ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 170

FOXP2

FOXP2 on geen, mis kodeerib inimorganismis valku FOXP2. Valku FOXP2 ekspresseeritakse loote ja täiskasvanu ajus paiknevates neuronites ning samuti kopsudes ja seedekulglas. FOXP2 geeni muudab tähelepanuväärseks selle seostamine inimkõnega.

KaiB

KaiB on geen geeniklastrist KaiABC. Seda on enim uuritud tsüanobakterites, kuid seda leidub ka teiste prokarüootide genoomides. KaiABC sisaldab geene KaiA, KaiB ja KaiC, nende valgud moodustavad post-translatsioonilise biokeemilise ostsillaatori ...

Proto-onkogeen

Protoonkogeenid ehk proto-onkogeenid ehk normaalsed rakulised onkogeenid on normaalsete elusate rakkude sees ringlevate onkogeenide vorm, mis raku ehitusliku või funktsionaalse tsükli muutuse läbiteinuna võivad osa võtta raku arenemisest vähiraku ...

WFS1

WFS1 on inimese neljandas kromosoomis asuv geen, mille pealt toodetakse valku nimega volframiin. Volframiin on endoplasmaatilise retiikulumi transmembraane glükoproteiin, mis reguleerib rakkude kaltsiumitasakaalu. Mutatsioonid WFS1 geenis viivad ...

Põhjamaade Geenipank

Põhjamaade Geenipank oli Põhjamaade ühisasutus taimegeneetiliste ressursside säilitamiseks ning vanade Põhjamaade aia- ja põllumajandustaimede säilitamiseks. Asutus loodi Põhjamaade Ministrite Nõukogu halduses 1979 ning see töötas iseseisva asutu ...

Geenmuundatud organism

Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tav ...

Geneetiliselt muundatud hiir

Geneetiliselt muundatud hiir ehk transgeenne hiir on koduhiir, kelle genoomi on muudetud, kasutades geenitehnoloogiat. Geneetiliselt muundatud hiired on laialdaselt kasutuses teadustöö jaoks ning tihti ka loommudelina inimhaiguste jaoks.

Pioneer 1507

Geneetiliselt muundatud mais Pioneer 1507 ehk maisisort Pioneer 1507 ehk GM Bt mais 1507 ehk Pioneer 1507 ehk mais 1507 ehk TC1507 on geneetiliselt muundatud maisisort. Pioneer 1507 on Roundup-resistente taim.

Alporti sündroom

Alporti sündroom on geneetiline häire, millele on iseloomulikud silmahaigused, glomerulonefriit, neerupuudulikkus ja kuulmislangus. Alporti sündroomi esinemissagedus on keskmiselt 1:50 000. Üks sündroomi varajasematest tunnustest on hematuuria, h ...

Angelmani sündroom

Angelmani sündroom on neurogeneetiline häire, mida iseloomustavad intellektuaalse ja füüsilise arengu mahajäämus, unehäired, krambid, järsud liigutused, sage naermine, naeratamine ja õnnelik meeleolu. AS on klassikaline näide genoomsest imprintim ...

Downi sündroom

Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kromosoomhaigus. Seda põhjustab 95 protsendil juhtudest 21. kromosoomi trisoomia, ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Downi sündroom on nimetatud inglise arsti John ...

Galaktoseemia

Galaktoseemia on harvaesinev geneetilise päritoluga autosoom-retsessiivselt päranduv ainevahetushaigus, mille varajane avastamine on äärmiselt oluline. Euroopas on esinemissagedus 1:40 000 – 1:60 000. Galaktoseemia korral on häiritud galaktoosi k ...

Hemofiilia

Hemofiilia ehk veritsustõbi on ühe või mitme hüübimisfaktori kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil tuginev pärilik veritsushaiguste rühm. Hemofiilia on kaasasündinud pärilik vere hüübimise puudulikkus, mille tagajärjel ei teki veresoone vig ...

