ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 160

Skoll

Skoll on Saturni kaaslane, mis tiirleb ümber planeedi retrograadsel orbiidil. Selle avastasid Scott S. Sheppard, David C. Jewitt ja Jan Kleyna, kes teatasid avastusest 26. juunil 2006 vaatluste põhjal, mis tehti 2006. aasta 5. jaanuarist kuni 30. ...

Surtur (kuu)

Surtur on Saturni üks kaaslastest. Selle kuu avastajateks on Scott S. Sheppard, David C. Jewitt, Jan Kleyna ja Brian G. Marsden, kes teatasid ta olemasolust 26. juunil 2006, vaatlusandmete põhjal, mida saadi 2006. aasta jaanuaris ja aprillis. Esm ...

Tarqeq (kuu)

Tarqeq, teatud ka kui Saturn LII on Saturni looduslik kaaslane. Ta avastamisest teatasid 13. aprillil 2007 Scott S. Sheppard, David C. Jewitt, Jan Kleyna ja Brian G. Marsden, kes tegid avastuse vaatluste põhjal, mida teostati 5. jaanuarist 2006 k ...

Thrymr (kuu)

Thrymr on Saturni looduslik kaaslane. Selle kuu avastas 2000. aastal Brett J. Gladmani töörühm. Algul pandi taevakehale koodnimi S/2000 S 7, kuid siis nimetati ümber Skandinaavia mütoloogia tegelase, jöötun Thrymri järgi jöötunid on hiiud. Algne ...

Titan

Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel. Päikesesüsteemi planeetide kaaslastest on Titan ainuke, millel teatakse olevat tihe atmosfäär. Lisaks on Titan peale Maa teadaolevalt ainus tae ...

Ymir (kuu)

Ymir ehk Saturn XIX on Saturni kaaslane. Ta tiirleb Saturni pöörlemisele vastupidises suunas. Saturni pöörlemissuunale vastupidises suunas tiirlevad kuud arvatakse olevat tulnud Saturni kaaslasteks pigem kuskilt mujalt, kui tekkinud samas akretsi ...

Uraani kaaslased

Uraani kaaslased on planeet Uraan looduslikud kaaslased. Uraanil tuntakse praegu 27 kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespearei ja Alexander Popei teoste tegelaskujude järgi. Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastas Willi ...

Ariel (kuu)

Ariel on Uraani looduslik kaaslane. Arieli läbimõõt on 1158 km, millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt neljandal kohal. Tema orbiit asub Uraanist 190 930 km kaugusel ning jääb täielikult planeedi magnetosfääri piiridesse. Arieli mass on 1. ...

Miranda (kuu)

Miranda on Uraani looduslik kaaslane. Miranda läbimõõt on 472 km, millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt viiendal kohal. Tema orbiit asub Uraanist 129 850 km kaugusel. Miranda mass on 1.27×10 21 kg ja tihedus 1.20 g/m 3. Miranda avastas Ge ...

Oberon

Oberon on Uraani looduslik kaaslane. Oberoni läbimõõt on 1523 km, millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt teisel kohal. Tema orbiit asub Uraanist 583 420 km kaugusel ning jääb suuremalt jaolt planeedi magnetosfäärist väljapoole. Oberoni mas ...

Titania

Titania on Uraani suurim looduslik kaaslane. Titania diameeter on 1578 km, millega ta on Päikesesüsteemi kaaslaste seas suuruselt kaheksandal kohal. Orbiit asub Uraanist 436 270 km kaugusel ning jääb planeedi magnetosfääri piiridesse. Titania mas ...

Umbriel

Umbriel on Uraani looduslik kaaslane. Umbrieli läbimõõt on 1170 km, millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt kolmandal kohal. Tema orbiit asub Uraanist 265 980 km kaugusel ning jääb täielikult planeedi magnetosfääri piiridesse. Umbrieli mass ...

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomi ...

Suur Punane Laik

Suur Punane Laik on antitsükloniline keeristorm Jupiteril. Tormi on pidevalt vaadeldud alates 1830. aastast ja oletatavalt pärinevad varaseimad vaatlusandmed aastatest 1665–1713. Kui sel ajal vaadeldi tõepoolest Suurt Punast Laiku, tähendab see, ...

Lame Maa

Lame Maa on ettekujutus Maast või Maa mudel, mille järgi Maa pind on tasapinnaline. Paljud vanad kultuurid kujutlesid Maad lamedana. Vanimates kirjalikes ülestähendustes on Maad kirjeldatud lamedana. Olenemata Maa tegelikust kujust võib enamiku ü ...

Maa pöörlemine

Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandi ehk ekliptika tasandi normaali suhtes 23.4° kaldu pöörlemistelje kalle. Kaldenurga tõttu vahelduvad Maal aastaajad.

