ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 186

Kruus

Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm. Eestis on varem kasutatud ka purdsetete klassifikatsiooni, mille järgi nimetatakse kruusaks purdsetet terasuurusega 1–10 mm. Kruusa keskmine tihedus on 1800 kg/m³. Purdsette terasuu ...

Kuivalõhed

Kuivalõhed on muda, savi, mulla või muu liigniiske sette kuivamise tõttu tekkinud lõhedesüsteem. Kuivalõhed on tavalised lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus tugevad sajud vahelduvad pikemate põuaperioodidega. Kuivalõhed tekivad, sest vee aurum ...

Lateriit

Esimest korda kasutas terminit "lateriit" 1807. aastal šoti arst ja loodusteadlane Francis Buchanan-Hamilton. Nii nimetas ta Lõuna-Indias asuvat punakaspruuni basaldi murenemisprodukti. Aja jooksul sai "lateriidist" üldine termin, mida hakati kas ...

Liivsavi

Liivsavi on pude noor mandri peal tekkinud sete, mille koostisosadeks on peenikesed alla 0.01 mm suurusega peliidi- või saviosakesed ning üle 0.01 mm suurusega argilliidi- ja liivaosakesed. Tavaliselt 10 - 30% liivasavist moodustavad saviosakesed ...

Litogenees

Litogenees on geoloogiliste protsesside kogum, mis põhjustavad settekivimite teket ja muutumist. Litogenees sõltub kliimast, settimisala asukohast, maakoore kõikuvliikumisest, settimiskeskkonna vedelike liikumisest ja keemilisest koostisest, sett ...

Löss

Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete, mis koosneb peamiselt aleuriidist ning vähemal määral saviosakestest ja peeneteralisest liivast. Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid k ...

Muda

Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete. Muda sünonüümiks peetakse mõnikord sõna pori ", mõnikord seda defineeritakse, nt "Eesti keele seletava sõnaraamatu" järgi on pori "vesine kleepuv pinnas". Muda on sõltuvalt veesisaldusest p ...

Murend

Murend on materjal, mis tekib tard-, moonde- ja settekivimite murenemise käigus. Murendite hulka kuuluvad kivimite ja mineraalide killud, sekundaarsed mineraalid, kolloid- ja vesilahused. Sõltuvalt kivimite koostisest ja murenemise tingimustest t ...

Murenemine

Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist. Mõnikord eristatakse ka bio ...

Must liiv

Must liiv on koondnimetus mitut tüüpi liivadele, mille ühendavaks tunnuseks on must värvus. Esimest tüüpi must liiv on raske, läikiv, osalt magnetiline peenete liivade segu. Teine tüüp koosneb väikestest basaldifragmentidest ning seda leidub rand ...

Pinnakate

Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub ...

Porsumine

Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Murenemine jaotatakse tavaliselt porsumiseks ja rabenemiseks ehk keemiliseks ja füüsikaliseks murenemiseks. Valdav osa murenemisest on porsumine. Porsumi ...

Regoliit

Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja. Regoliidiks nimetatakse kõike, mis asub värskete murenemata aluspõhjakivimite ning atmosfääri vahel. See hõlmab aleuriiti, mulda, murenenud aluspõhjakivimeid ja muid allohtoons ...

Savikivimid

Savikivimid on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid. Savikivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid. Kõigist maakoore ülemises osas paiknevaist settekivimeist moodustavad savikivimid 44.56%. Savikivimite hulka kuuluvad argil ...

Sete

Sete on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Setted ei pea alati olema kivimite murenemise tulemus. Setteiks on ka näiteks mereloomade jäänused või soolalademed, mis ...

Settetransport

Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul. Setteid transpordivad peamiselt jõed, tuuled ning liustikud. Transpordi lõppedes setteosakesed settivad ning muutuvad setteks, mis edasise mattumise ...

Settimine

Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Settimine võib toimuda järves, meres, jões või muus veekogus, ka maismaal. Settida võivad kõikvõimalikud purdsetted, aga ka mineraalsed ...

Terasuurus

Terasuurus on purdosakese keskmine läbimõõt. Vastavalt terasuurusele nimetatakse purdosakesi rahnudeks, veeristeks, kruusaks, liivaks, aleuriidiks ja saviks. Püroklastilisi osakesi nimetatakse vulkaanilisteks pommideks ja plokkideks, lapillideks ...

Tuulekanne

Tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti. Tavaliselt eristatakse termineid "deflatsioon" ja "tuuleerosioon". Eestikeelset terminit "tuulekanne" võidakse kasutada nende mõlema puhul. D ...