Lihasdüstroofia

Lihasdüstroofia on lihaseid nõrgestav geneetiline haigus. Lihasdüstroofiate rühma kuulub üle 30 geneetilise haiguse, mis nõrgestavad skeletilihaseid ja vähendavad lihasmassi. Lihasdüstroofiat iseloomustavad progresseeruv lihaste nõrkus, liikumisv ...

Progeeria

Progeeria on haigus, mis põhjustab raugastumist lapsepõlves. See on raske ja haruldane haigus. Lapsed näevad välja nagu raugad, juuksed hõrenevad, nahk kortsub, esineb kiilaspäisust, nägu kõhnub ja pungis silmad tungivad esile. Haigestunud lapsed ...

Retti sündroom

Retti sündroom on kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel. Haigus algab vanuses 6–18 kuud. Eelnevalt normaalse lapse areng seiskub ja taandarenema hakkavad nii oskused kui ka arusaamine. Haigus tabab tütarlapsi sag ...

Sirprakuline aneemia

Sirprakuline aneemia on autosoom-retsessiivne pärilik haigus, mille korral organismi toodetava ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud. Punalibled on sirprakulist aneemiat põdeva inimese organismis poolkuukujulised. Vigaste ...

Smithi-Magenise sündroom

Smithi-Magenise sündroom on arenguhäire, mis mõjutab eri kehaosi. Selle seisundi peamised tunnused on kerge kuni mõõdukas vaimne alaareng, iseloomulikud näojooned, unehäired ja käitumisprobleemid. Smithi-Magenise sündroom esineb hinnanguliselt üh ...

Tsüstiline fibroos

Tsüstiline fibroos ehk mukovistsidoos on osadel loomadel esinev autosomaalne retsessiivne haigus, mis kahjustab peamiselt hingamis- ja/või seedesüsteemi epiteelkoe rakkudega seotud geenide, retseptorite, rakutuuma transkriptsioonifaktorite metabo ...

Turneri sündroom

Turneri sündroom, ka 45,X, on naiste kaasasündinud haigus, kus üks kahest sugukromosoomist puudub täielikult või osaliselt. Turneri sündroomi kutsutakse ka ovariaalseks düsgeneesiks. Enamasti ei ole Turneri sündroom pärilik, vaid esineb embrüogen ...

Värvipimedus

Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. Värvipimeduse põhjus on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuu ...

Wolframi sündroom

Wolframi sündroom on haruldane retsessiivne neurodegeneratiivne häire, mis on autosomaalse pärandumisega. Haigus on tuntud ka kui DIDMOAD. Sündroomi põhjustav muteerunud WFS1 geen paikneb neljanda kromosoomi 16.1 piirkonnas 4p16.1, kodeerides end ...

Farmakogenoomika

Farmakogenoomika on teadusharu, mis uurib, kuidas inimeste geneetiline varieeruvus mõjutab ravimi toimimist. Nagu nimigi peegeldab, ühendab see omavahel kaks teadusharu: farmakoloogia ja genoomika. Ravimi manustamise järel imendub see organismis. ...

Genoomi suurus

Genoomi suurus on genoomi ühes eksemplaris sisalduv DNA kogus. Selle massi mõõdetakse tavaliselt pikogrammides. Harvemini mõõdetakse ka Daltonites või nukleotiidide aluspaaride arvuna. Üks pikogramm võrdub 978 megabaasi. Diploidses organismis kas ...

Genoomika

Genoomika on multidistsiplinaarne teadusharu, mis uurib genoome. Erinevalt geneetikast, mis keskendub üksikute geenide ehitusele ja toimimisele, genoomika iseloomustab organismi kogu DNA või RNA komplekti struktuuri, funktsiooni ja evolutsiooni. ...

Ülegenoomne assotsiatsiooniuuring

Ülegenoomne assotsiatsiooniuuring on uuringutüüp, kus uuritakse indiviide paljude levinud geneetiliste variantide suhtes, et leida, kas mõni variant on seotud mingi kindla tunnusega. Ülegenoomsed assotsiatsiooniuuringud keskenduvad peamiselt üksi ...

