ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 195

Käsu Hansu nutulaul

Käsu Hansu nutulaul on Puhja köstri Käsu Hansu 1708. aasta paiku Puhjas loodud lõunaeestikeelne itk Tartu linnale, mis Põhjasõjas algul sõjategevuses kannatada sai ning hiljem sihikindlalt hävitati. Laul algab sõnadega "Oh! ma waene Tardo liin".

Tartu gümnaasium (1630–1632)

Tartu gümnaasium oli 1630–1632 tegutsenud Eesti esimene luteri usu gümnaasium. 1632 muudeti gümnaasium Academia Gustavianaks. Koolis õpetati seitsme vaba kunsti aineid, klassikalisi keeli, usu-, õigus- ja arstiteadust. Kooli esimene rektor oli Up ...

Tartu jesuiitide gümnaasium

Tartu jesuiitide gümnaasium oli jesuiitide 5-klassiline gümnaasium Tartus. Kool tegutses aastatel 1583–1601 ja 1611–1625. Jesuiitide gümnaasium asutati Tartu jesuiitide domitsiiliumi juurde 18. aprillil 1583.

Tartu kindlus

Tartu kindlus oli Rootsi võimu ajal 17. sajandil Tartus välja ehitatud kaitserajatiste süsteem, mis hävis Põhjasõjas. 17. sajandi lõpus alustas Rootsi riik uute kaitseehitiste püstitamist piirivööndis Moskva tsaaririigiga, fortifikatsioonide dire ...

Tartu lahing (1224)

Tartu lahing toimus 1224. aastal, kui Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väed piirasid end Tartu linnuses kaitsvaid novgorodlasi ja kohalikke ugalasi. Pärast pikka piiramist vallutati linnus tormijooksuga ja tapeti peaaegu kõik seesolijad. Selle ...

Tartu linnamüür

Tartu linnamüür oli keskajal ehitatud Tartu kaitserajatiste süsteem. Tõenäoliselt hakati maakividest linnamüüri ehitama 13. sajandil ning see valmis mitte enne 14. sajandit. Müür ümbritses keskaegset linnasüdant, selle pikkus oli kaks kilomeetrit ...

Tartu linnasiire

Tartu kujunes juba 13. sajandi keskpaigast arvestatavaks kindluslinnaks, piiskopkonna- ja rahvusvahelise tähtsusega kaubanduskeskuseks. Tartu hõlmas Toomemäe, kus asusid piiskopilinnus ja toomkirik, ning mäe idajalamil Emajõe paremkalda lammil pa ...

Tartu piiramine (1558)

Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558. aasta juulis, mille tulemusena kapituleerus Tartu piiskopilinnus 18. juulil 1558 Moskva tsaaririigi vägedele ja Tartu piiskopkond lõpetas oma tegevuse. Vene väed aga tungisid 1558. aasta suvel Lii ...

Tartu piiramine (1656)

Tartu piiramine oli 1656. aastal Moskva tsaaririigi vägede sõjaline operatsioon Rootsi kuningriigi valduses olnud Lõuna-Eesti strateegilise sõjalise kaitsepunkti Tartu vastu ajavahemikul 28. juuli – 13. oktoober 1656. aastal.

Tartu piiramine (1657)

Tartu piiramine 1657. aastal toimus 1656.–1658. aasta Vene-Rootsi sõja käigus. Pärast seda, kui Vene väed 1656. aastal olid Tartu linna piiramisega vallutanud, püüdsid rootslased 1657. aasta augustis linna tagasi vallutada, kuid katse ebaõnnestus ...

Tartu Püha Katariina klooster

Tartu Püha Katariina klooster oli tsistertslaste nunnaklooster Tartus. Kloostrist on teateid alates 1345. aastast. Tsistertslaste klooster suleti 1558. aastal. Hiljem kasutasid kloostri hooneid jesuiidid. Klooster kasutas Tartu Katariina kirikut ...

