ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 189

Zombi

Zombi on afrokariibi mütoloogias ja voodoos nõiduse abil taaselustatud surnukeha. Sõna pärineb arvatavasti Lääne-Aafrika keeltest. Popkultuuris õudusfilmid jms kujutatakse zombisid elavate laipadena, kes on piiratud intelligentsiga ning tunnevad ...

Teleportatsioon

Teleportatsioon on esemete väga kiire transport või liikumine ühest kohast teise. Enamasti peetakse teleportatsiooni all silmas transporti, mille puhul edastatakse ainult informatsiooni, mille põhjal teises kohas valmistatakse eseme koopia.

Tšakrad

Tšakrad ring, ratas) on hinduismi ja budismi tantristlikes ja joogaõpetustes ning vaimsetes praktikates, samuti paljudes New Agei õpetustes ja praktikates figureerivad väidetavad väekeskused inimese peenkehas. India traditsioonilise meditsiini jä ...

Tšakrate avamine

Tšakrate avamiseks on palju erinevaid moodusi, vastavalt religioonile või siis selle puudumisele. Järgnev näidis ei ole otseselt seotud ühegi religiooniga: Võta sisse endale mugav asend ja rahusta oma hing, keha ja mõtted. Kui oled saavutanud vai ...

Urantia raamat

"Urantia raamat" on vaimne ja filosoofiline raamat, mis räägib Jumalast, Jeesusest, kosmoloogiast, religioonist, ajaloost ja saatusest. See on loodud ajavahemikul 1924–1955 Ameerika Ühendriikides Chicagos. Raamatu avaldamine on seotud paljude spe ...

Etnograafia

Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus ja kultuurikirjeldus.

Astja

Astja on harilikult kolme madala jalaga silinderjas või ülespoole kitsenev ja kaanega kaetav puunõu. Astjas hoiti liha, silku, hapukapsast, jahu, kurke jt toiduaineid. Kaljaastjal ka taariastja, lõunaeesti murdes taaritõrike oli põhjas puupulgaga ...

Jalashäll

Jalashäll on jalastel kiikuv häll. Keskajal oli jalashäll Euroopas laialt tuntud, Eestis tuli kasutusele 19. sajandil, esmalt saartel, siis Põhja-Eestis, kus muutus valdavaks. Mujal Eestis oli vähem levinud. Jalashäll paiknes kahel kumera tallaga ...

Kaasavara

Kaasavara on vara, mis antakse kodunt kaasa pruudile, kes abielludes läheb elama peigmehe juurde. Komme anda kaasavara on levinud paljudes traditsioonilistes kultuurides. Põhja- ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas on see suuresti kadunud, kuid ...

Kaits

Kaitsa tiivad ja püüniseosa olid valmistatud kuni 2 cm jämedustest ja ligi 3.5 m pikkustest kooritud kuuse või männivarbadest, mis olid ühest otsast teritatud. Varvad ühendati kasevitstest punutisega. Kaitsa moodustas varbadest tarandik, mis oli ...

Kangas

Eestis osati juba muinasaja lõpul, 9.–12. sajandil, kududa üsna keeruliste koekirjadega linaseid ja villaseid kangaid. Taludes hoiti kangaid rullikeeratuna kirstus ja need olid oluline osa pruudi kaasavarast. 19. sajandi lõpul loobuti rõivakangas ...

Kaustregi

Kaustregi oli ühe hobusega veetav talvine veovahend. Ta oli varasema talureena kodarree üks eelkäija. Kaustreel olid madala peaga looduskõverad või painutatud jalased ning 3–4 paari püsti jalastesse tapitud kodaraid ehk püstpuid, mis olid mõeldud ...

Keha (käsitöö)

Keha) oli riist, mille peale lõimelõng kerilaualt enne kanga käärimist keriti. Eestis hakati kehasid kasutama 19. sajandi algul ning sajandi teisel poolel olid nad Kesk-, Ida- ja Lõuna-Eestis tavalised. Keha koosnes kahest puuristist ja nende ots ...

