ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 159

Sibul (organ)

Sibul on taime jämenenud maa-alune lühivõsu, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. Sibul koosneb sibulakannast ja sellele kinnituvatest, tihedalt paiknevatest, lihakatest sibulasoomustest. Sibul ...

Taimede morfoloogiline plastilisus

Taimede morfoloogiline plastilisus on taime võime muuta oma morfoloogiat ehk väliskuju vastavalt keskkonnatingimustele. Morfoloogiline plastilisus on üks fenotüübilise plastilisuse alamvorme. Plastilisus on evolutsioonis välja kujunenud taimeindi ...

Tipupung

Tipupung ehk tipp-pung ehk ladvapung on võsu tipmine pung. Tipupungast jätkub puhkeperioodi lõppedes taime varre kasv. Kasvu lõpetanud võrse tippu moodustub uus tipupung. Taime võsu tipmises ehk apikaalses osas asub tüvirakkude populatsioon, mida ...

Tupplehed

Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed. Nad moodustavad õietupe. Vahel on ka tupplehed eredalt värvunud. Enamasti paiknevad tupplehed ühe ringina. Vahel esineb ka teine ring lehetaolisi moodustisi, mida nimetatakse välistupek ...

Vars

Pikimate puittaimede varred on üle 100 m pikkused mammutipuudel, eukalüptidel, väänduvatel rohttaimedel kuni 300 m pikkused rotangpalm Indias. Eesti kõrgeimad puud on tammed ja kuused ligi 50 m, pikima varrega rohttaimeliigid aga humal 15 m, pill ...

Võrse

Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega. Pärast tipupunga moodustumist ja lehtede varisemist muutub võrse üheaastaseks oksaks. Võrse kasv algab varre tekkega ...

Võsu (botaanika)

Võsu on taime vars koos sellel leiduvate organitega. Võsu areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskseks osaks on vars, mis kannab pungi ja lehti. Võsu puitunud osa nimetatakse võrseks.

Võsund

Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb. Ehituselt on võsundid tavalised varred, selle erinevusega, et nad moodustavad lisajuuri ja kulgevad mit ...

Puberteet

Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused. Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise suguküps ...

Vastsündinu

Raseduse kestust arvutatakse ema viimase menstruatsiooni esimese päeva ning esimese kolme raseduskuu jooksul tehtud ultraheliuuringu alusel. Tavaliselt arvutatakse oletatav sünnituse tähtaeg, võttes raseduse kestuseks 40 nädalat ja 0 päeva. Laps ...

LOL

LOL kui ka lol on paljukasutatav sõna internetisuhtluses ja näost-näkku vestlustes, mis tähendab inglise keeles laughing out loud. "LOL" väljendab head meeleolu, imestust ja naeru, mille kasutamise ajalugu ulatub tagasi kaheksakümnendatesse aasta ...

Naeratus

Mitte segi ajada naeru ehk naermisega Naeratus ehk naeratamine on moodus tunnete, tavaliselt positiivsete, väljendamiseks näoilme kaudu. Erinevatel andmetel võib inimene näoilme edastamiseks kasutada kuni mitukümmet lihast.

Surm

Kas inimesed või muud olendid võivad olemas olla pärast surma või lakata olemas olemast enne surma? Fred Feldmani järgi on inimesed ja loomad pärast surma olemas nii kaua, kuni nende kehad säilivad. Ta viitab sellele, et me räägime surnud inimest ...

Eutanaasia

Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Eutanaasia pooldajad nimetavad eutanaasiat "vääri ...

Hukkunute arv

Hukkunute arv on mingi sõja, vägivallaakti, loodus- või muu õnnetuse või epideemia tõttu surnute arv. Allpool olevas loendis on toodud tuntud katastroofide hukkunute arvud. Enamik arve on hinnangulised ning sageli vaieldavad. Katastroofid on järj ...

Korjus

Surnud loomal lõdvestuvad kõigepealt kõik lihased. Varsti pärast seda enamasti mõne tunni jooksul, ajavahemik oleneb temperatuurist saabub koolnukangestus. Sel ajal on looma liha veel värske. Lihas sisalduvate ensüümide toimel kaob laibakangestus ...

Lahingus langenu

Lahingus langenu on sõjandustermin, millega märgitakse lahingus kaotatud isikut, kes saab lahingus kohapeal surma või sureb haavadesse või muudesse vigastustesse enne arstiabipunkti jõudmist. Kui sõjaväelane hukkub mõne muu teenistusülesande täit ...

Lahkamine

Lahang ehk autopsia ehk obduktsioon ehk nekropsia on loomade kehaelundite surmajärgne kirurgiline laiba uuring. Lahang on soovitatav teha teatud aja jooksul pärast indiviidi surma. Eristatakse kliinilist surmapõhjuse ja surmaga lõppenud haiguse k ...