Tartu toomkapiitel

Tartu toomkapiitel oli Tartus 13. sajandist 1558. aastani tegutsenud kõrgvaimulike kolleegium. 1224. aastast on teada, et piiskop Hermann I asutas pärast Tartu vallutamist sinna oma toomkiriku ning rajas selle juurde ka toomkapiitli, mille esimes ...

Tartu vojevood

Tartu vojevood oli Poola-Leedu haldusüksuse Tartu vojevoodkonna valitseja. Tartu vojevoodkonna algselt Tartu presidentkond vojevoodid ehk kubernerid wojewoda dorpacki; wojewoda derpski: 1589–1598 Tartu presidentkonna president Jan Abramowicz surn ...

Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632. aastal ülikooli asutamisega. Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu Ülikooli ajalugu järgmiselt: 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew venestusaegne ülikool, üleminek vene keelele 1918–1940 Eesti Vabariig ...

Tartu Ülikooli Türi Kolledž

Tartu Ülikooli Türi Kolledž oli aastatel 1996–2011 Tartu Ülikooli koosseisu kuulunud kõrgkool, mis asus Türil. Kolledž asutati 1996. aastal. Algul töötas see Türi majandusgümnaasiumiga samas majas. 2001. aastast asus kolledž Türi linnale kuuluvas ...

Türi Gümnaasium

Mitte segi ajada kaasaegse endise Türi Majandusgümnaasiumiga, mis oli Türi 2. Keskkooli õigusjärglane. Türi Gümnaasium on endine gümnaasium Türil. 2011. aastal kool likvideeriti. Põhikooliosa läks Türi Põhikooli, gümnaasiumiosa Türi Ühisgümnaasiu ...

Türi majandusgümnaasium

Türi Majandusgümnaasium oli keskkool Türil, mis tegutses 1989. aastast 2011. aastani. Enne 1995. aastat nimetati kooli Türi 2. Keskkooliks. Kool suleti haridusreformi tulemusel. Koolis oli kolm õppesuunda: majandus alates 1996, kunst alates 1999 ...

Türi paberivabrik

Türi paberivabrik oli paberivabrik, mis tegutses Türil aastail 1900–1941. Vabrik ehitati Alliku Allenkülli mõisa maadele Kabala mõisniku Viktor von Taube juhtimisel. 9. juulil 1941 töö seisati ning 18. juulil hävis enamik vabrikuhooneid kahuritules.

Türi Püha Kolmainu Jumala kirik (1910–2007)

Türi Püha Kolmainu Jumala kirik oli kirik Järva maakonnas Türil. Kirik ehitati 1910 ja lammutati 2007. Tänapäeval on samas kohas samanimeline kirik. Türil Aia tänaval asunud pühakoda alustas tegevust 1908. aastal, mil kogudus kuulus veel Paide õi ...

Türi raadiosaatejaam

Jaama kuulusid saateantenn, jõujaama jahutusveebassein. diiselelektrijõujaam võimsusega 350 kW, kahekorruseline raadiosaatjahoone, Türil Raadiojaama tänaval on säilinud ehitiste vundamente ning elektrijõujaama ja raadiosaatja kahe 75 kW lõpulambi ...

Rajalane

Rajalane oli aastatel 1919-1921 Valgas ilmunud, oma sõnate järgi, "demokraatline ajaleht, wäljaspool kõiki poliitilisi parteisid". Ajaleht oli peamiselt Valga ja teiste Eesti-Läti piiriäärsete alade eestlaste häälekandja ning oluline ametlikke ja ...

Valga (Liivimaa)

Pikemalt artiklis Valga ajalugu Valgat on esmakordselt mainitud 1266. aastal nime Walk all Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. 15. sajandil oli Valga alev üks kahest kohast, kus kogunes Vana-Liivimaa maapäev, teine oli Vo ...

Valga Kommunist

Valga Kommunist oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1952–1962 Valgas ning vahendas Valga linna ja selle lähiümbruse uudiseid. Leht oli EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni TSN häälekandja. Leht ilmus kolm korda nädalas. 1960. aastal ilmus lehe l ...

