ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 178

Elektrilöök

Elektrilöök on suhteliselt tugeva elektrivoolu läbiminek inimese või looma kehast. Keha läbiva elektrivoolu toime sõltub voolu tugevusest ning liigist, voolu mõjumise kestusest ja voolu teekonnast kehas.

Elektripaigaldis

Elektripaigaldis on talitluslik kogum mitut liiki elektriseadmetest ja muudest asjakohastest seadistest, mis on statsionaarselt paigaldatud ning mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas.

Elektripaigaldise projekt

Elektripaigaldise projekt on üks eritööde projekte. Hea elektriprojekt peaks sisaldama projekteerija poolt tellija soove ja tahet ehitise elektrilahenduste osas. Projekteerija töö on leida vastavalt tellija soovidele lahendused, mis vastavad keht ...

Elektrisignaal

Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus, mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada. Elektrisignaale edastatakse elektrijuhtide kaudu või elektromagnetlainete vahendusel. Elektrisigna ...

Elektriskeem

Elektriskeemiks nimetatakse elektriseadme või tema osa graafilist kujutamist elektritingmärkide abil. Elektriskeemid aitavad elektriseadme koostisosi ja nende osade vahelisi ühendusviise piltlikult ette kujutada. Kui tehniline joonis on tehnika k ...

Elektrišokirelv

Elektrišokirelv on relv, mis elektrivoolu toimel halvab ohtliku isiku, ilma sellele isikule tõsiseid vigastusi tekitamata. Elektrišokirelvad kuuluvad mittesurmavate relvade hulka, kuid kuna inimeste reaktsioon elektrivoolule on väga erinev, on te ...

Elektritingmärk

Elektritingmärk on elektriskeemidel kasutatav seadise, seadmeosa või seadme kokkuleppeline graafiline kujutis. Tingmärk peab olema lihtne, ilmekas ja edastama infot objekti otstarbe kohta. Laialdaselt kasutatavate tingmärkide kuju on rahvusvaheli ...

Elektrivõrk

Elektrivõrk on ühtses süsteemis töötavate elektriliinide ja nende sõlmpunktide kogum, mis on ette nähtud elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks. Sõlmpunktideks on alajaamad ja jaotuspunktid. Elektrivõrgud koos elektrijaamadega moodustavad en ...

Elektrooniline koormusseade

Elektrooniline koormusseade on seade, mida kasutatakse elektrilise koormuse tekitamiseks ja sellest tuleneva energia muundamiseks või hajutamiseks. Elektroonilist koormusseadet kasutatakse põhiliselt elektroonikaskeemides tarvitite simuleerimisek ...

Elektroonsed komponendid

Elektroonsed komponendid on elektrilised komponendid, mille toimimine põhineb peale üldiste elektriliste põhimõtete veel elektrofüüsikalistel ja muudel põhimõtetel. Elektroonikatööstuses valmistatavaid ja elektroonsetes seadmetes kasutatavaid ele ...

Energiasüsteem

Energiasüsteem on elektrienergia ja soojuse tootmise, edastamise ja tarbijaile jaotamise süsteem teatud territooriumil. Energiasüsteemi juhitakse ühest keskusest eesmärgil tagada tarbijate töökindel elektrivarustus. Energiasüsteemi kuuluvad ühtse ...

Ferriit (elektrotehnika)

Ferriit on metallkeraamiline magnetmaterjal, mis koosneb raudoksiidist Fe 2 O 3 ja teiste metallide oksiididest. Sõltuvalt koostisest saadakse pehmed magnetmaterjalid või kõvad magnetmaterjalid. Jaotus pehmeteks ja kõvadeks magnetmaterjalieks põh ...

Ferroelektrik

Ferroelektrik on kristalliline aine, millel ilmneb dielektriline polarisatsioon ilma välise elektrivälja mõjuta. Niisugust spontaanset ehk iseeneslikku polarisatsiooni saab välise elektrivälja abil muuta. Sellised omadused avastati kõigepealt Sei ...

