ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 192

Reherull

Reherull oli hobuse jõul mööda viljaladet ringiveetav jäme puurull. Seda kasutati suvivilja, aga ka lina- ja ristikheinaseemne peksmiseks.

Rüiu

Rüiu on sõlmtehnika liik, mille puhul sõlmenarmad on pikad ja sõlmeread paiknevad hõredalt; samuti on ta selles tehnikas kootud narmaline vaip ehk rüiuvaip.

Rüsa

Rüsa on kindla tugiraamita kalapüünis, millel on suulook, vitsrõngastele tõmmatud võrk ja sees 1 - 3 pujust. Püünist sai pikisuunas kokku suruda. Rannavetes ja luhtadel kasutatavatel rüsadel oli üks, jõgedes kaks võrktiiba, millega suunati kalad ...

Rüü

Rüü on põhitähenduses kehakate, rõivas, ka eriotstarbeline rõivas, ametirüü. Teises tähenduses kiht, kest, sulestik või miski muu kattev ehk ümbritsev. Eesti etnograafias oli rüü endisaegne valgest villasest või linasest riidest suvine pikk ülerõ ...

Saan

Saan on veolooma jõul jalastel liikuv kerge talvine sõiduk. Saan oli sõiduks, regi tööks. Saaniga tehti pulmasõitu, samuti sõideti kirikusse. Mandri-Eestis oli kuni 19. sajandi keskpaigani kasutusel Ida-Euroopale üldiselt omane paksudest pärnakoo ...

Sari (sõel)

Sari oli tuntud paljude Euroopa rahvaste juures, Eestis oli ta peamine riist vilja puhastamiseks. Saride kodutöönduslik tootmine arenes meil 19. sajandi jooksul Avinurmes, Hiiumaal, Nõval.

Sebaregi

Sebaregi oli ühe hobusega veetav talvine veovahend. Ta oli talureena kodarree üks eelkäija. Sebareel olid kõrge reepea esiosa, ainult painutatud jalased looduskõveraid ei kasutatud ning 4–5 paari püsti jalastesse tapitud kodaraid ehk püstpuid, mi ...

Selgnöör

Selgnöör oli jäme kahekordne kanepist või linast nöör, mida kasutati kalapüügil ridaõngede osana. Selle tänapäevane nimetus on ka pealiin. Enne vettelaskmist seoti peenikeste lipsude ülemised otsad selgnööri külge 1–3-meetriste vahedega, mis keri ...

Sidepulkregi

Sidepulkregi oli ühe hobusega veetav talvine veovahend. Ta oli skandinaaviapärase reena kodarree üks eelkäija. Sidepulkreel olid madal reepea esiosa, ainult looduskõverad juurjalased ning 3 paari kodaraid, mida ühendasid ristsuunas pakud. Kodarad ...

Sikuti

Oli 19. sajandil kasutusel põhiliselt Peipsi ümbruses ja Kagu-Eestis, hiljem levis kogu Eestis. Sikuti koosnes kahest konksust, kalakujulisest läikelehest, nöörist ja kadakasest varrest. Konksud ja läikeleht olid jäigalt ühendatud. Kisadega konks ...

Silmutorbik

Silmutorbik oli kuni 60 cm pikkune, tema pujus ca 20 cm suuavaga. Pujus ja suuäär olid tehtud kasetohust, otsaava oli suletud õlgedega. Püügil seoti 50–60 torbikut tagumist otsa pidi lühikeste nööride abil ca poole meetriste vahedega ühise selgnö ...

Sääs

Jõe keskpaigani ehitati kalatõke, milleni viis kaldalt purre. Purde all asuva kalatõkke ava ette seati suuga vastuvoolu võrkkott ehk sääsavõrk. Selle alumise serva põhipuud sai lati abil üles tõsta, kui saak võrgus. Emajõele paigutatud sääsade ju ...

Tinuline

Tinuline on tinast või tina ja plii sulamist valmistatud rõivakaunistuselement. Tinuliste tagaküljel on enamasti aasakesed, mille abil nad mustreid moodustavate ridade või gruppidena rõivastele õmmeldi.

Troika (hobuveok)

Troika ehk Vene troika on Venemaal ja selle lähikonnas kasutusel olev kolmehobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke mitmeallüürne rakend. Troika loogahobune vene keeles коренник paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab ...

Und

Und on elussöödaga õngpüünis, millel on nööri külge kinnitatud üks kuni kolm konksu. Eestis olid kasutusel harkund ja ketasund ning unnapüük toimus enamasti talvel jääaugust. Unnaga püüti eelkõige haugi, koha, lutsu ja ahvenat nii merel kui sisev ...