Kromosoom

Kromosoomid on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid. Ka bakterite ja viiruste genoomset DNAd nimetatakse sageli kromosoomiks. Kromosoomid asuvad rakutuumas ning nende a ...

1. kromosoom

Inimese 1. kromosoom ehk kromosoom 1 on inimese suurim kromosoom. Nagu kõiki teisi autosoome ehk mittesugukromosoome, on inimesel ka 1. kromosoomi kaks eksemplari. Inimese 1. kromosoom sisaldab umbes 249 miljonit aluspaari ehk ligikaudu 8% kogu i ...

2. kromosoom

Inimese 2. kromosoom ehk kromosoom 2 on inimese suuruselt teine kromosoom. Nagu kõiki teisi autosoome ehk mittesugukromosoome, on inimesel ka seda kaks koopiat. Inimese 2. kromosoom sisaldab umbes 243 miljonit aluspaari ehk ligikaudu 8% kogu inim ...

3. kromosoom

Inimese 3. kromosoom ehk kromosoom 3 on inimese suuruselt kolmas kromosoom. Nagu kõiki teisi autosoome ehk mittesugukromosoome, on inimesel ka seda kaks koopiat. Inimese 3. kromosoom sisaldab umbes 198 miljonit aluspaari ehk ligikaudu 6.5% kogu i ...

13. kromosoom

Inimese 13. kromosoom ehk kromosoom 13 on inimese kromosoom. Nagu kõiki teisi autosoome ehk mittesugukromosoome, on inimesel ka seda kaks koopiat. Inimese 13. kromosoom sisaldab umbes 115 miljonit aluspaari ehk ligikaudu 3.5% kogu inimese DNA-st. ...

20. kromosoom

Inimese 20. kromosoom ehk kromosoom 20 on inimese üks väiksemaid kromosoome. Nagu kõiki teisi autosoome ehk mittesugukromosoome, on inimesel ka 20. kromosoomi kaks koopiat. Inimese 20. kromosoom sisaldab umbes 63 miljonit aluspaari ehk ligikaudu ...

21. kromosoom

Inimese 21. kromosoom ehk kromosoom 21 on inimese väikseim kromosoom. Nagu kõiki teisi autosoome ehk mittesugukromosoome, on inimesel ka 21. kromosoomi kaks koopiat. Inimese 21. kromosoom sisaldab umbes 46.7 miljonit aluspaari ehk ligikaudu 1.5% ...

22. kromosoom

Inimese 22. kromosoom ehk kromosoom 22 on inimese üks väiksemaid kromosoome. Nagu kõiki teisi autosoome ehk mittesugukromosoome, on inimesel ka 22. kromosoomi kaks koopiat. Inimese 22. kromosoom sisaldab umbes 51 miljonit aluspaari ehk ligikaudu ...

Gonosoom

Gonosoom ehk sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise soo. Enamikul loomadel ja osal taimedel on kromosoomistikus üks paar gonosoome, mida tähistatakse täh ...

Kromosoomistik

Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas. Õpetust kromosoomistikust nimetatakse karüoloogiaks. Kromosoomistik võib sisaldada erineva arvu liigiomaseid kromosoomikomplekte – näiteks ühekordne ...

Lambiharikromosoom

Lambiharikromosoom on kromosoomi suuremõõtmeline erivorm, mis esineb mitmete selgroogsete ja selgrootute loomade primaarsetes ootsüütides ning Drosophila spermatotsüütide meioosi esimese profaasi keskosa diploteenis. Neile kromosoomidele on iselo ...

X-kromosoom

X-kromosoom on üks imetajate ja paljude teiste loomade gonosoomidest. X-kromosoom osaleb soo määramises: normaalsetel naistel on kaks X-kromosoomi, meestel on üks X- ja üks Y-kromosoom. Inimese X-kromosoom sisaldab ligikaudu 1100 geeni, millest v ...

