ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 164

Silmviburlane

Silmviburlane on protistide perekond hõimkonna Euglenozoa eugleniidide klassist. Silmviburlane on üherakuline organism. Tal on kindel kehakuju ja üks vibur. Nad on umbes 0.05 mm pikkused. Silmviburlased elavad enamasti magevees näiteks lompides j ...

Tubulinea

Tubulinea ehk Lobosea on protistirühma Amoebozoa alajaotus. Rühma Tubulinea autorid on Smirnov jt 2005, rühma Lobosea autorid Cavalier-Smith jt 2004. Juba varem on mõned uurijad, nagu Jahn, paigutanud kõik granulaarsete kulenditega amööbsed organ ...

Loomad

Loomad on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis. Loomad on päristuumsed, hulkraksed ja liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega. Loomariiki kuuluvad ka inimesed. Loomariik jagatakse hõimkondadeks. Traditsiooni ...

Esmassuused

Esmassuused ehk algsuused on pärishulkraksete ülempõhikonda kahekülgsete põhikonda kuuluv loomade alampõhikond. Samasse põhikonda kuulub teinegi suur loomarühm teissuused, millesse arvatakse muuhulgas selgroogsed. Kõige selgem vahe alg- ja teissu ...

Harjaslõugsed

Harjaslõugsed on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad röövtoidulised mereussid, nende osakaal on maakera kogu planktonis suurim. Harjaslõugseid teatakse tänapäeval üle 20 perekonna 120 liigiga. Umbes 20% harjaslõugsete liikidest on bentilised ning sub ...

Kahekülgsed

Kahekülgsed on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg. Kahekülgsete hulka kuulub enamik loomade hõimkondi; tähtsamad, kes välja jäävad, on käsnad, ainuõõssed ja kammloomad. Ta ...

Kammloomad

Kammloomad on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata hõimkonnas. Kammloomi on umbes 150 liiki. Kammloomad on vabaltujuvad organismid, kel puuduvad kõrverakud. Lootelehtedest on neil peale ekto- ja endo ...

Keraskärssussid

Keraskärssussid ehk priapuliidid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad maritiimsed ussid, kellele on iseloomulik sissetõmmatav ruljas kärss. Kerakärssusse on teada 16 liiki. Läänemeres elab 2 keraskärslaste hõimkonda kuuluvat liiki: harilik silinder ...

Küüsikloomad

Küüsikloomad ehk onühhofoorid on loomade hõimkond. Küüsikloomad on segmenteerunud, üksnes maismaal elavad ussid, kes sarnanevad nii lülijalgsete kui ka rõngussidega. Küüsikloomi on teada 2 sugukonda umbes 200 liigiga. Veel hiljuti vaadeldi küüsik ...

Ripskõhtsed

Ripskõhtsed on loomade riiki kahekülgsete põhikonda kuuluv hõimkond. Varem, näiteks "Loomade elus", arvati ripskõhtsed ümarloomade hõimkonda omaette klassina. Ripskõhtsed on mikroskoopilised organismid, ehkki suuremad on ka palja silmaga näha 0.0 ...

Siilussid

Siilussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed merelised pseudotsöloomiga mereussid. Siilusse on kaks gruppi, mida käsitletakse pigem seltsidena kui klassidena; siia kuulub ühtekokku umbes 150 liiki. Nad elavad merede põhjas meiobentoses. ...

Siuglejad

Siuglejad on väikeste väga lihtsate ussitaoliste loomade klaad ja hõimkond kahekülgsete rühmast. Hõimkonda kuulub kaks alamhõimkonda: umbeliselaadsed Acoelomorpha umbes 370 liiki ja ksenoturbelliidid Xenoturbellida 6 liiki. Varem vaadeldi neid er ...

Teissuused

Teissuused on loomade takson – alampõhikond. Koos esmassuustega ja mõnede väiksemate hõimkondadega moodustavad nad kahekülgsete rühma, kuhu kuulub enamik bilateraalsümmeetriaga ja kolme lootelehega loomi. Kõige selgem vahe teissuuste ja esmassuus ...

Ussid

Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja jäsemete puudumine. Kõik ussid on ehitustüübilt bilateraalsümmeetrilised. Usse saab jaotada alamateks kasutatakse ka nimetust skoletsiidid ja kõrgemate ...

Vaheloomad

Vaheloomad on rühm kuni 2 mm pikkusi ussitaolisi mereselgroogsete parasiite. Tänapäeval seda nimetust taksoni nimetusena tavaliselt ei kasutata. Vaheloomad kuuluvad vilasktomploomade ja vööttomploomade hõimkonda mõnikord arvatakse nende hulka ka ...

Veeloomad

Veeloomad on vee-eluviisiga loomad. Nad jagunevad esmas- ja teisveelisteks organismideks. Veeloomade keha on voolujooneline ning liikumiseks kasutavad nad uimi, loibasid või ujunahkadega jalgu.

