ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 20

Männi-ladvamähkur

Männi-ladvamähkuril on tuvastatud 3 alamliiki: Rhyacionia duplana logaea Suurbritannia Rhyacionia duplana simulata Jaapan. Rhyacionia duplana

Männi-vaigumähkur

Männi-vaigumähkuri areng kestab 2 aastat. Röövikud toituvad hariliku männi võrsetest ja talvituvad puu otsas – männivaigust pesakookonis. Teisel aastal suureneb männivaigust pesa ning röövik talvitub taas kord ja nukkub varakevadel sealsamas.

Männi-virvemähkur

Suure männivaigusisaldusega männid on männi-virvemähkuri röövikute ründe vastu üsna hästi kaitstud.

Männivaksik

Männivaksiku alamliikide süstemaatika pole päris selge, tunnistatakse kolme või viit alamliiki: Bupalus piniaria bernieri de Lajonquiere, 1958 Bupalus piniaria espagnolus Eitschberger & Steiniger, 1975 Bupalus piniaria Linnaeus, 1758 Bupalus pini ...

Niidu-võiliblikas

Niidu-võiliblikas elab kõikjal Euroopas, välja arvatud selle äärmine põhjaosa, lisaks Türgis, Kaukaasias, Kasahstanis, Kesk- ja Lõuna-Siberis kuni Jakutski ja Irkutskini, Mongoolias ja Loode-Hiinas. Niidu-võiliblikas on Eestisse sisserändav liik. ...

Nõgeseliblikas

Nõgeseliblikas on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. Nõgeseliblikal on kaks põlvkonda, mis erinevad tugevasti välimuselt. Kevadpõlvkonna liblikail f. levana on tiivad pruunikirjud, suvepõlvkonna valmikuil f. prorsa aga mustad valge kirjag ...

Pajumailane

Pajumailane on liik liblikalisi. Ta on ööliblikas. Valmikud on hallikate tiibadega, suured tiibade siruulatus 7–9 cm. Röövikud on samuti suured kuni 8 cm pikad ja 1 cm jämedad, lihakarva punakad. Munad munetakse lehtpuu enamasti remmelga koorepra ...

Pruun-kuldtiib

Pruun-kuldtiib on sinilibliklaste sugukonda kuuluv päevaliblikas. Liik on levinud Euroopast Kesk-Aasiani ja pehmete talvede sagenemisega seoses laiendab jõudsalt oma areaali põhja poole. Levila piires kohtab teda eri kasvukohatüüpides, Eestis on ...

Päevapaabusilm

Päevapaabusilm on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik. Päevapaabusilm on oma perekonna ainus liik. Vahel ei peeta seda perekonda iseseisvaks, vaid koerliblika perekonna alamperekonnaks. Sel juhul on päevapaabusi ...

Pääsusaba

Pääsusaba on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast. See liik on kohastunud toitumiseks kasutama ainult sarikalisi. Samuti munevad emased liblikad nendele taimedele oma munad. Küll ei ole aga moonde läbi teinud täiskasvanud isendid enam toidu s ...

Ristikheina-taevastiib

Ristikheina-taevastiib on sinilibliklaste sugukonda taevastiiva perekonda kuuluv liblikaliik. Ristikheina-taevastiib on levinud Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Ta elab kõikjal Briti saartel kuni Orkney saarteni ja Välis-Hebriidideni. Aastal 2005 avas ...

Ruuge-võiliblikas

Ruuge-võiliblikas elab peamiselt Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas, idas ulatub levila Kesk-Siberini. Põhja-Euroopas on ruuge-võiliblikas väga haruldane rändliblikas. Ruuge-võiliblikas on Eestisse sisserändav liik. Alates 1872. aastast, mil ...

