ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 194

Mimees

Mimees, varem ka mimesis, on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel. Mimeesi k ...

Misoloogia

Misoloogia on mõistuse, loogika, mõtlemise ja argumentide vihkamine, kartus või umbusaldamine. Seda sõna on antiikajal kasutanud Platon ja Plutarchos. Platoni "Phaidonis" võrdleb Sokrates misoloogiat misantroopiaga. Nii nagu keegi võib armastada ...

Mittekognitivism

Mittekognitivism ehk moraalimittekognitivism on metaeetiline positsioon, mille järgi moraaliväidetel puudub tõeväärtus ning moraalilaused väljendavad mittetunnetuslikke hoiakuid, mis sarnanevad soovi, heakskiidu või halvakspanuga. Selle positsioo ...

Modaalsus

Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse. Kitsamas klassikalises tähenduses on modaalsus aleetiline modaalsus: modaalsus on ontoloogias asjaolu olemise laad ja viis või loogikas propositsiooni tões ...

Modernne stoitsism

Mitte segi ajada neostoitsismiga Modernne stoitsism on 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses populaarsust kogunud liikumine, mis järgib ja arendab antiikaja stoikute filosoofiat tänapäevases võtmes. 17. sajandil eksisteeris analoogne liikumine ...

Moism

Moism oli Vana-Hiina filosoofiline õpetus, mille arendasid välja Mozi õpilased. See oli konfutsianismi, taoismi ja legismi kõrval üks neljast peamisest filosoofilisest koolkonnast sõdivate riikide ajastul. Moism kaotas mõjukuse Qini dünastia ajal ...

Molyneux probleem

Molyneux probleem ehk Molyneux küsimus on küsimus, kas pimedana sündinud inimene, kes kompimise teel eristab näiteks kera ja kuupi, suudaks neid nägijaks saades kohe nägemise abil eristada. Küsimuse tõstatas esimesena William Molyneux 7. juuli 16 ...

Monaad

Monaadi all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti. Täpne tähendus on olnud erinev, kuigi paljuski sarnane. Monaad esineb muu hulgas pütagoorlastel, uusplatonismis, kristlikus müstikas, kabalas ja hermetismis. Kõige tuntum on Gottfried ...

Moorei paradoks

Ühes oma loengus juhtis George Edward Moore tähelepanu kummalisele vastuolule, mida ilmutab näiteks ütlus: "Väljas sajab, aga ma ei usu, et väljas sajab." Seevastu "Väljas sajab, aga ta ei usu, et väljas sajab" on täiesti korrektne väide. See par ...

Moraalidilemma

Moraalidilemma ehk moraalikonflikt ehk eetiline dilemma ehk moraalne dilemma on olukord, milles subjektil on moraalne kohustus ja võimalus mitme omavahel ühitamatu teo tegemiseks, nii et tal pole võimalik vältida väära tegu või tegematajätmist. J ...

Moraalne motivatsioon

Moraalne motivatsioon on moraaliotsustustest tulenev motivatsioon toimida nendele vastavalt. See on normatiivse motivatsiooni erijuht. Moraalne motivatsioon pakub erilist huvi ja vajab seletust sellepärast, et moraal kaldub olema subjekti väärtus ...

Moraalne vedamine

Moraalseks vedamiseks ehk moraalseks õnneks nimetatakse olukorda, milles toimija kohta on õige teha moraaliotsustusi hoolimata sellest, et see, mille eest talle hinnanguid antakse, sõltub teguritest, mis pole tema kontrolli all. Mõiste võttis kas ...

Muna ja kana probleem

Muna ja kana probleem on filosoofiline paradoks, mida peetakse sageli põhimõtteliselt lahendamatuks ning sellele küsimusele vastuse otsimist mõttetuseks. Probleemi tunti juba antiikajal, sellest kirjutas Plutarchos kolmanda küsimusena "Moralia" V ...

Muusikafilosoofia

Muusikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb muusikat puudutavate fundamentaalsete küsimustega. Sellel on palju puutepunkte metafüüsika ja esteetikaga. Mõned peamised küsimused, millele muusikafilosoofia vastuseid otsib, on järgmised. Mida r ...

Muutumine

Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus. Muutumise näideteks on parafraas ehk ümbersõnastus, mis keeles tähendab teksti laiendavat või selgitavat esitust teiste sõnadega ning muusikas tähendab heliteose vaba töötlust või ümbersob ...

Mõiste

Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise abstraktset ühikut. Tavakeeles mõeldakse mõiste all mõnikord ka terminit. Mõistete abil mõeldakse asjadest objekte neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu. Mõiste ab ...

Mõistekesksus

Mõistekesksus on aluste või kindla tähenduse keskne mõtlemine, mis ühendab kõik mõttesüsteemid ühe ja kõige üldisema keskme ümber. Mõistekesksus on idealismi võrdkujund, aga laiema tähendusega kui idealism. Jacques Derrida nimetas kogu õhtumaa fi ...