Uddeni-Wentworthi skaala

Uddeni-Wentworthi skaala on skaala, mida kasutatakse purdsetete klassifitseerimiseks nende terasuuruse alusel. Skaalale pani aluse ameerika geoloog Johan A. Udden. Ta võttis lähtepunktiks 1 mm terasuuruse ning pakkus välja, et järgmised osakeste ...

Varv

Varv on seisva veega veekogus ühe aasta jooksul settinud settekiht. Tavaliselt peetakse silmas kaheosalist nn suve- ja talvekihist koosnevat settekihti, mis on settinud ühe aasta jooksul liustikuesistes jääjärvedes. Varvi paksem suvekiht on heled ...

Varvokronoloogia

Varvokronoloogia ehk varvomeetria on vanuse määramine, mis põhineb viirjärvesetetena kujunenud viirsavi varvide loendamisel ja korreleerimisel. Varvokronoloogia abil saab määrata viirsavi kuhjumist, kiirust, millega mandriliustik taandus, jääjärv ...

Viirsavi

Viirsavi on liustikuesistes jääjärvedes tekkinud kihiline sete. Viirsavi koosneb heledatest ja tumedatest kihtidest ehk varvidest. Paari moodustavad üks hele ja üks tume kiht. Hele kiht koosneb peamiselt jämedateralisest liivast ja aleuriidist ni ...

Struktuurigeoloogia

Struktuurigeoloogia on teadusharu, mis tegeleb kivimite ja kivimkehade koosseisu, kuju, paigutuse, deformeerituse, mõõtmete jms ehk lühidalt geoloogiliste struktuuridega. Struktuurigeoloogia ülesandeks on, läbi geoloogiliste struktuuride tõlgenda ...

Aa-laava

Aa-laava on teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laavavool. Nimi "aa" tuleb havai keele sõnast aā ja tähendab valuväljendust, eestikeelne tõlge oleks "aiai". Nimi tuleneb ilmselt sellest, et laava peal on tema teravuse tõttu paljajalu väga valus ...

Alang

Alang on normaalmurrangutega piiritletud laskunud maakoore plokk. Alangut moodustavad murrangud on tavaliselt ligilähedaselt paralleelsed. Seetõttu on alangu pikkus tavaliselt palju suurem laiusest. Kõige pikemate alangute pikkus võib olla tuhatk ...

Aluskord

Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Eesti aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. S ...

Budinaaž

Budinaaž on venituspingete väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha. Budinaaž koosneb budiinidest, mis on katkenud kivimkeha fragmendid, mis kuju poolest meenutavad vorstikesi. Kivimkeha, millest budinaaž moodustub, peab olema ümbri ...

Geosünklinaal

Geosünklinaalide hüpotees on vananenud kontseptsioon, mis kirjeldas maakoore vertikaalset liikumist. Laamtektoonika on selle tänapäeval kõrvale tõrjunud. Geosünklinaalideks loeti maakoore ulatuslikke suhteliselt liikuvaid ja tugevasti liigestatud ...

Ida-Euroopa platvorm

Ida-Euroopa platvorm, ka Ida-Euroopa lava, ka Vene settelava, on Euraasia laama lääneosas asuva Ida-Euroopa kraatoni osa. Ida-Euroopa platvorm piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Platvormil paikneb enamik Ida-Euroopa lauskmaast. Geoloogilises lä ...

Kerkemurrang

Kerkemurrang ehk pöördmurrang on murrang, mille lasuv tiib on lamava tiiva suhtes kerkinud. Kerkemurrangu rebendpind on kaldu rohkem kui 30° mõne käsitluse järgi rohkem kui 45°. Kerkemurrangud tekivad maakoores rõhtsurve mõjul, eelkõige maakoore ...

Kivimkompleks

Kivimkompleks on vaadeldavate kivimkehade kogum. Kui kivimkeha on tekke, koostise, struktuuri või millegi muu poolest ühtne geoloogiline struktuur, siis kivimkompleksil ei pea olema sellist ühtsust. Kivimkompleks on uuritav, vaadeldav või mingil ...

Kurd

Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni. Enamasti on kurrud tekkinud algselt tasapinnalise kihi deformeerumisel survepingete väljas. Tavaliselt tekivad kurrud orogeneesi ehk mäetekkeprotse ...

Murrang

Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavär ...

Padilaava

Padilaava on veealustes tingimustes tardunud padjalaadse morfoloogiaga laavavool. Koostiselt on padilaava enamasti basaltne või andesiitne. Padilaava moodustab ofioliitse kompleksi ülemise osa. Padilaava moodustub laava kokkupuutel veega, enamast ...