Vankriratas

Puutüvest risti välja saetud pakkrattaid on Eestis harva kasutatud, enamasti kivi- veeveovankreil. Tavalisel vankrirattad olid radiaalsete kodarate ning keskel asuva rummuga kodarrattad, mille kokkupanekuks kasutati enamasti rattapinki. Kodarad v ...

Vankriredel

Vankriredel oli vankrikorvile tuginev redeli kujuga külgosa. Tihedate pulkadega redelkorv võeti Kesk- ja Lääne-Euroopas kasutusele varakeskajal ning levis Eestis ilmselt pärast sakslaste vallutust. Kruusa ja muu peenema materjali vedamiseks põimi ...

Vara (tööriist)

Vara on kahe konksuga rauast riist seinapalkidele joonte märkimiseks. Palkseinte ehitamisel raiuti seinapalgi alumisse serva pikuti lame süvend nimetatud samuti vara või rihv, võru murdes paas, et sobitada palk alumise seinapalgi kumera väliskülj ...

Varamine

Varamine on palgile pikuti renni sisse raiumine või varaga joone tõmbamine. Varamine oli tuntud kõikjal, kus palkhooneid ehitati. Palkseinte ehitamisel raiuti seinapalgi alumisse serva pikuti lame süvend, et sobitada palk alumise seinapalgi kumer ...

Veonoot

Veonoot on suure pära ja harilikult kahe tiivaga veovõrk, mille tiibadel on pikad veoköied. Pära kujutab endast toestamata võrkkotti. Mõlemal pool pära on ühepikkused või eri pikkusega tiivad ja tiibade otsas veoköied, mis võimaldavad ujuvvahendi ...

Vibuhäll

Eesti alal rippus vibuhäll talutoas ema magamisaseme juures lakke kinnitatud umbes 3 m pikkuse kasepuust lati nimetati vibu, võru murdes nõder küljes. Tööajal kiikus imik heinamaal või põllul vibuhällis, mis paigaldati kohapeal, ka puuoksa külge.

Vihk

Vihk on korrapäraselt seotud viljasülem. Pärast lõikust köideti sülem kõrtest keeratud sidemega keskkohast kokku, vihu läbimõõt oli 25–30 cm. Vihk käibis ka rahvapärase viljamõõduna. Eestis seotud vihkudesse põhiliselt rukis, Põhja-Eestis ka sirb ...

Vitsratas

Vitsratas on vitspöiaga vankriratas. Vitsratta ring valmistati noorest saarest. Esimese ratta pakk pidi olema 2.5 m, tagumise oma 3.1 m pikk. Pakud lõhestati kirve ja kiilu abil, saadud vitsapuud tahundati ära ja hööveldati siledaks. Toorest vits ...

Võrgulina

Võrgulina valmistati 19. sajandi lõpuni enamasti kodus kedratud linasest lõngast. Selle kudumisel kasutati võrguharki, kaladit, uid, raskusvihti. Võrgulinast valmistati põhiliselt kalapüüniseid: kalavõrke, nootasid, kahvu, rüsasid, jämedamast nöö ...

Vähimõrd

Mõrraks oli traadist või puitvitstest raamistik, mis kaeti vajadusel ka võrguga ning see oli ühe või kahe sissepääsuga. Ühe sissepääsuga mõrrad olid kuni 40 cm kõrged, ümmarguse põhjaga ja sissepääs asus mõrra ülaosas. Sissepääsuosa oli siledast ...

Vähinatt

Vähinatt on vähipüügivahend. Vähinatt oli traadist, harvemini puidust rõngas, mis oli kaetud võrgulinaga, nii et moodustus kott, mis riputati nööriga ridva otsas veekogu põhja. Sööt kinnitati nata keskele, et seda ei saaks ära viia. Püügivahendit ...

Õngejada

Õngejada on lubatud õngpüünis, mille pika selgnööri külge kinnitatakse lühemate nööride ehk lipsude abil kindla vahemaa tagant rohkesti õngekonkse. Kalapüügieeskiri määratleb õngejada tänapäeval õngpüünisena, millel on kuni 100 konksu.

Etnoloogia

Etnoloogia on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega. Tänapäeval kattub etnoloogia kui teadusdistsipliin nii teoreetiliselt kui metodoloogiliselt kultuuriantropoloogiaga. Mõlemad teadused seavad oma eesmärgi ...

Etnotsentrism

Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist, lähtudes oma kultuuris levinud väärtustest. See tähendab tavaliselt tendentsi pidada enda ja samast kultuurist inimeste keelt, käitumist, kombeid-tavasid, religiooni j ...

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu. Näiteks võib ütelda, et muistse vabadusvõitluse aegu kuulusid eestlaste ehk eesti rahva hulka saarlased, ugalased ja muud hõimud. Samas on hõimu ja väiker ...