Satelliitöölane

Satelliitöölane on öölaste sugukonda kuuluv liblikaliik. Satelliitöölase levila ulatub Briti saartest Jaapanini. Levila ulatub lõunas Põhja-Hispaania, Sardiinia, Kesk-Itaalia, Põhja-Makedoonia, Bulgaaria, Väike-Aasia, Kaukaasia ja Kesk-Aasiani. P ...

Sirelisuru

Sirelisuru elab Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Väike- ja Kesk-Aasias, Siberis, Mongoolias, Põhja-Hiinas ja Kaug-Idas. Ta saab elada nii metsas, rohumaal kui linnas.

Suur-kuldtiib

Suur-kuldtiib on liblikaliik sinilibliklaste sugukonnast. Suur-kuldtiiba peetakse üheks kõige ohustatumaks putukaks Euroopas ning see on kantud 1990. aastal IUCN-i punasesse raamatusse kui ohustatud liik. Siiski on tema kaitsestaatus Euroopas haj ...

Suur-punasuru

Suur-punasuru on liblikas surulaste sugukondast. Suur-punasuru lähim sugulane on väike-punasuru, mis on pisut väiksem ja mitte nii värvikirev. Minevikus eristati suur-punasuru nelja alamliiki: D. elpenor elpenor, D. elpenor lewisii, D. elpenor sz ...

Teelehe-mosaiikliblikas

Teelehe-mosaiikliblikas on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse. Ta on kogu Eestis levinud, lokaalne, kuid mitte haruldane. Valmikuid võib näha mai lõpust juuni keskpaigani. Eestis esinev alamlii ...

Vahaleedik

Vahaleedik ehk vahakoi ehk mesilaseleedik on liblikaliste seltsi kuuluv putukaliik. Röövikutest kooruvate liblikate mõõdud on varieeruvad: sirulaius 1.5–3 cm. Eestiivad on emasel violetjashallid ja isasel pruunikad, tagatiivad aga hallid. Vahakoi ...

Vahtra-noolöölane

Vahtra-noolöölane on öölaste sugukonda kuuluv liblikaliik. Ta on levinud peaaegu üle kogu Euroopa. Levikuala ulatub lõunas kuni Marokoni ja idas Kesk-Aasiasse.

Vesinäkk

Vesinäkk on sugukonda Crambidae sugukonda kuuluv liblikas. "Loomade elu" annab vesinäki ladinakeelseks nimeks Acentropus niveus ja arvab ta leediklaste sugukonda. Vesinäkil esineb kaht sorti emaseid: tiivulisi ja peaaegu tiivutuid. Viimaseid on m ...

Võsavaksik

Võsavaksik on vaksiklaste sugukonda kuuluv päeval lendav liblikas. Võsavaksik on üks Eesti tavalisemaid liblikaliike, kelle elu mõjutavaid tegureid on uuritud ka Tartu Ülikoolis.

Väike-kiirgliblikas

Väike-kiirgliblikas on koerlibliklaste sugukonda kiirgliblika perekonda kuuluv liblikas. Väike-kiirgliblikas on saanud eestikeelse nime selle järgi, et ta meenutab samasse perekonda kuuluvat suur-kiirgliblikat. Ladinakeelne nimetus on tulnud vana ...

Õunapuu-võrgendikoi

Õunapuu-võrgendikoi on võrgendikoilaste sugukonda kuuluv liblikas. Ta on Euroopas levinud viljapuukahjur. Ta elab peamiselt õunapuudel, harvem pirnipuudel. Koi talvitub röövikuna. Kevadel ja suve algul söövad röövikud puude pungi ja lehti ning mä ...

Marjalutikas

Marjalutikas on kilplutiklaste sugukonda kuuluv vaegmoondega putukaliik. Ta on laialt levinud põhjapoolkera metsavööndis. Eestis tavaline. Marjalutikas on 10.15 mm pikkune tugev ning kolmnurkse kilbiga kaetud laia ja lapiku kehaga putukas. Marjal ...