Galvaaniline eraldus

Galvaaniline eraldus tähendab elektrotehnikas kahe elektriahela niisugust eraldust, mis katkestab nende ahelate vahel otsese vooluraja ; seega pole võimalik elektrilaengute vahetu liikumine ühest ahelast teise. Samal ajal saab nende ahelate vahel ...

Galvaaniline sidestus

Galvaaniline sidestus vooluahelate vahel esineb siis, kui nendel ahelatel on ühine elektrijuht. Siis voolu muutumisel ühes ahelas muutub ka pingelang sidestaval juhil ja seetõttu muutub vool ka teises ahelas, mis enamasti mõjub häirivalt. Sidesta ...

Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur

Galvaanilise eraldusega pingemuundur on niisugune alalispingemuundur, mille väljundpool on sisendpoolest galvaaniliselt eraldatud, mis tähendab, et nende vahel puudub otsene voolurada. Niisugune eraldus saavutatakse trafoga. Eraldamine on vajalik ...

Impulsstoiteallikas

Impulsstoiteallikas on elektroonikalülitus, mis muundab sisendpinge elektritarvitile sobivaks pingeks. Impulsstoiteallikas hoiab väljundparameetrid püsivana sisendpingete laias vahemikus, kusjuures palju energiasäästlikumalt, kui see on võimalik ...

Isolaator

Isolaator ehk elektriisolaator on elektriseadme element pingestatud juhtmete ja seadmeosade eraldamiseks kandekonstruktsioonidest, millele nad on kinnitatud. Isoleerivateks osadeks on glasuuritud portselanist, klaasist, plastist või komposiitmate ...

IT-süsteem

IT-juhistik ehk IT-süsteem on elektrvõrgu juhistikusüsteem millel ükski juht ei ole ühendatud maaga. Seda kasutatakse olukorras, kus ühe tööjuhi isolatsiooni rike üksikrike ei tohi veel kaasa tuua kogu toitesüsteemi väljalülitamist, näiteks haigl ...

Jadaühendus

Jadaühendus ehk järjestikühendus on elektriahela elementide niisugune ühendamisviis, mille puhul kõiki elemente läbib üks ja seesama vool; seega on voolutugevus kõigis elementides ühesuurune. Pinge igal elemendil on võrdeline elemendi takistusega ...

Juhe

Juhe on painduv juht, mida kasutatakse elektrienergia ja informatsiooni edastamiseks. Juhtmeid saab liigitada mitmeti: massiiv - ja kiudsoontega juhtmed ; massiivsoone moodustab üks traat, kiudsoon on keerutatud mitmest jämedast traadist köisjuht ...

Juhistikusüsteem

Juhistikusüsteem on madalpingelistes elektrivõrkudes kasutatav elektrijuhtide kogum elektrienergia edastamiseks tarbijatele. Vahelduvvoolu energiat edastatakse kolmefaasiliste elektriahelate kaudu. Energiat edastavad tööjuhid, milleks on faasijuh ...

Juhtme läbimõõt

Juhtme läbimõõt ehk traadikaliiber on juhtme suuruse mõõde. Tavaliselt mõõdetakse läbimõõtu või ristlõike pindala. Juhtme suurus määrab ohutu elektrivoolu tugevuse ning juhtme kaalu pikkusühiku kohta. Juhtme läbimõõtu arvestatakse nii elektrikaab ...

Jõukaabel

Jõukaabel on kaabel elektrienergia edastamiseks kõrge- ja madalpingevõrgu kaudu. Kõige levinumad on kolmefaasilised kaablid. Paigalduskoha järgi liigitatakse jõukaablid maa- vee- ja õhukaabliteks. Kaabli vask- või alumiiniumsooned on polümeermate ...

Kaablisoon

Kaablisoon ehk soon on kaabli dielektrilise kaitsekihi sees olev üks isoleeritud juhe, mis on elektrit juhtivast metallist valmistatud elektrijuht. Kaablisooni liigitatakse elektrijuhi ehituse järgi traat, keerutatud traat ja peenkiud ning neid t ...

