ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 182

Heliintensiivsus

Heliintensiivsus I on füüsikaline suurus, mis kirjeldab helienergia voogu, mis läbib heli levimissuunaga risti oleva ühikulist pinda ajaühikus. Et energia ühik on džaul ja J/s = W, siis on heliintensiivsuse mõõtühik W/m 2.

Helivõimsus

Helivõimsus väljendab mehaanilist energiat, mis läbib 1 sekundi kestel ristsuunas pinda suurusega A: P ak = I ⋅ A = p ⋅ v ⋅ A, {\displaystyle P_{\text{ak}}=I\cdot A=p\cdot v\cdot A,} kus P ak – helivõimsus ehk akustiline võimsus vattides W I – he ...

Kolmnurklaine

Kolmnurklaine on harmooniline liitheli, mis koosneb ainult paarituarvulistest osahelidest, mille intensiivsus kahaneb suhtes helisageduse kasvamisega pöördvõrdeliselt 1/n². Kolmnurklaine on üks põhilainekujudest. Kolmnurklaine valem on x k o l m ...

Kõne

Tavaline kõne sisaldab peamiselt helisid sagedusribas 100-10 000 Hz. Seejuures on keskmiselt meeste kõneheli kõige valjum sagedusribas 100–200 Hz ja naiste kõneheli sagedusribas 200–400 Hz. Täishäälikud jäävad peamiselt keskmistele sagedustele ja ...

Lihtheli

Lihtheli ehk puhastoon ehk toon on heli, mille lainekuju on sinusoid. Lainekuju osa, mis algab keskjoonest, läbib maksimumpunkti, miinimumpunkti ja lõppeb taas keskjoonel, nimetatakse üheks tsükliks. Tsükli ajalist kestust nimetatakse perioodiks ...

Liitheli

Liitheli ehk liittoon ehk kompleksheli ehk komplekstoon on heli, mis koosneb paljudest eri sageduse ja amplituudiga lihthelidest. Tervikust väiksemate osade võnkumine toimub kiiremate kõrgemate võnkesagedustega ning nii tekkinud helisid nimetatak ...

Müra (muusika)

Müra on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber, kuid puudub üheselt tajutav helikõrgus. Müra on oluliseks komponendiks paljude muusikainstrumentide tämbri kujunemisel, k ...

Saehammaslaine

Saehammaslaine ehk saehammas ehk saehammassignaal on perioodiline mittesinusoidaalne lainekuju. Osahelide tugevus kahaneb proportsionaalselt nende sageduse kasvamisega. Saehammaslaine on üks põhilainekujudest. Saehamba lainekujus on teisel osahel ...

Sireen

Sireen on seade, millega saab tekitada tugevat heli. Sireene on kahte tüüpi: pneumaatilised ja elektroonilised. Sireenid: tornaado sireenid päästeteenistuse sõidukite sireenid tsiviilkaitse sireenid Esimese sireeni leiutas šoti füüsik John Robiso ...

Ultrahelipuhastus

Ultrahelipuhastus on puhastusmeetod, mis põhineb puhastavate esemete pinnal ultrahelivõnkumise tõttu tekkiva kavitatsiooni ja puhastusvedeliku suure kiirenduse koosmõjul. Puhastamist vajav detail pannakse vanni, milles olev puhastusvedelik pannak ...

Tonpilz

Tonpilz või "akustiline seen" viitab üldiselt teatud tüüpi veekeskkonnas kasutatavatele elektroakustilistele muunduritele. Asetades näiteks piesoelektrilised või magnetostriktiivsed materjalid väikes massiga jäiga heli kiirgava "peamassi" ja rask ...

Aerodünaamika

Aerodünaamika õhk + δυναμική jõud) on vooluste mehaanika haru, mis uurib kokkusurutava fluidumi, antud juhul õhu liikumist üle/ümber selles voolus olevate jäikade kehade ja õhus liikuvatele kehadele mõjuvaid jõudusid. Aerodünaamika terminit kasut ...

Bernoulli võrrand

Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Võrrandi tuletas Šveitsi matemaatik Daniel Bernoulli. Võrrand näeb välja järgmine: h = P ρ g + v 2 ...

Gaasidünaamika

Gaasidünaamika on aerodünaamika haru, mis uurib gaasi liikumise seaduspärasusi, arvestades gaasi kokkusurutavust. Erinevalt klassikalisest aerodünaamikast tegeleb gaasidünaamika ülesannetega, mille puhul gaasi kokkusurutavus mõjutab oluliselt gaa ...

Laminaarne voolamine

Laminaarne voolamine on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane. Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla lam ...

Propeller

Propeller on seade, mis muudab pöördemomendi tõmbejõuks kahe või enama laba pöörlemise abil ümber keskse telje sarnaselt kruvijoonelise pöördliikumisega. Lennuki, helikopteri, hõljuklaeva, ekranoplaani jms edasiviiva jõu tekitamiseks kasutatakse ...

Ventilatsioon

Ventilatsioon ehk õhutus või tuulutus on jahutamiseks tehtav tuulutus või ruumiõhu puhta õhuga asendamine. Ventilatsiooni eesmärk on õhutatavates ruumides tagada vajalik õhu puhtus, niiskus, temperatuur ja liikumise kiirus. Tehnikas selle termini ...

