ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 157

Gliia

Gliia ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon. Gliiarakkudeks ehk gliotsüütid ...

Parenhüüm

Parenhüüm on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel mitmete siseelundite talitlev kude, mis koosneb spetsiifilise elundi teatud kindlate põhifunktsioonidega rakkudest. Parenhüümi olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia ...

Kuse-suguelundkond

Kuse-suguelundkond ehk urogenitaalsüsteem on paljude selgroogsete loomade elundisüsteem, mis koosneb kahest funktsionaalselt erinevast, kuid embrüoloogiliselt päritolult sarnasest elundisüsteemist: kuseelunditest ja suguelunditest. Urogenitaalsüs ...

Kapillaarpäsmake

Kapillaarpäsmake ehk veresoontepäsmake ehk neerupäsmake ehk glomerulus ehk glomeerul on paljude selgroogsete loomade neerudes paiknevate nefronite neerukehakeste põhiosa. Kapillaarpäsmakesi ümbritseb päsmakesekihn Bowmani kihn ja nende sisepind o ...

Kuseelundid

Kuseelundid on paljude selgroogsete loomade urogenitaalsüsteemi osa. Kuseelundite hulka kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Kuseelundid on embrüoloogiliselt päritolult sarnased suguelunditegaRoosalu, 2010: 127. Vahel liigitatakse kuse ...

Kusejuha

Kusejuha on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide. Kusejuha areng, anatoomia, asend, lihased, sooned, morfoloogia, funktsioonid, ja histoloogia ning patoloo ...

Kusepõis

Kusepõis on inimese ja paljude selgroogsete vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin. Kusepõis talitleb kuseelundite süsteemi uriinireservuaari ja uriiniväljutuselundina.

Munandimanusejuha

Munandimanusejuha on paljude isasloomade kuse-suguelundkonda kuuluv paariline juha. Munandimanusejuha saab alguse munandivõrgustikust lähtuvate munandimanuse sagarikkude torukestest ja jätkub munandimanusesabast alates seemnejuhana. Munandimanuse ...

Neeru fibrooskihn

Neeru fibrooskihn on paljudel selgroogsetel loomadel neerule kinnituv ja seda ümbritsev sidekoekiht. Neeru fibrooskihnu peal paikneb neeru rasvkihn capsula adiposa renis. Neeru fibrooskihnu areng, anatoomia, histoloogia ja patoloogia võivad erine ...

Neerud

Neerud on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid. Neerude funktsioonideks, koos hüpotalamuse, ajuripatsi ja neerupealistega, on ka uriini hulga, soolsuse ja happelisuse reguleerimine ja neerud osalevad seega organismi vee-, elektr ...

Neerukehake

Neerukehake ehk Malpighi kehake on paljudel selgroogsetel loomadel neerukoores olev neeruüksus. Neerukehake koosneb kapillaarpäsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ning nende vahele jäävast kihnuvalendikust lumen capsulae. Igal neeruke ...

Neerukoor

Neerukooreks nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paiknevad kõik neerukehakesed. Neerukoorest algab neerukehakesena ka nefron. Enamik neerutorukesi suubub neerukoores paiknevatesse kogumistorukestesse. Neerukoo ...

Neerunäsa

Neerunäsaks nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru säsi moodustavate neerupüramidi tippu, mis ulatub neeruurkesse. Neerunäsades paiknevad näsajuhad ductus papillares.

Neerupüramiid

Neerupüramiidideks nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerusäsi moodustuvaid koonusekujulisi neeru osasid. Neerukoorest neerupüramiidide vahele kiiluvat osa nimetatakse neerusammasteks. Neerupüramiidi tippu, mis ulatub neeruurkesse, nime ...

Neerusammas

Neerusambaks nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerukoores neerupüramiidide ümber ja vahel paiknevat osa. Neerusambad sisaldavad neerutorukesi. Neerusammaste areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii li ...

Neerusegment

Neerusegmendiks nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerude iseseiseva vereringega osa, kuhu suubuvad vastavad neeruarteri harud.

Neerusäsi

Neerusäsiks nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paikneb rohkelt neerutorukesi ja veresooni, aga mitte neerukehakesi. Neerusäsi koosneb üksikutest neerupüramiididest ja on jutja struktuuriga. Neerusäsi areng, a ...

