terra

Terra on EOS programmi kaugseire satelliit. Terra viidi päikesesünkroonsele ringorbiidile 18. detsembril 1999, orbiidi kõrgus 705 km. Regulaarsed mõõtmised algasid 24. veebruaril 2000 ning kestavad senini. Satelliidil on viis sensorit: MOPITT – s ...

UARS

Kõrgatmosfääri uurimissatelliit oli NASA peamiselt osoonikihi uurimise tehiskaaslane. Satelliit viidi orbiidile kosmosesüstikuga Discovery selle missioonil STS-48 septembris 1991. Satelliit kaalus 5900 kg, algselt oli orbiidi kõrgus 600 km ja kal ...

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat või muu keha. Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Töölaadilt võivad teaduslikud tehis ...

Aalto-1

Aalto-1 on Soome teaduslik nanosatelliit, mille ehitasid Helsingi Aalto Ülikooli õpilased. See on kuupsatelliit. Päikese jõul töötava Aalto-1 mass on umbes 4 kg ning selle mõõtmed on 34×10×10 cm. Satelliidi eeldatav eluiga on kaks aastat. Algselt ...

Aalto-2

Aalto-2 oli Soome teaduslik nanosatelliit, mille ehitasid Helsingi Aalto Ülikooli tudengid. See oli Soome esimene satelliit. Aalto-2 ehitati koos Aalto-1 satelliidiga, mis startis keerulisema konstruktsiooni tõttu hiljem. Aalto-2 pardal oli Oslo ...

ALOS

ALOS on Jaapani Maa-seire satelliit. ALOS viidi päikesesünkroonsele orbiidile 24. jaanuaril 2006. Orbiidi kõrgus on 690 km, mõõtmisintervall 46 päeva. Tehiskaaslane kaalub umbes 4 tonni. Satelliidil on kolm sensorit. AVNIR-2 – nähtava ja lähi-inf ...

CryoSat

CryoSat on Euroopa Kosmoseagentuuri kaugseiresatelliit Maa pooluste lähedal asuva jää uurimiseks. Satelliit CryoSat-2 startis Kasahstanist Bajkongõri kosmodroomilt 8. aprillil 2010 kell 13.57 UTC. CryoSati missioon kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri ...

Earth Observing System

Earth Observing System on NASA kaugseireprogramm, mille käigus on orbiidile viidud suur hulk tehiskaaslasi. CALIPSO – 28.04.2006 NMP/Earth Observing-1 – 21.11.2000 Hydros – 06.2006 NPOESS – 10.2006 ACRIMSAT – 20.12.1999 TRMM – 27.11.1997 SORCE – ...

Elektro-L 1

Elektro-L on geostatsionaarsel orbiidil vene ilmavaatluse tehiskaaslane. Elektro-L valmis Vene riikliku kosmoseagentuuri tootmiskoondises Lavotškin ja viidi orbiidile Baikonuri kosmodroomilt 20. jaanuaril 2011. Satelliit kaalub 1620 kg, tal on 1. ...

Envisat

Envisat on Euroopa Kosmoseagentuuris loodud Maa seire satelliit. See on märtsis 2008 suurim Euroopa kosmoseaparaat kogukaaluga 8211 kg. Envisat viidi päikesesünkroonsele polaarorbiidile 1. märtsil 2002, orbiidi kõrgus 790 km, mõõtmisintervall oli ...

Euroopa kaugseiresatelliit

Euroopa kaugseiresatelliit on Euroopa kosmoseagentuuri polaarorbiiti kasutavate kaugseire satelliitide programm. ERS-1 lennutati orbiidile Ariane-4 raketiga 1991. aasta juulis. Sellele järgnes teine satelliit ERS-2 1995. aastal. Sel ajal olid mõl ...