Kerilaud

Kerilaud oli puust seadeldis lõnga vihist kerimiseks. Kerilauad koosnesid püstse kerijala otsas oleva telje naga ümber pöörlema pandavast kahest ristatud lauakesest. Kerilaudu kinnitati ka pingile või puupakule. Lauakeste otsas olid augud, milles ...

Kiillõige

Kiillõige on pinnakaunistustehnika, mille puhul luuakse kaunistatavasse pinnasse süvend täpsete poolviltu lõigetega, mis kohtuvad süvendi põhjas, nii et süvendi põhja tekib nurk. Etnograafiliste puitesemete puhul on seda nimetatud ka täkeornamend ...

Kirivöö

Kirivöö ehk korjatud kirjaga vöö on enamasti valgele linasele põhjale korjatud värvilise villase kirjaga naistevöö. Kirivöö kuulub meie rahvarõivaste juurde. See on küll pisikene, kuid väga oluline detail. Keeleuurijad on leidnud, et sõna "vöö" k ...

Kiviregi

Seda kasutati peamiselt kivide veoks, põhiliselt suvel, aga ka hilissügisel õhukese lumega. Madalreega veeti ka turvast, sõnnikut, heina, samuti põllutööriistu atru ja äkkeid, mererannas ka tõrvatünne ja võrke. Hobune rakendati kiviree ette kolgi ...

Koda

Koda on algeline elamu või muu ehitis, mille välisseinad nõuavad perioodilist uuendamist. Koda võib tähendada ka püsielamule, näiteks palkmajale lisatud kergkonstruktsiooniga eeskoda või tuulekoda. Elamuna kasutatavaid kodasid on mitut tüüpi, mid ...

Kodarregi

Kodarreele olid iseloomulikud 3–5 paari püsti jalastesse tapitud kodaraid ehk püstpuid, mis olid mõeldud reepõhja toestamiseks ja lumekatte peal sõitmisel kõrgemale tõstmiseks. Kodaraid ühendasid risti paigaldatud ristpuud või pakud, pikisuunas p ...

Koostöine etnograafia

Koostöine etnograafia on lähenemine etnograafiale, mis sihilikult ja selgesõnaliselt rõhutab koostööd igas etapis kogu etnograafilise uurimisprotsessi jooksul. Võrreldes antropoloogias tuntud etnograafiaga on siinkohal koostöö esil mitte pelgalt ...

Koot

Koot on endisaegne viljapeksuriist, mis koosneb pikast varrest ja selle otsa liikuvalt kinnitatud nuiast ehk kolgist. Oli laialdaselt tuntud Euroopas ja Ida-Aasias. Enne koodi tarvituseletulekut kasutati Eestis ühest puust koosnevat varta. Hiljem ...

Kuurits

Kuurits oli ehitatud raamistikuna, mille moodustasid keskne püstpuu püünise juhtimiseks ning kaks järsu kõverusega tõusvat jalast, mis olid liikuvalt kinnitatud püstpuu külge. Püstpuu ja jalaste vahele kinnitati jäme võrk.

Käi

Käi on rattakujuline kõva liivakiviketas, millega teritatakse nuge, vikateid, kirveid jt. terariistu. Vanemad käiad olid tehtud ka raudkivist. Jalgadel seisva veeküna kohale paigaldati puu- või raudteljele kinnitatud käi. Käiakivi pandi pöörlema ...

Kämmal

Kämmal on käelaba osa, eriti selle sisepool randmest sõrmedeni. Kämbla luid on viis, nad on kolmetahulised ja mõlemast otsast paksenenud. Pöidla kämblaluu on üsna liikuv, kuna ülejäänud kämblaluud liiguvad randmeliigestest ainult veidi. Kämmal ol ...

Kätised

Kätis oli sõrmedeta või ka labata kinda pikendatud vars randme kaitseks külma vastu. Ajalooliselt oli kootud kätis randmesoojendajana kasutusel eelkõige Eesti saartel. Tänapäeval valmistatakse kätiseid einevate otstarvetega: kaitseriietuseks - vi ...