Kadakasakslased

Kadakasakslasteks nimetatakse 19.–20. sajandi enamasti sünnilt eesti päritolu talupoegi või linnaelanikke, kes üritasid käituda ning rääkida kõrgemaid seisusi jäljendades. Kuna siinsete kõrgemate ja haritud seisuste keeleks oli saksa keel, tekkis ...

Merendusetnoloogia

Merendusetnoloogia või merendusantropoloogia on uurimissuund, mis uurib mere- ja rannakultuuriga seotut: näiteks rannarahva ja meremeeste elu, meresõidu traditsioone, paadi- ja laevaehitust. 1966. aastal avati Kopenhaageni ülikoolis esimene meren ...

Passionaarsus

Passionaarsus on Lev Gumiljovi etnogeneesi teooria järgi elusaine biokeemilise energia ülejääk, mis tekitab eneseohverdust ja seda tihti illusoorsete eesmärkide pärast. See on vastupandamatu püüdlus mingite eesmärkide teostamisele suunatud tegevu ...

Rahvus

Rahvus, ka natsioon on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet. Rahvust eristab etnosest tavaliselt rahvuslik eneseteadvus: rahvus nimetab ja piiritleb ennast ise, etnos ei pruugi s ...

Rahvusvaheline Etnoloogia ja Folkloori Selts

Rahvusvaheline Etnoloogia ja Folkloori Selts on etnolooge, folkloriste ja kultuuriantropolooge ühendav erialaselts, mis on asutatud 1964. aastal Commission des Arts et Traditions Populaires baasil. Organisatsiooni juures töötab rida rahvusvahelis ...

Filoloogia

Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust. Filoloogia põhiharud on keeleteadus, kirjandusteadus ja folkloristika. Uuritavate kultuuripiirkondade alusel eristuvad kulturoloogiaga piirnevad alldistsipliinid nagu klassikaline fil ...

Identsus

Identsus ehk samasus on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga. Et iseenda mõiste sisaldab varjatult identsuse mõistet ning identsuse selline definitsioon osutub tsirkulaarseks, on osa autoreid ...

Kognitiivne filoloogia

Kognitiivne filoloogia on teadusharu, mis uurib kirja pandud ja suulisi tekste kui inimeste mõistuslike protsesside tulemust. Kognitiivse filoloogia uuringud võrdlevad tekstiuuringutest eksperimentaalse uurimistöö tulemusel saadud dokumenteeritud ...

Filosoofia

Filosoofia defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi, nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistuse ...

A posteriori

A posteriori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on järgnevast. Seda väljendit saab kasutada täiendina ja määrusena.

A priori

A priori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on eelnevast. Seda väljendit saab kasutada täiendina ja määrusena.

Abduktsioon

Abduktsioon on Charles Sanders Peircei järgi deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab. Abduktsioon on Peircei järgi "seletushüpoteeside kujun ...

Abjektsioon

Abjektsioon on filosoofi ja kirjanduskriitiku Julia Kristeva käibele toodud mõiste, mis tähistab kunsti juurde kuuluva subversiivse või õõnestava praktika käsitlemisvõimalust. Abjektsioon on seotud nende nähtustega, mis on domineeriva kultuurilis ...

Absoluut

Absoluut on filosoofias see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane. Absoluudiks peetakse sageli maailmatervikut või Jumalat. Absoluut on määramatu ja täiuslik. Absoluut on kõige olem ...

Absoluutne idealism

Absoluutne idealism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed. Absoluutse idealismi järgi on olemas absoluut või Jumal, mis kõiki ideesid tajub. Kõik asjad on fundamentaalselt üks tolle vaimuga, mis on reaalsuse alus.

Absoluutsus

Absoluutsus on filosoofias omadus olla iseenesest olemas, kitsendamatu, seostamatu, tingimatu, igas suhtes kehtiv. olla vaba määratletusest, suhtest, seosest või sõltuvusest; Alates 18. sajandist vastandatakse absoluutsust relatiivsusele. Tavakee ...

Abstraktne objekt

Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete. Neil puudub üldtunnustatud definitsioon, kuid tavaliselt peetakse neid väljaspool ruumi ja aega o ...

Abstraktsus

Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon. Abstraktsust vastandatakse konkreetsusele. Georg Friedrich Wilhelm Hegeli filosoofias ja marksismis mõistetakse abstraktsuse all ühekülgsust, üldisest seosest eraldatust.

Absurd

Absurdsus on omadus olla mõttetu, mõistuspäraselt õigustamatu. Selles seoses omistatakse absurdsust eelkõige inimese elule, sest seda ei saa mitte miski õigustada. Sellist absurdsuse olukorda, inimese ja maailma vahelist lõhet nimetatakse absurdi ...

Achilleus ja kilpkonn

"Achilleus ja kilpkonn" on üks Zenoni apooriatest. Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu. Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus – ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on j ...