ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 201

Adžiivika

Adžiivika oli 1. aastatuhande keskpaigas eKr Indias alguse saanud rändõpetlaste koolkond. Selle rajajaks peetakse Gošāla Maskarīputrat, kes olevat algul olnud Mahāvīra suur sõber, kuni lõi oma õpetuse. Erinevalt budismist, džainismist kui ka brah ...

Afekt (filosoofia)

Afekt on Baruch Spinoza filosoofias kasutatav kontseptsioon, mille on välja töötanud Henri Bergson, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, mis panevad rõhku kehalisele või kehastunud kogemusele. Afekti mõiste on psühholoogias ja teistes valdkondades e ...

Aforism

Aforism piiritus, määratlus) on efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega.

Agnostik

Agnostikuks nimetatakse filosoofias agnostitsismi pooldajat – inimest, kes ei usu teadmise võimalikkust mingis valdkonnas. Kõige sagedamini puudutab see teadmist mittefenomenide kohta. Agnostikuks nimetatakse ka inimest, kelle arvates Jumala olem ...

Aju tõrres

Aju tõrres ehk vaadiaju on filosoofiline mõtteeksperiment, millega tõstatatakse muuhulgas küsimusi eetika, teadmiste ja inimolemuse osas. Mõtteeksperimendi sõnastas esimesena 1973. aastal USA filosoof Gilbert Harman. Tänapäeval tuntakse seda sell ...

Akatalepsia

Akatalepsia on Pyrrhoni ja pürronistide skeptilises õpetuses väidetav võimatus asjadest aru saada. Pürronistide järgi on teadmine asjade loomuse kohta võimatu. Sellest tuleneb, et tuleb hoiduda otsustustest ja ütlustest asjade kohta ütlustest hoi ...

Aksioloogia

Aksioloogia ehk väärtusõpetus ehk väärtusfilosoofia on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi. Enamasti peetakse aksioloogia alla kuuluvateks eetikat ja esteetikat. Laiemas mõttes mahub aksioloogia alla kõik, mis on seotud inimeste ...

Alus (filosoofia)

Aluse all mõteldakse filosoofias seda, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab. Läbi aegade on filosoofias alust või aluseid määratletud väga erinevalt ja isegi vastandlikult. Kasutusel on väga mitmeid mõisteid, mis on e ...

Analüütiline propositsioon

Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel. Analüütilise otsustuse mõiste on ebaselge, kuid prototüüpseks määratluse ...

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni. Antiikfilosoofiat võib periodiseerida eelsokraatiliseks ehk varahelleni filosoofiaks, klassikaliseks antiikfilosoofiaks ehk klassikaliseks helleni filo ...

Antinoomia

Antinoomia on kahe idee, juriidilise seaduse, kahe väite vm vasturääkivus või nende endi sisemine vastuolu, kuid seda olukorras kus neist kummagi lõplik kinnitamine või kummutamine on põhimõtteliselt võimatu. Algselt pärineb see termin Immanuel K ...

Antipateetiline eksitus

Antipateetiline eksitus on David Papineau järgi eksijäreldus, mille puhul asjaolust, et kolmandaisikulised mõtted teadvusliku kogemuse kohta ei kasuta mingil kujul seda teadvuslikku kogemust ennast, järeldatakse, et erinevalt esimeseisikulistest ...

Antropotsentrism

Antropotsentrism ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast. Samas tähenduses on kasutatud terminit humanotsentrism, ehkki antropotsentrismi võidakse ...

Aposterioorne teadmine

Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus. Aposterioorset teadmist vastandatakse aprioorsele teadmisele, mida p ...

Aposterioorne õigustus

Aposterioorne õigustus ehk empiiriline õigustus on teadmise või uskumuse õigustus, mis sõltub meeltekogemusest. Aposterioorset õigustust vastandatakse aprioorsele õigustusele, mis ei põhine kogemusel. Epistemoloogia püüab kindlaks määrata, millis ...

Aposterioorsus

Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest, arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest, teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse ...

Aprioorsus

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest, arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omanda ...

Aretē

Aretē tähendas Vana-Kreekas üldiselt isiku suurepärasust või asja väljapaistvat kvaliteeti või suurt väärtust. Isikute puhul peetakse silmas tublidust, eriti sõjalises mõttes vaprus, kangelaslikkus. Sageli on sellega seotud kujutlus, et tubli on ...

Argumendid Jumala olemasolu vastu

Argumendid Jumala olemasolu vastu on argumendid, millega püütakse ümber lükata väidet, et eksisteerib Jumal kui kõiksuse kõikvõimas ja täiuslik looja ja valitseja. Püüete kõrval Jumala olemasolu loogikale või kogemusele tuginedes tõestada või ümb ...

Aru

Aru on kitsamas mõttes inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi. Aru on võime asju vaimselt ühtsuses haarata, moodustada adekvaatseid mõisteid õigesti abstraheerides ning teha otsustusi. See on võime asju võrrelda ja analüüsida ning mõistet ...