Matusetoetus

Matusetoetus on ühekordne rahaline toetus matuse korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Matusetoetus kui sotsiaalkindlustushüvitis sisaldub paljude Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalse kaitse süsteemis. Matusetoetust makstakse enamasti lah ...

Mobiilne krematoorium

Mobiilne krematoorium ehk mobiilne tuhastusahi ehk mobiilne koolnupõletamisahi on surnud loomakorjuste hävitamiseks ja surnud inimeste tuhastamiseks toodetud spetsiaalne eriotstarbeline liikuv sõiduk, mis on tuhastuse läbi viimiseks varustatud va ...

Muumia

Muumia on konserveerunud surnukeha. Sõna pärineb ilmselt pärsiakeelsest asfalti või bituumenit tähistavast sõnast mūmuiya. Sõnatüvi mūm tähendab vaha. Surnukehad on säilinud kas konserveerimise tõttu palsameerimine või on nad konserveerunud tänu ...

Mõrv

1 Tapmise eest, kui see on toime pandud: 1) piinaval või julmal viisil; 2) üldohtlikul viisil; 3) kahe või enama inimese suhtes; 4) vähemalt teist korda; 5) seoses röövimisega või omakasu motiivil; 6) teise süüteo varjamise või selle toimepanemis ...

Puhka rahus

Puhka rahus on lühike hauakiri või sõnaühend, millega väljendatakse igavese puhkuse ja rahu soovi kellelegi, kes on surnud.

Rabalaibad

Rabalaibad või soolaibad on soos või rabas väga pikka aega säilinud surnukehad. Tavaliselt mõistetakse rabalaipade all Põhja-Euroopas ajaloolistel germaanlaste ja keltide asualadel ajavahemikus u 500 eKr kuni 500 pKr pärinevaid laipu. Esimesed pr ...

Vene rulett

Vene rulett on mäng, mis seisneb selles, et revolvrisse pannakse üks padrun, lükatakse trummel pöörlema ning suletakse see oma pessa, kus selle pöörlemine peatub aja jooksul. Pärast seda on revolver laskevalmis. Kuid ei ole teada, kas päästikule ...

Vikatimees

Vikatimees on allegooriline väljend ja kujund, mis tähistab surma. See on abstraktse mõiste personifikatsioon. Vikatimehe kujund on kasutusel nii eesti kui ka paljudes muudes keeltes inglise keeles näiteks Grim Reaper või Reaper Man. Vikatimehe k ...

Uni

Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga. Magades taastub kesknärvisüsteemi, immuunsüsteemi, lihaskonna ja skeleti töövõime. Und eristab ärkvelolekust vähenenud võime reageerida stiimulitele: magades küll t ...

Juppuni

Juppuni on unedistsipliin, mille puhul magatakse vaid 20–30-minutiste juppidena, mis on jagatud kogu ööpäeva peale. Tulemuseks on vähenenud unevajadus – kõigest 2–5 tundi ööpäevas. Pooldajad väidavad, et see ei halvenda vaimseid võimeid, mõned ko ...

Kronotüüp

Kronotüüp on tunnus, mis iseloomustab indiviidi ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust. Selle järgi, millal süüakse, magatakse, töötatakse või vaba aega sisustatakse, jaotatakse inimesed skaalal varajasest hiliseni erinevateks kronotüüpideks. Inim ...

Oneiromantia

Oneiromantia on unenägude järgi ennustamine, ka unenägude seletamine. Paljudes muistsetes kultuurides arvati, et unenäod on jumalate antud ended. Juba muistsed hiinlased, egiptlased, indialased, juudid, kreeklased ja roomlased uskusid, et unenägu ...

Polüsomnograafia

Polüsomnograafia on uneuuringutes kasutatav diagnostiline protseduur, millega uuritakse organismi näitajaid inimese une ajal. Protseduuri teostamiseks kasutatakse polüsomnograafi. Polüsomnograafi poolt registreeritavateks suurusteks on reeglina e ...

Uinak

Uinak on lühiajaline magamine, mis enamasti võetakse ette päevasel ajal lisaks ööunele. Tavaliselt tehakse uinakuid ärkveloleku jooksul võimaliku väsimuse ja unisuse leevendamise eesmärgiga. Uinakud moodustavad olulise osa juppune meetodist. Eri ...

Unenägu

Unenäod on une ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid. Unenägude funktsioonid ei ole veel üheselt selged, kuigi eksisteerib mitmesuguseid teaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid teooriaid. Unenäg ...

Unenägude seletaja

Unenägude seletaja on raamat, milles tõlgendatakse unenägude motiive. Iidsed rahvad uskusid, et une abil suudame suhelda üleloomulike jõududega. Tänapäeval seostatakse unenägusid pigem inimese enda alateadvusega.

Uneparalüüs

Uneparalüüs ehk unehalvatus on olukord, mille korral inimene kas magama jäädes või ärgates on ajutiselt liikumisvõimetu ega saa rääkida, olles siiski teadvusel. Uneparalüüsi ajal võivad ilmneda hirmutavad nägemused, millele ei saada halvatuse tõt ...