Käänivõrk

Võrtsjärve käänivõrk koosnes mitmest otsapidi kokkuseotud umbes 2 m kõrgusest võrgust kogupikkusega 140 kuni 250 m. Peipsi käänivõrk oli tunduvalt väiksem. Peipsil kasutati hiljem ka ühetiivalist pärata keerdpüünist, mida nimetati raga, sellega p ...

Külimit

Külimit ehk külvivakk on põline eesti külvivahend. Nimetus pärineb väidetavalt juba ürgkogukondlikust ajast ja tähendas külvimõõtu. Külimit oli ühtlasi ka viljamõõduna kasutatud mõõdunõu. Ta oli Ida-Euroopas laialdaselt levinud, Saaremaal ja Lõun ...

Küna

Küna on puutüvest õõnestatud ning tahutud põhja ja külgedega piklik nõu. Künad olid eri suuruse ja kasutusega. Kariloomade jootmiseks oli pikk kaevuküna ehk joogiküna läänemurdes rank, sigade söötmiseks seaküna, hobuste toitmiseks kaeraküna, agan ...

Küünlakirn

Küünlakirn oli enamasti ovaalse põhjaga ja ülalt kitsenev laudadest nõu, mida kasutati lambarasvast küünalde valmistamiseks. Küünlakirnu põhja valati keeva vett ning selle peale sularasva. Küünlatahid olid seotud puuvarda külge ning neid kasteti ...

Labakinnas

Labakinnas ehk labak ehk käpik on kinnas, millel on eraldi vaid pöidlaosa, ülejäänud nelja sõrme pole eraldatud. Varasemal ajal oli labakinnas Eestis levinum kindatüüp kui sõrmkinnas, kuna selle valmistamine on lihtsam ja see säilitab paremini so ...

Liiv (kalandus)

Liiv oli madalas vees kalade ja vähi püüdmise riist. Liiv ehitati prismakujulise puitraamina, mis kaeti võrguga. Liivi üks kuni 2.5 meetri pikkune külg oli lahti kala sissepääsuks. Liivi veeti nurkadest mööda põhja kahe püüdja poolt. Kolmas hirmu ...

Linik (riietus)

Eestis oli kasutusel peamiselt maa idaosas, kust ta kadus 19. sajandi keskpaiku. Setud kandsid seda veel ka 20. sajandil. Linik oli 30 kuni 60 cm laiune ning kuni 3 meetri pikkune, ta seoti kukla tagant kokku nii, et liniku otsad jäid selja peale ...

Link (sulus)

Lingid oli kasutusel juba roomlastel, keskajal kasutati neid kogu Euroopas. Eestis tehti vanemad lingid puust ning neid kasutati nii ustel kui väravatel.

Lutsumänd

See õngpüünis oli mitmeharuline kodarakujuline püügiriist, mille läbimõõt oli umbes 15 cm. Lutsumännal oli 6–20 traaditeravikku, mille konksud olid keeratud ülespoole. Puuvarre või keti külge kinnitati plekitükid, metallrõngad või muu, mis tekita ...

Lõngaviht

Lõngaviht on teatud korrastatud viisil harilikult haspli abil kokku keeratud pundar lõnga. Samasugusesse puntrasse saab keerata ka niiti, tamiili, paela, nööri ning peenemat köit, trossi ja traati. Lõngavihis, eriti aga tokiks kokku keeratud lõng ...

Matrjoška

Matrjoška on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi: kirevalt maalitud lahtivõetav nukk, mille sees on samalaadsed väiksemad nukud. Tavaliselt on nukke üksteise sees vähemalt kolm. Peaaegu alati on matrjoška munakujuline, lameda põhjag ...