Maa süsteemi teadus

Maa süsteemi teadus on teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt, spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile. Maa süsteemi teadus on justkui segu geoloogiast, meteoroloogiast, okeanograafiast, mullateadusest jne. Maa süsteemi teadusele panev ...

Maa väidetavad kuud

Inimesed on pikalt teoretiseerinud teiste Maa kuude – kõikide võimalike Maa looduslike kaaslaste peale Kuu – olemasolu üle. Aastate jooksul on pakutud mitmeid kandidaate, kuid seni ei ole ükski tõestust leidnud. Alates 19. sajandist on teadlased ...

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raudoksiid annab selle ...

Arabia Terra

Arabia Terra on mägine piirkond Marsil, mis paikneb peamiselt Arabia nelinurgas, kuid piirkonna väike osa ulatub ka Mare Acidaliumi nelinurka. Ala on tihedalt täis kraatreid ning on tugevalt erodeerunud. Selline topograafia viitab pinnase kõrgele ...

Galei kraater

Galei kraater asub Marsil. See tekkis 3.5 kuni 3.8 miljardit aastat tagasi meteoriidikokkupõrke tagajärjel. Kraatri diameeter on 154 km ning see on nimetatud Austraalia amatöörastronoomi Walter Frederick Galei järgi, kes uuris Marssi hilisel 19. ...

Marsi kliima

Marsi kliima on planeet Marsi keskmistatud ilmade režiim. Kuigi Marsi mass on kõigest 11% Maa omast ning Marss on Päikesest 50% kaugemal, on kahe planeedi kliima mitmes mõttes sarnane. Mõlema planeedi poolused on kaetud jääga ning mõlemal esineva ...

Marsi laavatunnelid

Marsi laavatunnelid on pinnaalused koopad planeet Marsil, need on tekkinud, kui pinnaalune laavavool on väljastpoolt kivistunud ning selle kooriku sisse jäänud laava on ära voolanud. Marsi laavatunnelite hinnangulist suurust saab määrata planeedi ...

Marsi maasarnastamine

Marsi maasarnastamine on teoreetiline protsess, mille käigus inimesed muudavad planeedi Marss looduslikke tingimusi sarnasemaks planeedil Maa valitsevate tingimustega. Kui räägitakse maasarnastamisest, siis peetakse eeskätt silmas planeedi atmosf ...

Meridiani Planum

Meridiani Planum on Marsi tasandik, mis asub 2 kraadi Marsi ekvaatorist lõunas ning moodustab Terra Meridiani läänepoolseima osa. Tasandikult on leitud haruldast halli kristallilist hematiiti. Maal moodustub hematiit sageli kuumaveeallikates, mis ...

Olympus Mons

Olympus Mons on kilpvulkaan Marsil, mille kõrgus Marsi jalamilt on 22 km ja see kõrgub 27 km üle Marsi kõrguse nullpunkti. Vulkaani kraatri läbimõõt on 65 km ja mäe läbimõõt on 600 km. Olympus Monsi avastas Itaalia astronoom Giovanni Schiaparelli ...

Merkuur

Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa ja teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäevaga. Ta on oma nime saanud kaubandusjumal Mercuriuse järgi kes kaitses ...

Neptuun

Neptuun on kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal tuntud planeet. Läbimõõdu poolest on see neljas planeet ja massi poolest kolmas. Päikesesüsteemi hiidplaneetidest on Neptuun kõige tihedam. Selle mass on Maa omast 17 korda suurem. Neptuun tiirleb P ...

Pluuto

Pluuto on kääbusplaneet Kuiperi vöös. See oli esimene avastatud Kuiperi vöö liige ja see on seni suurim Päikese ümber tiirlev kääbusplaneet. Pluuto avastas 1930. aastal Clyde Tombaugh ja alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planee ...

Pluuto atmosfäär

Pluuto atmosfäär on õhuke gaasikiht, mis ümbritseb Pluutot ning koosneb peamiselt lämmastikust, metaanist ja süsinikmonoksiidist, mis tekivad Pluuto pinnal olevate jäätunud ainete aurustumisel. Atmosfääris toimub aastaaegade vaheldumine, mis sõlt ...

Pluuto uurimise ajalugu

Pluuto uurimist oli kavandatud alates 1930. aastast, mil Clyde Tombaugh selle avastas, kuid Maalt on Pluuto uurimine selle väiksuse ja suure kauguse tõttu keeruline. Tänaseni ainus missioon mis on Pluutot külastanud, on New Horizons, mis möödus P ...

Saturn

Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet. See on hiidplaneet, mis on Maast üheksa korda suurema läbimõõduga. Saturni kõige iseloomulikum tunnus on tema rõngad. Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on v ...