Neeruvärat

Neeruvärat on paljude selgroogsete loomade kuseelund. Neeruvärat paikneb süvendina neeru nõgusas servas ja tema kaudu kulgevad neeruarter, neeruveen, kusejuha, närvid ja lümfisooned.

Suguelundid

Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine. Suguelundites tekivad ja valmivad sugurakud. Kuna suguelundid on oma asukoha tõttu kuseelunditega tihedalt seotud, vaadeldakse neid anatoomilise tervikuna.

Lümfisüdamed

Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi süsteemi) elundeid. Lümfisüdamete ülesandeks on lümfivoolu tagamine ja juhtimine veenidesse, see toimub vöötlihaskoest lihaste kontraktsioonide abiga. Lümfisü ...

Munahammas

Munahammas on osade ovipaarsete selgroogsete ülanokal või ülalõual, harvemini alalõual paiknev terav hammas ehk hambataoline sarvestunud köbruke. Munahammast kasutavad embrüonaalses arengustaadiumis loomad selleks, et rebestada neid ümbritsev mun ...

Seljauim

Seljauim võib olla üksik uim uimekiirtega või ilma nendeta või hoopis koosneda kahest seotud või sidumata osast – teravatest ogakiirtest ja lülinenud kiirtest ning pehmetest hargnenud kiirtest. Seljauim toetub uimekiirte tugiluudele ehk basaalide ...

Tiib

Tiib on loomadel esinev paariline liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud lendamist võimaldavaks. Tänapäevaste selgroogsete loomade hulgas on tiivad lindudel ja käsitiivalistel nahkhiired. Neil on tiibadeks muundunud lendamist võimalda ...

Uim

Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust. Uimed esinevad muu hulgas kaladel, kahepaiksetel, mõnedel tigudel. Kõrgemate loomade jäsemed evolutsiooni käigus arenenud ürgkalade uimedest.

Venoosõõs

Venoosõõs on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südame vatsakese sees paiknev õõs. Venoosõõs on ühenduses teiste südamevatsakese sees paiknevate õõntega, mida vahel nimetatakse ka alamkambriteks. Venoosõõs on arterioosõõnest eralda ...

Lümfisüsteem

Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond. Lümfoidkude sisaldab iseloomulikke lümfirakke ehk lümfotsüüte, nende eelrakke ja diferentseerunud rakke. Lümfoidkoed on omavahel ühendatud lü ...

Esmased lümfoidorganid

Esmased lümfoidorganid ehk primaarsed lümfoidorganid on paljude selgroogsete loomade lümfoidsüsteemi kuuluvad elundid, mille funktsioonideks on hematopoeetiliste tüvirakkude jagunemise, naiivsete B- ja T-rakkude valmimise ja küpsemise tagamine ni ...

Kapillaar (anatoomia)

Kapillaarid ehk juussooned on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel ja basaalmembraan. Kapillaarides toimivad mikrovereringe ja kapillaarrõhk. Kapillaaride ülesanneteks on vere ja koevedelike vahetuse vahendamine, ...

Lümfifolliikul

Lümfifolliikulid ehk lümfinääpsud on paljude selgroogsete lümfisõlmede kooreosas või limaskestas paiknevad lümfisõlmekesed. Lümfinääpsude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Lümf ...

Lümfikapillaarid

Lümfikapillaarid on paljude selgroogsete lümfisüsteemi peenimad sooned. Lümfikapillaarid algavad kudedest umbselt. Lümfikapillaarid osalevad ka mikrovereringes. Lümfikapillaaride areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad eri ...

Lümfiklapikud

Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe. Lümfiklapikud juhivad lümfi liikumist ja toimivad harilikult üsna ...

Lümfisooned

Lümfisooned on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf. Lümfisooned esinevad kõigil selgroogsetel alates pärisluukaladest. Lümfisoonteks võidakse nimetada ka teatud üksikud lümfi liigutavaid sooni. Lümfisoonte areng, anatoo ...

Lümfisõlm

Lümfisõlmed on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoidsüsteemi elundid, kust voolab läbi lümf. Lümfisõlmede ja -kudede arengus osalevad lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud. Lümfisõlmede areng, anatoomia, ...