Uneuuringud

Uneuuringud on biomeditsiinilised uuringud une füsioloogilise olemuse või une kvaliteedi uurimise eesmärgil. Meditsiinis kasutatakse uneuuringuid unehäirete diagnoosimisel.

Õudusunenägu

Õudusunenägu on ebameeldiv unenägu, mis võib tekitada kogejas tugevaid negatiivseid emotsioone, tavaliselt hirmu, ängi, ärevust või kurbust. Õudusunenägu võib sisaldada kogeja jaoks ebamugavaid, vaimselt või füüsiliselt vägivaldseid või paanikat ...

Elutähtis teenus

Elutähtsad on need teenused, mis on hädavajalikud nii ettevõtetele, riigiasutustele kui ka inimestele, et rahuldada nende esmavajadused ning tagada elu ja tervis. Elutähtsate teenuste loetelu ja nende toimepidevust korraldavad asutused mobiiltele ...

Põhivajadused

Põhivajadused on inimesele minimaalselt vajalik toit, riietus ja eluase. Arengumaade vaesuse hindamisel ja leevendamisel kasutatav mõiste tähendab inimeste materiaalsetel ja vaimsetel väärtustel nt inimõigused põhinevaid vajadusi, mis tagavad ini ...

Valu

Valu ehk valutunne on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus. Valu on organismi kaitsefunktsioon, mille ülesandeks on anda organismile märku vigastusest ning motiveerida ...

Fantoomvalu

Fantoomvalu on valu, mida inimene tunneb amputeeritud või muul põhjusel puuduvas kehaosas. Näiteks on inimesel trauma või haiguse tõttu mõlemad jalad amputeeritud ; kuigi varbaid ei ole, tunneb inimene aeg-ajalt, et varbad valutavad. Fantoomvalus ...

Koolikud

Koolikuid tekitavad kõhuõõne elundite või juhade silelihaste kramplikud kokkutõmbed. Neid võivad põhjustada kivitõbi neeruvoolmed, sapivoolmed, põletik, sooleahenemine soolevoolmed ja mürgistus. Südame pärgarterite ahenemise korral tekivad südame ...

Migreen

Migreen on haigus, millele on iseloomulikud ühe- või kahepoolse väga tugeva peavalu hood, millele sageli lisanduvad iiveldus, oksendamine ning valgus- ja müratundlikkus. Eristatakse tavalist ja klassikalist migreeni auraga migreen. Klassikalise m ...

Notsitseptor

Notsitseptorid on notsitseptorid, mille ärritamine kutsub tavaliselt esile valuaistingu. Neid on mitut tüüpi ja nad võivad reageerivad mitut tüüpi stiimulitele. Nende funktsioon on teavitada koe kahjustusest või selle ohust. Notsitseptorid on eri ...

Närvivalu

Närvivalu ehk neuralgia on ühe või mitme närvi valu. Närvivalu ei ole seotud valuretseptorite ärrituse, vaid närvi funktsiooni või struktuuri kahjustusega. RHK-10-s kodeeritakse närvivalu koodiga M79.2. Kolmiknärvi põletikku esineb 4% elanikest 4 ...

Peavalu

Igasuguse peavalu, sealhulgas migreeni ja pingepeavalu, levimust hinnatakse kuni 93%-ni, peavalu esineb 8–69%-l meestest ja 25–99%-l naistel. Pingepeavalude levimus suureneb koos vanusega, migreenil aga seos vanusega puudub. Kuni 7-aastastest las ...

Tsentraalse valu sündroom

Tsentraalse valu sündroom on neuroloogiline seisund, mis seostub kesknärvisüsteemi niisuguse kahjustuse või talitlushäirega, mis põhjustab valusüsteemi ülitundlikkuse. Valu tugevus ja kahjustatud piirkondade ulatus sõltub vigastuse põhjusest.

Epigeneetika

Epigeneetika on teadus, mis uurib organismide geeniekspressioonist sõltuvaid pärilikke muutusi, mis ei ole seotud genoomi muutustega. Peamised epigeneetilised mehhanismid on DNA metüleerimine, RNA vaigistamine ja histoonide modifikatsioon.

Genoomne imprintimine

Genoomne imprintimine on epigeneetiline fenomen, mis põhjustab valikulise geeniekspressiooni vastavalt sellele, kummalt vanemalt geen päriti. Genoomse imprintimise vorme on näidatud nii taime- ja loomariigis kui ka seentel. 2014. aasta seisuga te ...

ACE geen

ACE geen kodeerib angiotensiini konverteerivat ensüümi. ACE kuulub CD geenide perekonda ja asub 17. kromosoomi pikas õlas, positsioonis 23.3. ACE geen mõjutab kohanemist koormustele ja ka kardiovaskulaarsüsteemi jõudlust. ACE tõstab kaudselt vere ...