Mutt (kalandus)

Mutt koosnes pärast, lühikestest tiibadest ning nende pikendusena pikkadest tuudiköitest. Muti päraks oli harilikult 10 meetri pikkune tihe võrkkott, millega püüti kiiska, ahvenat jt. väikekalu nii avaveest kui jää alt. 20. sajandi algul lisati p ...

Mõrd

Mõrd valmistati sirgetest jämedatest vitstest, mis ühendati peenematest vitstest ringpunutisega ja oli pika koonilise tagaosaga. Mõrd võis olla tihe nagu korv. Mõrra suuosas oli all sirge ja ülal loogakujuline varb ehk suulook. Suulooga külge kin ...

Noot (kalandus)

Püügiviisi ja -koha järgi eristati ranna- ehk kaldanoota, samuti jõe- ja süvaveenootasid. Nooda tüüpideks olid suur noot ehk avanoot, jalg-, jää-, pära-, ranna-, roo-, sääris-, ääre-, tuule-, öö-, vastu-, väliveenoot. Noodad olid sarnase ehituseg ...

Peergkorv

Peergkorv on männipeergudest punutud korv. Selliseid korve valmistavad valdavalt vastava ala meistrid. Kesk-Euroopas ja Skandinaavias valmistati korve lehtpuupeergudest. Peergkorv on vastupidavam kui höövlilaastust korv. Eestis levisid korvid pea ...

Peitel

Peitel on sirge või õõnsa teraga tööriist, mida kasutatakse puidu sisse aukude ja soonte tegemiseks. Baltimaades on peitel tuntud I aastatuhande algupoolest.

Peitus

Peitus ehk peitusemäng ehk peitemäng on lastemäng, milles üks mängija, püüab teisi, peitunud mängijaid õigeaegselt üles leida. Peitus on tuntud kogu Euroopas.

Piip

Piip on kahast ja varrest koosnev riist, mida kasutatakse mõnuainete suitsetamiseks. Kõige tavalisemalt suitsetatakse piibus tubakat. Spetsiaalse konstruktsiooniga piipu, milles suits läbib veega täidetud jahutuskambri, nimetatakse vesipiibuks.

Pootshaak

Pootshaak on peamiselt merenduses kasutatav pika varre ja konks-otsaga tööriist tõmbamiseks ja tõukamiseks. Pootshaagi sarnast, kuid üldjuhul lühema varrega tööriista kasutatakse ka päästeteenistuses.

Põll

Ajalooliselt on põllesid kandnud peamiselt naised, nii tööd tehes või peol olles. Läänemeresoome naiste riietusse kuulus põll hiljemalt alates 12. sajandist. Põlle sai pruut pulmade ajal põlletamisel ning ta ei tohtinud sellest enam loobuda. Alat ...

Pärismaalased

Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad. "Tinglikult nimetame me põlisrahvasteks juba XV sajandil a ...

Pöidratas

Pöidratas on harilikult viiest pöiast jätkatud rattaringiga vankriratas. Pöidratast, mis oli levinud üle kogu Eesti, kasutati põhiliselt veovankrite juures. Kaarjas rattapöid lõigati välja kasepuust, kasutades piirelauda. Pöidasid oli tavaliselt ...

Rabamispink

Rabamispink on spetsiaalne pink, mida vanasti kasutati rehepeksul rabamisalusena. Rukkivihu pead löödi vastu pinki, terad veeresid mööda kaldpinda hunnikusse.

Rakmed

Rakmed on hobuste jmt loomade rakendamise vahendid. Ratsarakmed on: sadul valjad. Veo- ja sõidurakmed on: aisad leid valjad. look sedelgas rangid sorid rangiroomad ohjad trengid Valjad olid hobuse juhtimiseks ja pea vajalikus asendis hoidmiseks. ...

Rattapainik

Rattapainik, ka paindepakk, oli endisaegadel kuumade aurutorust läbi käinud vitste painutamise riist. Painik oli massiivne puust ratas, mis oli telje kohalt kinnitatud ristikujulisele alusraamile. Alusristpuu igas harus oli ava kiilu paigaldamise ...