Mõistujutt nähtamatust aednikust

Mõistujutt nähtamatust aednikust on mõistujutt, mille algsel kujul esitas filosoof John Wisdom artiklis "Gods" ning mille tuntum, modifitseeritud kuju pärineb filosoof Antony Flewlt. Selle mõistujutuga rõhutatakse väidetavaid erinevusi religiooss ...

Mõistus

Mõistuse all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks. Sõna täpne tähendus on eri filosoofidel erinev. Laiemas mõttes mõeldakse mõist ...

Mõtteline eksperiment

Mõtteline eksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda. Seda tehnikat kasutavad tihti filosoofid selleks, et argumenteerida mõne kontseptsiooni täh ...

Mõttetegevus

Mõttetegevus on Georgi Štšedrovitski järgi intellektuaalsete ja kommunikatiivsete protsesside kompleks. See mõiste on võetud kasutusele metodoloogias sotsiaalse sfääri nähtuste tunnetusprotsessi kirjeldamiseks. Mõttetegevuse baaselemendiks on kah ...

Määrav kirjeldus

Määrav kirjeldus on fraas, millega saab või tahetakse mingile objektile osutada tänu selle objekti omadusele, mille see fraas välja toob ja mis on ainult sellel objektil.

Mütoloogiad

"Mütoloogiad" on Roland Barthesi 1957. aastal ilmunud teos. Teos koosneb kahest osast. Esimese osa moodustavad ajakirjas Les Lettres nouvelles ilmunud esseed, mis analüüsivad semioloogia vahenditega üksikuid Barthesi kaasaja prantsuse ja teiste Õ ...

Müüdilisus

Müüdilisus ja müütilisus on paralleelsed mõisted, mis spetsiifiliste tähenduste rõhutamiseks eristatud. Müütilisus müütoslikkus on muinasloolisus, legendaarsus. Müütiline on see, mis sisaldub müütides, mida me teame ainult müütide kaudu, mis on u ...

Naturalism (filosoofia)

Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele. Naturalismiks nimetatakse näiteks järgmisi seisukohti: Uskumuse õigustus peitub uskujast väljaspool eksternalism. Filosoofia p ...

Natuurfilosoofia

Natuurfilosoofia on mitmetähenduslik sõna, mis eri kontekstides tähistab mitut filosoofia voolu ja ka loodusteadust. Mitmetähenduslikkusele aitab kaasa eesti keele sõnamoodustuse reeglistik, mille tõttu kasutatakse eesti keeles sama vastet teiste ...

Neutraalne monism

Neutraalne monism on vaatenurk vaimufilosoofias, mille järgi mentaalne ja füüsiline on kaks erinevat moodust kirjeldamaks üht ja sama elementi, mis on neutraalne, mis ei ole füüsiline ega mentaalne. See eitab, et füüsiline ja mentaalne on kaks fu ...

Nirvaana

Nirvaana on budismis, hinduismis ja teistes india õpetustes täieliku teadmise, rahu ning vabanemise seisund, teadvuse kõrgeim seisund, kus inimene on täielikult vabanenud teda sündide ringkäigus ehk sansaaras hoidvatest tendentsidest. Budismis mõ ...

Nitšeaan

Nitšeaan on Friedrich Nietzsche õpetuse järgija ja näitab õpetuslikku kuuluvust. Nitseaanliku õpetuse põhijoonteks on tegevuse ja elutunnetuse kokkukuulumine. Elutung väljendab end inimeses vahetult, mistõttu mistahes elurõõmu pärssimine on ebalo ...

Nous

Nous on vanakreeka sõna, mida on muu hulgas filosoofias mitmes tähenduses tarvitatud. Põhilised tähendused on vaim ja aru.

Nähtus

Keemiliste nähtuste puhul muutub üks aine teiseks või teisteks uue koostisega aineteksmuundumine, keemiline reaktsioon. Näiteks: pulbrilise raua ja alumiiniumi põlemine, kütuste põlemine, metallilise tsingi reageerimine soolhappega tekib vesinik, ...

Objekt (filosoofia)

Objekt on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile. Tunnetuse subjekt on inimene ehk vaatleja ise, tunnetuse objekt on maailm, mida ta vaatleb. Objekt võib olla ka teine inimene.

Ockhami habemenuga

Ockhami habemenuga ehk parsimoonia või ökonoomsuse printsiip on saanud nime inglise frantsiskaani mungalt ja skolastiliselt filosoofilt William Ockhamilt, kes leidis, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust. Ta ei väitnud, et kõige li ...

Okasionalism

Okasionalism on filosoofiline õpetus, mille tuntuim esindaja on prantsuse filosoof Nicolas Malebranche. Malebranchei arvates pole kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel koosk ...