Õhutakistus

Õhutakistuse all mõeldakse keha liikumise pidurdumist keha pinna ja õhu vastastikmõjust põhjustatud jõudude tõttu. Õhutakistusest tulenev jõud on alati keha liikumise suunale vastupidine ning sõltub oluliselt liikuva keha kiirusest ja kujust. Õhu ...

Ülehelipauk

Ülehelipauk on atmosfääris kõrvast ülehelikiirusel mööduva lööklaine kuuldav komponent. See heli võib sarnaneda kahuripaugule või ka plahvatusele, sõltub õhus liikuva keha suurusest näiteks lennuk, rekordkiiruse auto või meteoorkeha. Väiksem/lühe ...

Stokesi seadus

Stokesi seadus on loodusseadus, mis käsitleb vedelikus liikuvale kerale mõjuvat hõõrdetakistust. Vastavalt Stokesi seadusele mõjub piiramatus viskoosses keskkonnas aeglaselt liikuvale jäigale kerale hõõrdetakistus F = 6 π μ r v {\displaystyle F=6 ...

Vedelikusamba rõhk

Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi, siis rõhub vedelik nii anuma seintele kui ka vees olevale kehale. Mistahes kujuga anuma põhja kohale võib paigutada mõtteliselt toru ...

Kompressor

Kompressor on mootori võllilt/väntvõllilt käitatav seadeldis gaaside, sealhulgas ka õhu kokkusurumiseks. Kokkusurumise ehk komprimeerimisega suureneb gaasi rõhk, millega kaasneb adiabaatiline temperatuuri tõus. Kompressori ajamiks on tavaliselt e ...

Suruõhk

Suruõhk on õhk, mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla kui ümbritseva õhu rõhk. Suruõhku kasutatakse pneumoseadmetes, kus selle potentsiaalne energia muundatakse mehaaniliseks tööks. Suruõhku kasutatakse laialdaselt tööstuses suruõhutööriistade ...

Ventilaator

Ventilaator ehk puhur on jõuallikaga käitatav labamasin või -seadis, sageli mingis ümbrises paikneva rootoriga, õhu vm gaasi sundliikumise tekitamiseks üle- või alarõhusuhtega 1–1.1. Levinuimad ventilaatoritüübid on tsentrifugaal- ja telg- ehk ak ...

Tugevusõpetus

Tugevusõpetus on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb arvutusmeetodeid tüüpiliste konstruktsioonielementide piisava tugevuse ja jäikuse saavutamiseks võimalikult ökonoomsel viisil.

Arvutuspinge

Arvutuspingeks nimetatakse tugevusõpetuses ohtlikus punktis tekivat pinget. Teisisõnu on arvutuspinge suurim konstruktsioonielemendile mõjuv pinge. Ehitustarindi vastupidavuse või masinaehituse detaili töökindluse tagamiseks peab olema tagatud te ...

Moone (mehaanika)

Suhtelist deformatsiooni nimetatakse moondeks ing. k - strain. Suhtelise normaaldeformatsiooni asemel kasutatakse sõna normaalmoone ja suhtelise nihkedeformatsiooni puhul nihkemoone.

Dünaamiline koormus

Dünaamiline koormus on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab suure kiirusega muutuvat koormust. Sellise koormusega kaasneb konstruktsiooni ja selle üksikute elementide võnkumine või vibratsioon. Pinged dünaamilisel koormusel ületavad tavaliselt m ...

Efektiivne kontsentratsioonitegur

Efektiivne kontsentratsioonitegur on mõiste tugevusõpetusest, mis näitab mingi detaili tugevuse alanemist pingekontsentraatori tõttu. Tugevuse alanemine määratakse pingekontsentraatorita detaili tugevuspiiri ja antud pingekontsentraatoriga detail ...

Elastsusmoodul

Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele. Elastsusmooduli defineerib pinge-moonde kõvera tõus tema elastses piirkonnas. Mida jäigem on materj ...

Jäikus

Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Absoluutselt jäik keha ei deformeeru kuitahes suure jõu korral. Väga elastne keha deformeerub juba väikse jõu korral palju. Jäikuse pöördsuurust kuts ...

Konsool (tugevusõpetus)

Konsool on ainult ühe otsaga kinnitatud jäik konstruktsioonielement, näiteks tala või sõrestik. Kui rakendada konsoolile omakaal, siis tala kannab koormuse üle toele, kus see võtab vastu paindemomendi ja nihkepinge. Konsoolne konstruktsioon võima ...

Nihkedeformatsioon

Nihkedeformatsioon on keha kuju muutus, mille käigus keha elementaarrööptahukate nurgad muutuvad, muutumatuks jäävad aga rööptahuka mõõtmed. Nihkedeformatsioon tekib nihkepingete mõjul. Kui ette kujutada sellist rööptahukat, mis on ehitatud 12 pu ...