Xenoturbella

Xenoturbella on meres elavate ussitaoliste loomade perekond, mis arvatakse siuglejate hõimkonna alamhõimkonna ksenoturbelliidid monotüüpsesse sugukonda Xenoturbellidae. Perekonnas on 6 liiki, kes elavad Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vetes. Pe ...

Protistid

Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Protiste uurivat teadusharu nimetatakse protistoloogiaks. Protistid ei ole monofüleetiline rühm ...

Alveolaadid

Alveolaadid on suur protistide rühm, kuhu kuulub kolm hõimkonda – dinoflagellaadid, tsiliaadid ehk ripsloomad ja Apicomplexa d. Alveolaatide mitmekesisus on väga suur, kuid kolm hõimkonda on monofüleetilised, kuna seda kinnitavad kindlaks tehtud ...

Eugleniidid

Eugleniidid on protistide rühm, mis kuulub Euglenozoa hõimkonda. Eugleniide on teada umbes 800 liiki. Enamik eugleniide elab mageveekogudes, mõned rühmad ka merevees. Paljudel eugleniididel on kloroplastid, mille abil nad suudavad fotosünteesides ...

Heterokondid

Heterokondid ehk stramenopiilid on suur eukarüootide rühm, kuhu kuulub umbes 10 500 liiki. Sellesse kuulub nii üherakulisi kui ka hulkrakseid organisme.

Koldvetikad

Koldvetikad ehk krüsofüüdid on suur grupp heterokontide hõimkonda kuuluvaid vetikad, keda võib leida peamiselt mageveest. Valdav osa koldvetikaid on ainuraksed, esineb ka koloniaalseid vorme, ja kahe viburiga, millest üks võib olla tugevalt redut ...

Krüptofüüdid

Krüptofüüdid ehk krüptomonaadid ehk neelvetikad on väike rühm kloroplastidega viburloomi. Suur hulk krüptofüüte elab magevees, mõned rühmad ka mere- ja riimvees. Krüptofüütide rakk on lamendunud ja suurus jääb vahemikku 10–50 μm. Enamikul krüptof ...

Päikeseloomad

Päikeseloomad ehk päikeselised on endine algloomade takson, mida käsitleti tavaliselt juurjalgsete hõimkonna klassina. Uuemais süstemaatikais on selle taksoni alarühmad paljudesse eluslooduse rühmadesse paigutatud. "Loomade elu" asetab päikeseloo ...

Rafidiofüüdid

Rafidiofüüdid on stramenopiilide klass, kuhu kuulub väike rühm eukarüootseid vetikaid. Rafidiofüüte on leitud nii mage- kui mereveest. Kõik rafidiofüüdid on üherakulised, mille suurus on suhteliselt suur 50–100 μm, kuid neil puudub rakukest. Neil ...

Ripsloomad

Ripsloomad ehk tsiliaadid on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- kui ektosümbionte, samuti parasiitse eluviisiga vorme. Rips ...

Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid. Liike on hinnanguliselt 30 000 kuni 100 000. Ränivetikaid esineb kõikides veekogudes ja ka mullas. Ränivetikad on autotroofid, fotosünteesivad organismid. Nen ...

Trichomonas gallinae

Trichomonas gallinae on algloom, kosmopoliitne parasiit, mis nakatab peamiselt linnuliike tuvilaste sugukonnas. Samas võivad nakatuda ka teised linnud, näiteks metskalkunid ja kodukalkunid, kanad, erinevad röövlinnud. Trichomonas gallinae põhjust ...

Vetikseened

Vetikseened on endine klass limakute hõimkonnast ja protistide riigist. Veel varem on neid paigutatud seente rühma, moodustades seal omaette hõimkonna.

Arhed

Arhed ehk ürgid ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik. Arhed on prokarüoodid, mis tähendab, et nende rakus puudub rakutuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Esimesed arhede domeeni esindajad oli ...

Metaanibakterid

Metaanibakterid ehk metanogeenid on mikroorganismid, kel elutegevuse käigus anaerobioosis tekib anaeroobilise lagunemise käigus kõrvalproduktina metaan. Toitumistüübilt on nad kemohetero- või kemoautotroofid. Metaanibakterid oksüdeerivad gaasilis ...

Bakterid

Bakterid on kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 mikromeeteri suurused, kuig ...

Firmikuudid

Firmikuudid on bakterihõimkond, mis hõlmab väikese G+C sisaldusega valdavalt grampositiivseid bakteriliike. Kuju poolest nad on kokid või batsillid. Heliobacteriaceae sugukonda kuuluvad bakterid on ka fotosünteesivõimelised. Produtseerivad endosp ...