Saturni rõngad

Saturni rõngad on Saturni ekvatoriaaltasandil asuv rõngastesüsteem, mis koosneb mikromeetri kuni kilomeetri suurustest osakestest. Saturni rõngad on Päikesesüsteemi suurim rõngastesüsteem. Saturni rõngaste päritolu osas pole ühtset seisukohta, se ...

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. See kuulub hiidplaneetide hulka ning on raadiuse poolest Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja massi poolest neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud ...

Veenus

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet päikesesüsteemis ja meile lähim planeet, tiirlemisperioodiga 224.7 Maa ööpäeva. Tal ei ole looduslikke kaaslasi. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav. Veenus saavutab oma maksimaalse h ...

Ishtari maa

Ishtari maa on Veenuse põhjapoolkeral paiknev mägismaa. See on umbes Austraalia-suurune. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi 12 kilomeetrit. Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2–3 kilomeetrit kõrged. Ishtari maa lääneosas as ...

Veenuse atmosfäär

Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga. Temperatuur Veenuse pinnal on ligikaudu 740 K ja rõhk 93 bar ning planeeti katab paks, läbipaistmatu pilvekiht, mille tõttu pole Veenuse pind Maalt ega kosmosesondide ...

Veenuse koloniseerimine

Veenuse koloniseerimine on teoreetiline protsess, mille käigus loob inimkond planeet Veenusele püsivad elupaigad. Kuna atmosfäärirõhk ja temperatuur on Veenuse pinnal väga kõrged vastavalt 92 baari ja 464°C, siis oleks praktiline rajada baasid ho ...

Meteoriit

Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha jääk. Meteoriite uurib meteoriitika. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna.

Enstatiitkondriidid

Enstatiitkondriidid on haruldased meteoriidid, mis moodustavad umbes 2% kõikidest kondriitmeteoriitidest, mis Maa peale kukuvad. Praeguseks on leitud umbes 200 enstatiitkondriiti.

Kaiduni meteoriit

Kaiduni meteoriit on meteoriit, mis kukkus 3. detsembril 1980 Jeemenisse, Al-Khuraybah küla lähedal asunud Nõukogude sõjaväebaasi. Alguses nähti taevas loodest kagu suunas lendavat tulekuuli ning hiljem leiti väikesest impaktkraatrist umbes 2 kg ...

Kondriidid

Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks. Kondriitmeteoriidid ei ole diferentseerunud ja nende kivimaines ei ole märkimisväärselt moondunud ...

Murchisoni meteoriit

Murchisoni meteoriit on meteoriit, mis kukkus 1969. aasta 28. septembril Austraalia küla Murchisoni lähedale. Täpsemalt oli tegu meteoriidisajuga ning hiljem on sealt leitud kokku umbes 100 kg meteoriiditükke. Suure kogumassi, orgaaniliste ainete ...

Süsinikkondriidid

Süsinikkondriidid on kondriitmeteoriitide klass, mis hõlmab kaheksat kondriitmeteoriitide rühma ja mõnda rühmitamata meteoriiti. Süsinikkondriitide seas on ka mõned seni kõige vanemad ja primitiivsemad meteoriidid. Kõigist Maale langenud meteorii ...

Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed

Beta Lyrae tüüpi kaksiktähtedeks nimetatakse kaksiktähti, mille omadused sarnanevad prototüübiks oleva Lüüra beetaga. Tegu on varjutusmuutlike kaksiktähtedega – nende orbiidi tasand asub ligikaudu Maa vaatesuunal, mistõttu kaksiktähe komponendid ...

Hüperhiid

Hüperhiiud kuuluvad kõige massiivsemate ja heledamate tähtede hulka, mida tähistatakse heledusklassiga 0, Ia + või Ia-0. Taoliste tähtede läbimõõt võib küündida üle 2000 Päikese läbimõõdu. Mass võib aga ulatuda kuni umbes 265 Päikese massini. Hüp ...

Kaksiktäht

Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Heledamat tähte kahest nimetatakse peatäheks ehk primaartäheks. Teist tähte kutsutakse üldiselt kaaslaseks ehk s ...

Kinnistäht

Kinnistäht on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna. Kinnistähed paistavad liikumatutena sellepärast, et nad paiknevad kaugel väljaspool Päikesesüsteemi, mistõttu nende omaliikumine on aeglane suurima omalii ...

Kollane kääbus

Kollane kääbus on spektriklassiga G ja heleduselt V klassi kuuluv peajada täht. Sellise tähe mass on 0.8–1.2 Päikese massi ja pinnatemperatuur 5300–6000 kelvinit. Nagu ka teised peajada tähed, sünteesivad kollased kääbused termotuumareaktsioonide ...

Neutrontäht

Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium. Tüüpilise neutrontähe raadius on vaid 10–15 km, kuid tema mass on võrdne 1–2 Päikese massiga. Neutrontähe tihedus on väga ...