Valga lahing

Valga lahing oli 9. juunil 1657 Liivimaal Valgas toimunud Vene-Rootsi sõja lahing, milles Rootsi sõjavägi võitis Moskva tsaaririigi väge. Tsaari sõjaväge juhtinud Pihkva suurvojevood ja kindral Matvei Šeremetev 1629–1657 oli tsaar Aleksei Mihhail ...

Valga linnavolinike loend 1934

Johan Pastarus Villem Rebane Nikolai Kõiv Juhan Oja Valga linnavolinik Johan Kaska, astus tagasi, tema asemele kutsutud Eduard Urb Eduard Turm Jaan Kala

Valga linnavolinike loend 1939

15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Siseministri poolt 7. novembril 1939 kinnitati Valga linnavolinikeks: 5615 hääleõiguslikust kodanikust käis valimas 4339 77.6%. Friedrich Klement 1173 Juhan Uuemaa 1149 Aleksander Tamm 1622 Adolf Stafenau 922 N ...

Valga raad

Valga raad oli Valga valitsemis- ja kohtuorgan kuni 1889. aastani. Raad tegutses Valga raekojas. Rae koosseisu kuulusid bürgermeister, kaks raehärrat ja sündik.

Viljandi ajalugu

Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ning on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskuseks. Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitu ...

Alko (Eesti ettevõte)

Alko oli Viljandi alkoholiettevõte. Ettevõte asutati 5. novembril 1920. Pärast 1923. aasta moderniseerimist töötas avarate keldrite ja käärimisruumidega Viljandis Lossi 34. Kolmeliikmelise osaühingu juhatuses olid algusest peale juhatuse esimees ...

Müristaja (ajakiri)

Müristaja oli huumoriajakiri, mis ilmus 1905. aastal üks kord kuus Viljandis. Toimetaja oli J. T. Vinnal. Kokku ilmus 3 numbrit. Ajakirja trükiti Viljandis A. Peeti trükikojas.

Tee Kommunismile (ajaleht, 1950)

Tee Kommunismile: EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja - oli ajaleht, mis ilmus 15. aprill 1950 - 12. aprill 1988 Viljandis 3 korda nädalas. 1950. aastal oli kirjastajaks Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus AAK. 1951-1963, ...

Viljandi klooster

Viljandi frantsisklaste klooster oli klooster keskaegses Viljandis. Klooster ehitati aastatel 1466–1472. Kloostri klausuuri mõõtmed olid 51.5 × 26.5–29.0 m. Kloostri hooned said tugevasti kannatada venelaste rünnakus augustis 1560. 17. sajandi es ...

Viljandi koolitulistamine

Viljandi koolitulistamine oli 27. oktoobril 2014 Viljandi Paalalinna Koolis aset leidnud Eesti esimene koolitulistamine, kus 15-aastane 9. klassi õpilane Vahur Ruut lasi tunni ajal maha oma saksa keele õpetaja Ene Sarapi. Õpetaja suri sündmuspaig ...

Viljandi lahing (1602)

Viljandi lahing oli Rootsi-Poola sõja käigus 25. märtsist kuni 17. maini 1602 Viljandi lähedal toimunud lahing. Lahingu võitis Poola. 1602. aasta märtsis suundus Zamoyski Viljandi alla, mida kaitses 800 rootslast. 25. märtsil jõudsid kohale esime ...

Viljandi linnavolinike loend 1934

Rudolf Schmidt; astus tagasi, tema asemele kutsutud Otto Sirva Julius Heinrichson Jüri Riivaldt August Maramaa Viktor Malin Peeter Adamson Nikolai Veidenberg; astus tagasi, tema asemele kutsutud Hans Laos Juhan Sutt

Viljandi Meditsiiniline Keskkool

Viljandi Meditsiiniline Keskkool oli meditsiiniline kutseõppeasutus Viljandis. Kool avati 1945. aasta novembris. Koolis sai õppida velskriks või meditsiiniõeks. Õppetöö kestis kaks aastat. Õe erialale võeti vastu vähemalt 7 klassi haridusega 14-3 ...