Kaitsejuht

Kaitsejuht on pinge-aldiste osade maandamiseks kasutatav elektrijuht. Kaitsejuhi tähis on PE ja tunnusvärv kollane-roheline. Kaitsejuht ühendab maandusseadmega elektriseadme need voolujuhtivad osad, mis normaalselt pole pingestatud ja millega sea ...

Kaitseklass

Kaitseklass määrab madalpingelise elektritarviti elektriohutuse taseme ehk selle, kuidas tagatakse inimese ohutus seadme kasutamisel ja selle rikke korral. Vastavalt on tarvititel põhikaitse ja rikkekaitse. Põhi- ja rikkekaitse teostamise viiside ...

Kaitseväikepinge

Kaitseväikepinge on väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Kaitseväikepinge süsteemid: maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähis PELV ingl protective extra-low voltage; selles süs ...

Keerdpaarjuhe

Keerdpaarkaabel ehk keerupaarikaabel, keerupaarijuhe või lihtsalt keerdpaar) on kaablitüüp, mida kasutatakse laialt telekommunikatsioonis, näiteks telefoniliides ja enamikus Etherneti võrkudes. Tüüpiline keerdpaarkaabel koosneb kaheksast peenest ...

Kirchhoffi seadused

Kirchhoffi seadused on kaks seost, mis käsitlevad vastavalt elektrilaengu ja energia jäävuse seadust vooluahelates. Need võimaldavad arvutada elektrivoolu voolutugevuste ning pingete jaotust ahela harudes, kui ahela elementide elektrilised suurus ...

Koaksiaalkaabel

Koaksiaalkaabel on kahe kontsentrilise soonega kaabel, mille sisemist soont ümbritseb dielektrikuga eraldatult väline silindriline soon. Kaabli välissoont isoleerib ja kaitseb välismõjude eest plastist kattekiht. Sisemiseks sooneks on enamasti ük ...

Kolmefaasiline süsteem

Kolmefaasiline süsteem on mitmefaasiliste elektriahelate süsteemi erijuhtum, milles on kolm võrdse sagedusega, üksteise suhtes kindla nurga võrra ajas nihutatud siinuselist elektromotoorjõudu. Need elektromotoorjõud on üksteise suhtes nihutatud 1 ...

Kommutaatormasin

Kommutaatormasin on elektrimasin, mille ankru- mähis on ühendatud kommutaatoriga. Kommutaatormasinates juhitakse elektrivool ankrumähistele läbi kommutaatori lamellidel libisevate harjade. Kommutaatormasinate hulka kuuluvad kõik alalisvoolumasina ...

Kommutatsioon

Kommutatsioon on elektriahelate käsitsi või automaatne ümberlülitamine elektripaigaldistes, elektriaparaatides ja elektrimasinates. Sõna "kommutatsioon" on tulnud ladinakeelsest sõnast commutare, mis tähendab vahetamist või muutmist. Automaatne k ...

Kontakt

Kontakt on elektriahela osi omavahel ühendav puutepaar. Kontaktide põhiliigid on järgmised: lülituskontakt – elektriahelate kokku-, lahku- või ümberühendamiseks; lülituskontaktid on näiteks mehaanilisel lülitil, releel, kontaktoril liugkontakt – ...

Kontaktliin

Kontaktliin on elektrisõiduki toitmiseks mõeldud ja reeglina selle tee kohal asuv isolatsioonita juhe. Kontaktliine ehitatakse traadist, mille spetsiaalne kuju võimaldab selle kinnitamist. Võidakse kasutada ka metall-latte, eriti tunnelites. Sirg ...

Kontaktor

Kontaktor on automaat- või kaugjuhitav lülitusseade, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu ja ka ülekoormusvoolu peamiselt elektriajamite ja võimsate valgustusseadmete toiteahelais. Kontaktorit, mida kasutatakse ele ...