Lümfiteed

Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku. Lümfiteed koosnevad lümfikapillaaridest, lümfisoontest ja lõpevad lümfisõlmedega, millest saavad alguse lümfitü ...

Lümfiurked

Lümfiurgeteks nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisõlmedes, lihastes või ka üldkehakatte all olevaid lümfiteid. Lümfisõlmes paiknevad lümfiurked mis eraldavad lümfoidkude, kihnu ja põrkasid. Lümfiurked talitlevad sõlmes elundisiseste lü ...

Soolehatud

Soolehattudeks nimetatakse osade selgroogsete loomade peensoole ringkurdudes paiknevaid limaskestajätkeid. Soolehattude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Soolehatud sisaldavad ...

Kaheharuline keel

Kaheharuline keel on keel, mis haruneb otsast kaheks. Selline keel esineb paljudel roomajate liikidel, kes kasutavad seda haistmisel. Elundi areng, asend, kuju, funktsioonid, värvus, morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviid ...

Silm

Silm on nägemiselund. Silmaks laiemas tähenduses loetakse silmakoopa sisu ja silmalaugusid. Silm või silmad on paljudel loomadel, sealhulgas inimesel. Isegi mõnel ainuraksel on valgustäpp, mis võimaldab eristada valgust pimedusest. Arenenud nägem ...

Termolokatsioonielund

Termolokatsioonielundiks ehk termolokaatoriks ehk infrapunakiirguselundiks ehk kaugtermoretseptoriks nimetatakse osadel loomadel peapiirkonnas paiknevat infrapunakiirgust tajuvat ja sellele reageerivat meeleelundit. Termolokatsioonielundid arvata ...

Nahk

Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel, mis oosneb peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes, alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni nin ...

Marrasknahk

Marrasknahk ehk epidermis on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel. Marrasknahal eristatakse järgmisi kihte: stratum corneum – sarvkiht, stratum lucidum – läikekiht, stratum spinosum – ogakiht, stratu ...

Nahaparkimine

Nahaparkimine on toornaha töötlemine mehaaniliste ja keemiliste meetodite abil nahaks. Parkimine fikseerib naha struktuuri põiksidemete abil. Parkimine ei luba nahal nii tugevasti punduda ning kuivades kokku tõmbuda. Parkimise protsess on pöördum ...

Seemisnahk

Seemisnahk on pehme, veniv ja pestav materjal, mida valmistatakse rääsparkimise teel loomanaha sisemisest kihist. Lihvimise tulemusel saadakse ühtlane karvastatud pealispinnaga nahk. Peamiselt tehakse seemisnahka tänapäeval lamba- või talle-, väh ...

Närvisüsteem

Närvisüsteem on elundkond, mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna k ...

Ajukelme

Ajukelmeks ehk ajukestaks nimetatakse paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete aju ümbritsevaid sidekoelisi kestasid, mille vahele jäävad aju-seljaaju vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Ajukestade täpne piiritlus pole tänapäeval selge, kuna eris ...

Ajuripats

Ajuripats ehk hüpofüüs on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre. Ajuripatsi anatoomiline terminoloogia pole seni veel lõpuni kooskõlastatud. Ajuripatsi ar ...

Alfamotoneuron

Alfamotoneuronid ehk alfamotoneuronid ehk α - motoneuronid on osade selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoneuronite tüüp, mis paiknevad seljaaju eessamba hallaines ja ajutüves. Alfamotoneuronite areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, pa ...

Autonoomne närvisüsteem

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingami ...

Betsi rakud

Betsi rakud ehk Betsi neuronid on osade selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoneuronite tüüp – need mitte eriti arvukad rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara hallaine premotoorse korteksi V kihis. Betsi rakud osalevad motoors ...

Dopaminergilised süsteemid

Dopaminergilised süsteemid on juhteteed ajus, mis sünteesivad ja vabastavad neurotransmitterit dopamiin. Neurotransmittereid vabastatakse, et anda signaale edasi teistele närvirakkudele. Individuaalseid neuroneid nendes radades kutsutakse dopamii ...