Viljandi piiramine (1211)

Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust. Piirajad lahkusid lahingu kuuendal ...

Viljandi piiramine (1223)

Viljandi piiramine toimus 1223. aasta augustis, mil Riia piiskopi vasallide ja Mõõgavendade ordu sõjavägi piiras Viljandi linnuses olevaid sakalasi ning Novgorodi ja Pihkva venelasi. Lahing lõppes linnuse kaitsjate alistumisega. Sakalased andsid ...

Viljandi piiramine (1560)

Viljandi piiramine toimus 1560. aasta augustis Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed vallutasid Viljandi ordulinnuse, saksa palgasõdurite alistumise tõttu.

Viljandi raad

Pärast asehalduskorra kaotamist taastus selle eelne olukord. Linnades läks võim jälle bürgermeistritest ja raehärradest koosnevale magistraadile. Raad täitis nii halduslikke, politsei- kui ka kohtufunktsioone. Viljandi rae koosseisu kuulusid bürg ...

Viljandi Ringkonnakohus

Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taas ...

Jeeriko Pasaune

"Jeeriko Pasaune: krifatsiuchide, öötööliste ja teiste siidiwendade lendleht oli huumoriajaleht, mis ilmus 12. juunil 1930 Võrus. Ajaleht trükiti Võru trükikojas Täht. Ajalehte ilmus vaid 1 number, selle eesmärgiks oli reklaamida algavat jalgpall ...

Võru Vabadussõja mälestussammas

Võru Vabadussõja mälestussammas on Võru kalmistul paiknev mälestusmärk Eesti Vabadussõja lahingutes langenud meestele. Võrus asuvale kalmistule hakati esimesi Vabadussõjas langenud sõdureid matma 1919. aasta alguses. 1938. aastal püstitati kalmis ...

Haapsalu jaamahoone

Haapsalu historitsistliku jaamaansambli projekteeris 1904. aastal arhitekt K. Verheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. Ülipika fassa ...

Haapsalu kuursaal

Haapsalu kuursaal on Haapsalu rannas aadressil Promenaadi tänav 1 asuv hoone, mis ehitati tõenäoliselt 1898. aastal. Tegemist on ainsa algupärasel kujul säilinud kuursaaliga Eestis. 19. sajandil muutus Haapsalu populaarseks suvituskohaks, seal kä ...

Ekesparre maja

Ekesparre maja on puidust hoone, mis asub Kuressaare Lossi tänav 27 krundil, kus praegu paikneb Ekesparre Boutique Hotell. Hoone on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Kuressaare piiskopilinnus

Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem olla juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusehitis. Mingeid kindlaid tõendeid selle oletuse kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitu ...

Lossi 7

Maja Kuressaares Lossi tänav 7 on elamuks ehitatud hoone Saare maakonnas Kuressaares Lossi tänaval. See on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Maja kuulus alates 1786. aastast Güldenstubbedele, kellele alates 1791. aastast kuulus ka Lööne ...

Sadamaait

Sadamaait on hoone Kuressaares Tori linnaosas Veski tänav 9. Hoone ehitati 1663. aastal Tori abajasse vanale sadamakaile. Kahekorruseline dolomiitplokkidest ehitatud hoone oli läbi aegade kasutusel laohoonena. 1870. aastal ehitas kaupmees Schmidt ...

Kärdla kirik

Kärdla Püha Ristija Johannese kirik on Kärdla linnas asuv luterlik kirik, mis valmis 1863. aastal. Kirik asub Kärdla linnapargi põhjaosas, aadressil Posti tänav 2. Praegune kivikirik ehitati aastatel 1861–1863 Kärdla Kalevivabriku tööliste jaoks ...