Olemus

Olemus on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks. Enamasti leitakse filosoofias, et olemus ei ole tabatav puhtalt meeltetaju abil. Olemus saab esimest korda keskseks mõisteks Platoni filosoofias. Skolas ...

Olev

Olev on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme. Olev on hoopis teistsugusel viisil kui olemine. Filosoofias olev võib olla ka üksik asi või tõsiasi ning kõik see, mis eksisteerib, kogu ruumiliselt ja ajali ...

Omadus

Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil on omadus olla nii- ja niisugune. Entiteetide kirjeldamiseks omistatakse neile omadusi. Kui näiteks mõni õun on punane, siis sellel õunal on omadus olla punane. Sealjuures tehakse va ...

Ontoloogiline diferents

Ontoloogiline diferents on eelkõige Martin Heideggeri filosoofia üks tunnusmõisteid, mis osutab otsustavale vahetegemisele oleva olemise ja olemise enese vahel. Heideggeri järgi on kogu filosoofia kui metafüüsika tegelenud küll olemisega, aga sed ...

Paljus

Paljus on ühismõõdutus ja erinevate asjade mitmekesisus, milles ühtegi maailmakirjeldust ei peeta teistest tähtsamaks. Paljus on kultuuride, teaduse mõttemudelite, moraaliõpetuste jms ühismõõdutuse olu. Isegi võrdväärseid asjaliike ei saa taandad ...

Pascali kihlvedu

Pascali kihlvedu on Blaise Pascali tõestus Jumala uskumise kasulikkusest. Võimalikud on neli varianti: Jumalasse mitte uskuda, kui ta tegelikult eksisteerib; mitte uskuda, kui Jumalat polegi olemas. uskuda, kui Jumalat tegelikult olemas pole; usk ...

Patristika

Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Patristika hõlmab algkristlusele järgnevat kirjandust 2. sajandi keskelt kuni skolastika alguseni Euroopas 7.–8. sajandil.

Pessimism

Pessimism on vaimne hoiak, mis vastandub optimismile. Pessimistid eeldavad igast olukorrast ebasoodsat tulemust ja usuvad, et elu jooksul kogevad nad rohkem negatiivseid kui positiivseid olukordi. Üldiselt keskenduvad pessimistid pigem elu negati ...

Placita philosophorum

"Placita philosophorum" on Hermann Dielsi arvates umbes 150. aastal koostatud vanakreekakeelne doksograafiline teos. Autorit nimetatakse Pseudo-Plutarchoseks, sest varem omistati teos Plutarchosele. Dielsi arvates on raamatu aluseks 100. aasta pa ...

Pneuma

Pneuma on vanakreeka sõna, mille üks vastetest on vaim. See sõna esineb ka Püha Vaimu kreekakeelses nimes. Pneuma tähendab algselt ka keerist, tuuleõhku või rõhku ning on suguluses hiina qi, india praana ja akaaša mõistega.

Porphyriose puu

Porphyriose puu on filosoofias soo-liigisuhtel põhinev vahend "olemise astmete" illustreerimiseks. Selle leiutas 3. sajandil tegutsenud kreeka uusplatooniline filosoof ja loogik Porphyrios. Porphyrius soovitas puukujulist struktuuri kasutada oma ...

Positivism

Positivism on filosoofia suund, mis hõlmab Auguste Comtei filosoofia, Ernst Machi ja Richard Avenariuse empiriokrititsismi ning Viini ringi algatatud loogilise positivismi. Positivismi peamine sisu on see, et filosoofia ja metafüüsika on muutunud ...

Posthumanism

Posthumanism on tavapäraseid inimeseks olemise mudeleid ümbersõnastav mõttemuster filosoofias ja teistes inimteadustes. Vastupidi klassikalisele humanismile eitatavad posthumanistid inimese erilist positsiooni ja käsitlevad teda kui ühte paljudes ...

Postmodernism

Postmodernism on globaalne kultuuriline hoiak, mis konkureerib modernismiga. Erinevalt modernismist väärtustab postmodernism tõe asemel konteksti. Postmodernism on kunstivool, mis väljendab kõige täpsemini postmodernset olukorda. Postmodernsuse a ...

Poststrukturalism

Poststrukturalism on alates 1970. aastatest strukturalismi arendavate ja arvustavate mõttesuundade ühisnimetus. Poststrukturalism on teoreetiliste arvamuste ja interdistsiplinaarsete tõlgenduste kriitilised käsitlused, mis kujunesid välja vastass ...

Pragmapoeetika

Pragmapoeetika on kunstilise keelekasutuse teooria. Arne Merilai "Pragmapoeetika" refereerib varasemaid - Jakobsoni, Bühleri, Frege, Gricei jt. keelefilosoofide - teooriad, kuid ei viita 1970 1990.a. poeetilise keele pragmaatikat ning kahe kontek ...