Kontaktvõrk

Kontaktvõrk on elektrivõrk, mis on mõeldud elektrisõidukite toitmiseks elektriga. See koosneb veoalajaamadest, ühenduskaablitest, mastidest, riputus- ja kinnituselementidest ning sõiduki vooluvõtturiga otseses kontaktis olevatest osadest – kontak ...

Kõrgendav pingemuundur

Kõrgendav pingemuundur on induktiivse salvestiga alalispingemuundur, mille abil muundatakse sisend-alalispinge kõrgema väärtusega väljund-alalispingeks. Pingekõrgendusmuundurit kasutatakse enamasti patarei nt leeliselemendi või akuelemendi pinge ...

Käivitusvool

Käivitusvool on ruutkeskmine püsivool, mida võetakse vooluvõrgust mingi seadme käivitusperioodil alates nullkiirusest kuni normaalse töökiiruseni. Seejuures peab olema mootorile rakendatud nimipinge ja nimisagedus. Käivitusvool on palju suurem ku ...

Lainetakistus

Lainetakistus ehk tunnustakistus on kõrgsageduslikku elektrisignaali edasikandva liini tunnussuurus ja võrdub peegeldusteta liinis kulgeva elektromagnetlaine pinge ja voolu suhtega laine levitee mingis punktis. Lainetakistuse väärtus oleneb liini ...

Lekkevool

Lekkevool on elektrivool läbi vooluraja, mis pole voolu juhtimiseks ette nähtud. Enamasti mõeldakse lekkevoolu all elektriisolatsiooni läbivat juhtivusvoolu vabade laengute liikumisest tulenevat voolu, mis võib voolata elektripaigaldise eri pinge ...

Liigpingepiirik

Liigpingepiirik on elektriaparaat, mis kaitseb hoonesiseseid madalpinge elektripaigaldisi ja elektriseadmeid energiarikaste liigpingete eest. Liigpinged võivad tekkida pikselöögist, lülitamisprotsessist elektrivõrgus või võrguhäirest. Liigpingepi ...

Liimimisloogika

Liimimisloogika on loogikalülitused mitmete mikrokiipide omavaheliseks sidumiseks. Algselt kasutati arvutite emaplaatidel ja programmeeritavates kontrollerites seadme- ja mäluaadresside dekodeerimiseks vt aadressidekooder ja juhtimissisgnaalide m ...

Lloydi algoritm

Lloydi algoritm ehk Voronoi iteratsioon on arvutiteaduses ja elektrotehnikas kasutatav algoritm, mis leiab eukleidilises ruumis asuvate punktide puhul neile vastavad kumerad alamhulgad. Algoritm sarnaneb k-keskmise klasterdamise algoritmiga. Kahe ...

Läbilöögitugevus

Läbilöögitugevus on dielektriku elektrilist tugevust iseloomustav suurus, mis arvuliselt võrdub pingega U {\displaystyle U}, mille korral ühikulise paksusega dielektrikukihis tekib läbilöök: E = U d, {\displaystyle E=,} kus d {\displaystyle d} on ...

Läbilöök

Läbilöök on dielektriku järsk muutumine elektrijuhiks piisavalt tugeva elektrivälja toimel. Läbilöögi protsessis kasvab vabade laengukandjate hulk laviinitaoliselt. Sellest tulenevalt tugevneb elektrivool hüppeliselt, mis muudab osa või kogu isol ...

Läbivkarakteristik

Läbivkarakteristik on süsteemi elemendi väljundsuuruse sõltuvus sisendsuurusest. Elektroonikas on läbivkarakteristik võimenduselemendi, näiteks transistori, väljundvoolu sõltuvus sisendpingest. Bipolaartransistori puhul on see seos küllat täpselt ...

Lühis

Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub se ...

Lüliti

Lüliti on elektrotehnikas kasutatav seadis elektriahela või selle osa ühendamiseks või katkestamiseks. Teostuselt võivad lülitid olla elektromehaanilised ja elektroonilised.