Roheline haisulutikas

Roheline haisulutikas on kilplutiklaste sugukonda kuuluv vaegmoondega putukaliik. Roheline haisulutikas on laialt levinud terves Euroopas, väga sage ka Eestis. Lutikas toitub taimemahlast; ta võib elada nii puudel, põõsastel kui ka rohttaimedel. ...

Troilus luridus

Troilus luridus on ka Eestis leiduv kilplutiklaste sugukonda kuuluv putukaliik. Erinevalt enamikust selle sugukonna umbes 5000 liigist, kes on herbivoorid, on Troilus luridus loomtoiduline.

Vesihark

Vesihark on vee-eluline lutikas harklutiklaste sugukonnast. Vesihark on levinud Kesk- ja Ida-Euroopas ning Suurbritannias. Eestis tavaline. Putukas elab seisuveekogudes, näiteks tiikides ja lompides. Vesihargil nimi tuleb sellest, et suguküpsete ...

Voodilutikas

Voodilutikas on verelutiklaste sugukonda kuuluv putukaliik. See väga levinud parasiitputukas toitub verest. Ta on umbes 5–8 mm pikk ja ebameeldiva lõhnaga. Voodilutikad on harilikult punakaspruunid, toiduvaeguses olnud isendid on veidi heledamad. ...

Ehmes-pehmekoor

Ehmes-pehmekoor on putukaliik pehmekoorlaste sugukonnast. Ehmes-pehmekoor on saleda kehaga 8–11.5 mm pikkune röövtoiduline mardikas, kes närib lisatoiduna õite pehmeid osi. Ta kehakatted on pehmed ja kattetiivad painduvad. Kattetiibadel on püstis ...

Harilik käätsusikk

Harilik käätsusikk on siklaste sugukonda kuuluv mardikas. Ta elab Euroopas kuni Vahemereni. Ta on Eestis tavaline. Elab surnud või surevate mändide peal. Kehapikkus on 12–20 mm. Kitiinkest on pruunikas. Ta on tuntud ebatavaliselt pikkade tundlate ...

Harilik männikärsakas

Täiskasvanud mardikas on 10–12 mm pikkune ja võib elada kuni 4 aasta vanuseks. Hariliku männikärsaka pea eesosa on veninud pikaks kärsakuks, mis on varustatud haukamissuistega. Pea külge on kinnitunud ka põlvjad tundlad. Keha on kaetud pruunide j ...

Hõõgmardikas

Hõõgmardikas on jaanimardiklaste sugukonda kuuluv liik mardikalisi. Nagu Eestis sagedasti leiduval jaanimardikal, nii ka sellel liigil on emased tiivutud ja helendava tagakehaga. Võrreldes jaanimardikatega helendavad nad nõrgalt ning paistavad se ...

Jaanimardikas

Jaanimardikas on jaanimardiklaste sugukonda kuuluv putukaliik. Jaanimardikad on tuntud eelkõige sellepärast, et emastel isenditel paiknevad tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojuslikku rohekat valgust. Emased jaanimardikad, keda ...

Juuresikk

Juuresikk on suur 24–32 mm, pruunikasmust, väga jässakas siklane. Tundlad kehast märksa lühemad. Eesselg krobeline, kattetiivad teralise skulptuuriga, tiheda, väga peene karvkattega, mis kohati võib moodustada ebaselged väikesed kollakaspruunid l ...

Kakstäpp-lepatriinu

Kakstäpp-lepatriinu on lepatriinulaste sugukonda kuuluv mardikaline. Teiste punaste lepatriinude seas on ta ära tuntav kahe musta laigu järgi kattetiibadel.

Kartulimardikas

Kartulimardikas on poilaste sugukonda kuuluv mardikaline. Ta on umbes 10 millimeetrit pikk, erekollast või oranži värvi. Kummalgi kattetiival viis musta pikitriipu, eesrindmikul mustad täpid. Koorunud tõugud on kumera kehaga, oranžikaspunased. Tä ...