Y-kromosoom

Y-kromosoom on üks gonosoomidest, mis esineb ainult heterogameetsel sugupoolel koos ühe X-kromosoomiga. Y-kromosoom sisaldab tavaliselt peale heterogameetsele sugupoolele spetsiifiliste geenide ka X-kromosoomiga homoloogset regiooni kromosoomi di ...

Lammaste paljunemine

Lammaste paljunemine on uute järglaste tekkimise protsess. Lammas paljuneb sugulisel teel ja ta käitumine seejuures sarnaneb teiste karjaloomadega. Lambakarja paaritatakse tavaliselt ühe valitud jääraga. Metsikute lammaste populatsioonide puhul s ...

Planktoloogia

Planktoloogia ehk planktonoloogia ehk hõljumiteadus on hüdrobioloogia haru, mis uurib veekeskkonnas elutsevaid liikumisvõimetuid või väikese liikumisvõimega veeorganisme – planktereid. Traditsiooniliselt on planktoloogia jaotatud füto-, zoo- ja b ...

Plankton

Plankton ehk hõljum on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum. Kuna nende kulgemiselundid on nõrgalt arenenud ja liikumisvõime piiratud, siis hõljuvad nad vees passiivselt, liikudes ühest kohast t ...

Samblikud

Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest. Fotobiondina toimivad enamasti kas rohevetikad või tsüanobakterid. Enamasti kuulub sambliku moodustanud seen kottseente hulka, k ...

Kilpsamblik

Kilpsamblik on suursamblike hulka kuuluv samblike perekond. Kilpsamblikud on tavaliselt suure lehtja tallusega, mille alakülg on vildine. Kilpsamblikud kinnituvad substraadile ritsiinide abil. Perekonnal on fotobiondiks nii tsüanobakter kui ka ro ...

Kõrvsamblik

Kõrvsamblik on kivil kasvavate ehk epiliitsete samblike hulka kuuluv perekond. Perekonna nimi on tuletatud ladinakeelsest sõnast umbilicus, mis tähendab naba ja viitab sambliku kinnitumisviisile.

Liudsamblik

Liudsamblik on liigirikas samblike perekond. Varem oli liudsamblike perekond veelgi suurem. Hiljem on sellest eraldatud perekonnad Aspicilia, Rhizoplaca ja Squamarina. Liudsamblikud jagatakse kahte alamperekonda: Eulecanora, millel on rohkem koor ...

Piprasamblik

Eestis kasvab 16 liiki piprasamblikke: R. pyrina Ach. Arnold - pisi-piprasamblik R. exigua Gray - hallikas piprasamblik R. bischoffii Hepp A. Massal. - Bischoffi piprasamblik R. archaea Ach. Arnold R. gennarii Bagl. R. sophodes Ach. A. Massal. - ...

Pits-kõrvsamblik

Pits-kõrvsambliku tallus on väike, kõigest 2–5 cm läbimõõdus, ainuhõlmaline ning õhuke. Pits-kõrvsamblik, nagu nimigi ütleb, on habras, servadest kitsalt lõhestunud ja võib olla läbipaistev, vahel kääruline ja mulgustunud. Talluse värvus varieeru ...

Porosamblik

Porosamblik on samblike perekond. See on paljuliigiline perekond, mille üks varasem alamperekond eraldatakse tänapäeval eraldi perekonnaks põdrasamblik Cladina. Enne eraldamist kandis kogu perekond põdrasambliku nime. Kuigi mõnes süsteemis on nee ...

Põdrasamblik

Põdrasamblik on samblike perekond. Varasemas süstemaatikas oli see perekond osa alamperekond suuremast perekonnast Cladonia, mis aga lahutati kaheks – põdrasamblikud Cladina ja porosamblikud Cladonia. Põdrasamblikud on tavalisimad põõsasjad sambl ...