Pahoehoe

Pahoehoe ehk pahoehoe-laava on siledapinnaline laavavool. Termin "pahoehoe" tuleb havai keelest ja tähendab sileda pinnaga mittepurunenud laavat. Mõnikord peetakse "pahoehoe" sünonüümiks terminit "köislaava", mis ei ole korrektne. Köislaava on kü ...

Plokk-laava

Plokk-laava on suuremaid nurgeliste servadega laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool. Vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud plokk-laava on kõrge viskoossusega ja mõõdukalt jahtunud. Võrreldes aa-laavaga on reeglina seda tüüpi laa ...

Põiksus

Põiksus on üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind. Mõnikord nimetatakse põiksust ka diskontinuiteedi- ehk katkestuspinnaks. Termin "põiksus" tuleb sellest, et teine-teisel pool põiksust asuvate ki ...

Sünklinaal

Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Juhul kui maapinnani ulatuva sünklinaali keskosas olevad kihid on ära kulutatud, võ ...

Geognoosia

Geognoosia oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel eksisteerinud teadusharu, mis tegeles maakoort moodustavate mineraalide ja kivimite tekke ja leviku uurimisega. Tänapäeval on geognoosia osa geoloogiast, kuid ei eksisteeri enam ises ...

Dünaamiline geoloogia

Dünaamiline geoloogia ehk füüsikaline geoloogia ehk füüsiline geoloogia on geoloogia osa, mis tegeleb Maa ehituse ning teda mõjutavate protsesside uurimisega. Dünaamiline geoloogia erineb ajaloolisest geoloogiast, mis tegeleb Maa ning eriti selle ...

Avakaevandamine

Avakaevandamine ehk pealmaakaevandamine toimub avatud maapõues. Pealmaakaevandamisele vastandub allmaakaevandamine. Seejuures kasutatakse aukkaevandamist, kui katendit on vähe. Nii kaevandatakse Eestis liiva, paasi ja savi. Aukkaevandamisel jääb ...

Bremsberg

Bremsberg on kallak kaeveõõs, mida kasutatakse materjali allalaskmiseks mehaaniliste seadmete abil. Bremsberge kasutati nii kaevandustes kui ka maa peal materjali transportimiseks. Kaevandustes kasutatakse bremsberge kaevise laskmiseks madalamale ...

Donetsi söebassein

Donetsi söebassein, lühendatult Donbass, on ajalooline, majanduslik ja kultuuriline piirkond Ida-Ukrainas ja Edela-Venemaal. Piirkonnas kaevandatakse sütt alates 19. sajandi lõpust. Piirkond sai nime Doni jõe järgi. Donbass on Kiievi järel Ukrain ...

Frakkimine

Frakkimine on kõrgsurve meetodiga vedeliku surumine maa-alustesse kivimitesse, et avada olemasolevad lõhed ja ekstraheerida gaasi või naftat. Frakkimine on optimaalne meetod kildagaasi ammutamiseks maapõuest.

Gesenk

Gesenk on vertikaalne kaeveõõs, mis ei avane maapinnale. Rajatakse aherkivimisse. Erinevalt pimešahtist kasutatakse gesenki kaevise ülalt alla laskmiseks. Gesenk võib olla ka kaldu. Varem oli gesengi ristlõige ristkülikukujuline, nüüd on enamasti ...

Kaevandus

Kaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Tehniliselt moodustab kaevanduse kaeveõõnte ning masinate ja seadmete kogum. Kaevanduse juurde võib kuuluda pealmaakompleks. Majanduslikult nimetatakse kaevanduseks ettevõtet, mis kaev ...

Kaeveõõs

Kaeveõõs on maavara kaevandamiseks või allmaarajatiste tarbeks rajatud või kaevandamise tulemusena moodustunud tühimik. Kaeveõõsi nimetatakse ka kaevanduskäikudeks. Enne kaevandamist koostatakse mäetööde plaan, millele märgitakse kaeveõõnte asetu ...

Karjäär (mäendus)

Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale. Karjäär on avatud tüüpi kaevandus. On ka veel teist tüüpi kaevandus, mida kutsutakse maa-aluseks kaevanduseks ning see koosneb maa-alustest tunnelit ...

Kivimurd

Kivimurruks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive. Kivimurd on enamasti avatud tüüpi kaevandus. Kivimurd on sisuliselt üks karjääri tüüpe, kuigi üksikud neist on ka maa all (neist tähtsaim on kollase lubjakivi murd Bat ...