Karuspõrnikas

Karuspõrnikas on "põrniklased|põrniklasete) sugukonda kuuluv mardikaline, mis on levinud peaaegu kogu Euroopas ning Aasias.

Kirju-haavasikk

Kirju-haavasikk on 13–19 mm pikkune. Sihvaka silinderja keha ja tugevate halli-mustakirjude tundlatega. Kattetiivad mustad, õmblus, 4-5 ristvööti üle õmbluse ja laigud äärisel kollakasrohelise karvastuga. Eesselg kollakasroheline, mustade laikudega.

Kuldpõrnikas

Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Tundlad tugevate nuiakestega. Kuldpõrnikad võivad olla kuni 22 mm pikkused.

Kuuse-kooreürask

Kuuse-kooreürask on kärsaklaste sugukonda kooreüraski perekonda kuuluv mardikas. Kuuse-kooreürask on üks tuntumaid üraskitest. Teda esineb kogu Euroopas, lisaks veel Kaukaasias, Siberis, Kaug-Idas, Hiinas ja Koreas. Tihedates ja tervetes puistute ...

Laiujur

Laiujuri areaal on valdavalt Euroopa: Austria, Valgevene, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Rootsi, Šve ...

Latipihklane

Täiskasvanud latipihklased on 4–5 mm pikkused punakaspruunid mardikad. Pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse nooremapoolsete, näiteks m ...

Majasikk

Majasikk siklaste sugukonda kuuluv mardikaline. Täiskasvanud mardikas elab kuni 12 kuud ja muneb kuni 600 muna. Munadest kooruvad 4–10 kuu jooksul vastsed, kes toituvad puidus 2–12 aastat. Käigud närivad nad tavaliselt pikki puidukiude. 6–8 nädal ...

Metsa-raisamatja

Metsa-raisamatja on putukaliik raisamardiklaste sugukonnast. Liigi levila hõlmab nii nearktist kui ka palearktist. Euroopas puudub vaid Portugalis ja Vahemere saartel.

Metsasitikas

Metsasitikas on sitiklaste sugukonda metsasitika perekonda kuuluv putukas, oma perekonna ainus liik. Esimest korda kirjeldas metsasitikat teaduslikult saksa teoloog ja putukateadlane Ludwig Gottlieb Scriba 1791 enda toimetatud "Putukaarmastajate ...

Männi-kooreürask

Nende käigud nõrgestavad elavaid peremeespuid mändide tüvesid näit harilik mänd ja seetõttu on neid peetud taimekahjuriteks. Mõnedes riikides on männi-kooreüraskid haruldasteks muutunud.

Mööbli-toonesepp

Mööbli-toonesepp on toonesepa perekonda kuuluv mardikaline, kes vastsena toitub puitesemetes ja raamatutes.

Ninasarvikpõrnikas

Ninasarvikpõrnikas on põrniklaste sugukonda sarvikpõrniklaste alamsugukonda kuuluv putukas. Ninasarvikpõrnikas elab Lõuna- ja Kesk-Euroopas, samuti Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis, Põhja-Aafrikas ja kohati Kagu-Aasias. "Loomade elu" andmeil ela ...

Ohakasikk

Ohakasikk on 13–16 mm pikkune. Kattetiivad mustad, arvukate kollakashallide, tipu poole tihenevate karvatäppidega. Eesselja keskel kollane pikitriip, mis ulatub pea esiservani, 2 sama värvi külgtriipu. Tundlad kehast pikemad. Mustad jalad tihedal ...

Paaritu puiduüraja

Paaritu puiduüraja on mardikaliste seltsi ürasklaste alamsugukonna üraja perekonnast. Ta on levinud ka Eestis. Liiki kirjeldas 1792 Johan Christian Fabricius. Paaritu puiduüraja uuristab käike paljude vilja- ja metsapuude tüvesse ja okstesse. Isa ...