Nihkeelastsusmoodul

Nihkeelastsusmooduliks ehk nihkemooduliks nimetatakse tugevusõpetuses võrdetegurit, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. Tähis G. Nihkeealastsusmoodul seob omavahel nihkepinget ja nihkemoonet: G = d e f τ x y γ ...

Normaalelastsusmoodul

Normaalelastsusmoodul ka Youngi moodul on suurus, mis näitab elastses olekus materjali mingi normaalpinge korral vastupanu normaali suunalisele deformatsioonile. Normaalelastusmoodul see avaldub normaalpinge ja normaalmoonde kaudu kujul: E = σ ε ...

Paine

Paindeks nimetatakse tugevusõpetuses varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub. Kui paindemoment on ainsaks sisejõu komponendiks põikpinnal, siis räägitakse, et tegemist on puhtpaindega. Enamasti aga tekivad varda põikpindadel ko ...

Pike

Pike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud. Pikke puhul loetakse positiivseks tõmbejõud ning negatiivseks survejõud. Normaalpinged arvutatakse valemiga: σ = N A {\display ...

Pine

Pine on vastaspindade suhteline paigutuse muut keha deformeerimisel. Pine on ühikuta vektoriaalne suurus, mille komponendid on normaalpinge ja nihkepinge. Vastaspindade eemaldumisel nimetatakse normaalpinet täpsustavalt tõmbepineks ning loetakse ...

Pingekontsentratsioon

Pingekontsentratsioon on tugevusõpetuses, pingete ebasoodus ümberjaotumine ristlõikes koos kohalike maksimumide tekkega, mis on tingitud pingekontsentraatorite mõjust. pingekontsentratsiooni puhul esineb võlli põikpinna või pikipinna piirjoone jä ...

Poissoni tegur

Poissoni tegur on pideva keskkonna mehaanikas elastsusmoodul, mis iseloomustab materjali põiksuunalise ja pikisuunalise suhteliste deformatsioonide ehk moonete suhet. Kuna moone on dimensioonita suurus, siis Poissoni tegur on kahe dimensioonita s ...

Purustav testimine

Purustav testimine on testimisviis, kus vaadeldakse katsealuse jõudluse või materjali käitumist erinevatel koormustel. Katset tehakse, kuni katsealusel tekib tõrge. Selliseid teste on lihtsam teha, nende käigus saab rohkem informatsiooni koguda j ...

Roomavus

Roomavus on tahke materjali omadus tavaliselt kõrgematel temperatuuridel aja jooksul jäädavalt ehk plastselt deformeeruda mõjuvate jõudude tõttu. Roomavust iseloomustab roomepiir ehk roometugevus. Tavaliselt hakkab metall roomama, kui temperatuur ...

Staatikaga määramatud ülesanded

Staatikaga määramatud ülesanded on ülesanded, milles ei ole võimalik koostada niisama palju tasakaaluvõrrandeid, kui palju on tundmatuid toereaktsioone. Teisisõnu, tundmatute toereaktsioonide arv ületab tasakaaluvõrrandite arvu. Sellised ülesande ...

Stabiilsuse kadu

Stabiilsuse kadu on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab survejõu teatud suuruse juures sirge varda kõverdumist. Stabiilsuse kadu on samaväärne purunemisega, ning seda tuleb vältida. Konstruktsiooni arvutust, mille eesmärgiks on stabiilsuse kao ...

Survetugevus

Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule. Survejõu rakendamisel materjalile tekib selles normaalpinge, mis saavutab oma suurima väärtuse ehk survetugevuse vahetult enne materjali purunemist nt bet ...

Tala (ehitus)

Praktikas reeglina horisontaalselt asetsev tala võtab vastu vertikaalse ristioleva koormuse, kuid üksikutel juhtudel tuleb arvestada võimalike horisontaalsete põikijõududega näiteks tuulekoormuse või maavärinast tingitud põikjõudega. Koormatud ta ...

Tugevusmoment

Tugevusmoment on varda ristlõike geomeetriline omadus, mis iseloomustab varda kindlas lõikes tekkivate paindepingete suurima väärtuse. Tugevusmoment y {\displaystyle y} - telje suhtes võrdub sama telje telginertsimomendi ja ristlõike antud teljes ...

Varutegur

Varutegur on mõiste tehnikast ja tugevusõpetusest, mis tähendab konstruktsiooni või tema üksikosade loomist nii, et lubatud pinged on madalamad piirpingetest võrdeliselt varuteguriga. Seega lubatud pinge σ = R K {\displaystyle \sigma ={\frac {R}{ ...

Väsimus (tugevusõpetus)

Väsimuseks nimetatakse materjali tugevuse vähenemist vahelduva koormuse mõjul. Vahelduvale koormusele on iseloomulik, et detail puruneb väsimusprao järkjärgulise arenemise tõttu. Termin väsimus tekkis nähtuse esimeste uurijate vääroletusest, et v ...

Väsimustugevus

Hoolikalt kuni poleerimiseni töödelda detaili pind ja kõrvaldada isegi väiksemad kriimustused, sest neist võib alguse saada tulevane väsimuspragu. Kasutada võimalikult ühtlasi materjale, mis on peeneteralise struktuuriga ja milles puuduvad sisemi ...