Fütoplasma

Fütoplasma on taimedel parasiteeriv bakter. Fütoplasma elab taime floeemis ja kasutab seda paljunemiseks. Bakter jõuab taimesse vektorputukate abil, mis toituvad floeemist või bakteriga haigestunud taimede vegetatiivsel paljundamisel. Vektoritena ...

Gramnegatiivsed bakterid

Gramnegatiivsed bakterid või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust. Grami meetodil lisatakse pärast kristallvioleti kasutamist kontrastvärvu ...

Grampositiivsed bakterid

Grampositiivsed bakterid või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurimisel aluselist värvust pärast etanooliga loputamist. Grami meetodil lisatakse pärast kristallvioleti kasutamist kontrastvärvus ...

Metaani oksüdeerivad bakterid

Metaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid on bakterid, kes saavad süsinikku ja energiat ainult metaanist. Metanotroofid on peaaegu alati obligaatsed ehk nad vajavad elutegevuseks metaani. Metanotroofia on metülot ...

Nodularia

Nodularia on sinivetikate perekond, kuhu kuulub ligemale 21 liiki vetikaid. Nodularia liike võib leiduda nii mullastikus, avavees, bentoses kui ka perifüütonina.Perekonna tüüpliigiks peetakse riimveelistes veekogudes ulatuslikke toksilisi õitseng ...

Prochlorococcus

Prochlorococcus on väga väike tsüanobakterite perekonda kuuluv bakter. Teadaolevalt on ta väikseim fotosünteesi teostav organism planeet Maal. Tema fotosünteesiks tarvilikud valgustneelavad pigmendid klorofüll a2 ja b2 on võrreldes teiste fotosün ...

Purpurbakterid

Purpurbakterid on purpurpunase värvusega anaeroobsete bakterite koondrühm, mis hõlmab purpursed mitteväävlibakterid ja purpursed väävlibakterid. Et purpurbakterid sisaldavad bakterioklorofülli, on nad suutelised bakteriaalseks ehk anoksügeenseks ...

Spirulina

Spirulina on filamentsete tsüanobakterite perekonda kuuluv sini-rohevetikas, mis kasvab soojades mageveekogudes. Parimad kasvutingimused on kõrge pH-taseme juures veekogudes, kus on palju karbonaate ja bikarbonaate. Spirulina sobib tarbimiseks ni ...

Thermodesulfobacteria

Thermodesulfobacteria on hõimkond termofiilseid sulfaate redutseerivaid baktereid. Hõimkonda kuulub ainult neli perekonda: Caldimicrobium, Geothermobacterium, Thermodesulfatator ja Thermodesulfobacterium. Tüüpliigid on Thermodesulfatator indicus ...

Trehaloos-6.6-dimükolaat

Trehaloos-6.6-dimükolaat on mitmete mükobakterite perekonda liigitatud bakteriliikide, nagu näiteks nakatamisvõimelised tuberkuloosi mükobakterid, rakukestas paiknev ja eritatav glükolipiid. Peremeesorganismides kaitseb molekul bakteriosakesi mak ...

Treponema

Perekonda Treponema liigitatakse järgmised bakteriliigid: Treponema bryantii Stanton ja Canale-Parola 1980 Treponema calligyrum Noguchi Treponema maltophilum Wyss jt 1996 Treponema berlinense Nordhoff jt 2005 kandidaat Treponema suis Molbak jt 20 ...

Treponema pallidum

3. märtsil 1905 tuvastasid Fritz Schaudinn, Erich Hoffmann ja Fred Neufeld, kes töötasid Berliini Charité haigla naiste tiiva dermatoloogia osakonnas, esimese tõendusmaterjali süüfilise tekitaja olemasolu kohta. 2. veebruaril 1905 teatas zooloog ...

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond. Tsüanobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotosünteesi teel. Tsüanobakterid ei ole lähedases suguluses teiste vetik ...

Väävlibakterid

Väävlibakterid on kemolitotroofsed bakterid, kes eluks vajaliku energia saavad keemiliste ühendite oksüdeerimisest ja elektroni doonorina kasutavad väävliühendeid. Väävlibakterite hulka kuulub nii litotroofe kui ka organotroofe. Väävlibakterite s ...

Abort

Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel rasedus katkeb. Iseeneslikku aborti nimetatakse nurisünnituseks, tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga induts ...

Aktiivsünnitus

Aktiivsünnitus on loomuliku sünnituse erisuund, mille puhul naine on sünnituseks valmistunud vastavalt kolmele põhialusele: naine on sünnituse ajal füüsiliselt aktiivne; naine tunneb parasjagu valitsevaid sünnituse moesuundasid ja oskab nende abi ...

Endometrioos

Endometrioos on valdavalt viljakas eas naistel esinev kas healoomuline seisund või ka krooniline günekoloogiline haigus, mille korral ektoopiline endomeetriumitaoline kude ehk endometrioosikolle kasvab ja toimib väljaspool emakat. Endometrioosiko ...