Arvamus

Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks. Juba vanaaja filosoofias tehti vahet arvamusel doxa ja teadmisel episteme. Keskajal nimetati arvamust, mille põhjendamine on ratsionaalsete argumentide abil võima ...

Asjaolu

Asjaolu ehk asjade seis ehk asjaseis, ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas siis ja ainult siis, kui p on tõene. Fakt ehk tõsiasi on kehtiv asjaolu. Asjaolu kui ontoloogia mõiste on tulnud käibele 19. ...

Ateism

Ateism on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse. Vähem laiemas mõistes on ateism jumaluste eksisteerimise veendumuse ümberlükkamine. Veel kitsamas tähenduses on ateism konkreetne seisukoht, et jumalusi pole olemas. Ateism v ...

Atheos

Atheos oli üliõpilaste ateismiklubi, mis tegutses 1966–1988 TPI õppejõu Kuulo Vimmsaare juhendamisel. Atheos oli TPI vanim huviklubi. Koos käidi kokku üle 150 korra. 1971. aastal oli klubil 251 liiget.

Autonoomia (filosoofia)

Autonoomia on isiku võime ja võimalus omada võimu oma tegude üle ning kujundada oma elu vastavalt omaenda põhjenditele ja motiividele. Autonoomiat kahjustavaks peetakse näiteks ajupesu ja sõltuvusi, mis avaldavad isiku otsustele manipuleerivat võ ...

Bayesiaanlus

Bayesiaanlus on filosoofias seisukoht, mille kohaselt matemaatiline tõenäosusteooria on rakendatav väidete usutavuse astme suhtes või astme suhtes, millel ratsionaalsed toimijad usuvad väidete tõesusse. Kui bayesiaan kasutab väite tõenäosuse määr ...

Binaarne opositsioon

Binaarne opositsioon on tähenduslikult vastandlike terminite või vaadete süsteem. Binaarse opositsiooni puhul on vastamisi kaks rangelt defineeritud terminit, nagu näiteks naine ja mees, must ja valge, elu ja surm jne. Binaarne opositsioon on olu ...

Bodhidharma

Bodhidharma oli poollegendaarne India päritolu budismi misjonär Hiinas. Bodhidharmat peetakse chan’ i õpetuse toojaks Hiinasse, chan’ i koolkonna rajajaks ja selle esimeseks patriarhiks Hiinas ning 28. patriarhiks alates Šākjamunist. Teated tema ...

Brentano tees

Brentano tees on Franz Brentano raamatus "Psychologie vom empirischen Standpunkte" esitatud tees: ".intentsionaalne ineksistents on omane eksklusiivselt psüühilistele nähtustele. Ükski füüsiline nähtus ei ilmuta midagi sarnast. Ja nõnda saame psü ...

Böckenförde dilemma

Böckenförde dilemma on endise Saksamaa põhiseaduskohtuniku Ernst-Wolfgang Böckenförde kirjeldatud probleem, mille kohaselt sekulaarsetel riikidel on raskusi sotsiaalse kapitali loomisel. "Liberaalne, sekulariseeritud riik elab eeldustest, mida ta ...

Cambridgei muutus

Cambridgei muutus on filosoofiline mõiste, mille kohaselt entiteet x on muutunud ainult siis kui on olemas predikaat F, mis pole tõene x-i suhtes ajal t1, aga pole tõene x-i suhtes mõnel hilisemal ajal.

Circulus vitiosus

Circulus vitiosus on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama. Meditsiinis on circulus vitiosus kahe või enama üksteist põhjusta ...

Dataism

Dataism, data-ism või andmereligioon on posthumanistlik mõttemuster, mille kohaselt koosneb universum andmevoogudest ning nähtuste ja üksuse eksistentsi määrab panus andmetöötlusse. Dataistide arvates lahendab andmevoog enamuse probleeme. Kuna ül ...

Deduktiivne arutlus

Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks. Teiste sõnadega, peetakse võimatuks, et eelduste tõesuse korral oleks järeldus väär. Deduktsiooniks võidakse nimetada deduktiivse arutluse esitamist või a ...

Dekonstruktsionism

Dekonstruktsionism on Jacques Derrida dekonstruktsioonil, kui erinevuse mängu kasutamisele, rajanev tänapäeva filosoofia mõttemuster. Dekonstruktsionism on teksti avatud käsitlus, kindla struktuuri või keskpunkti puudumine; tähenduste, väidete ja ...

Dekonstruktsioon

Dekonstruktsioon oli Jacques Derridal tausta muutmine lugemistoimingus ja Roland Barthesil lugemisõpetus ehk sunnimehhanismideta kriitiline mõtlemine. Hiljem muutis Derrida dekonstruktsiooni mõtlemise mudeliks, mida kasutas filosoofiliste tekstid ...

Dialektika

Dialektika on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.

Diegees

Diegees on mõiste mimees paarismõiste. Mõlemad mõisted on teineteisega proto-narratoloogilistel eesmärkidel ühendatud Platoni "Riigis". Erinevalt tähendusest, mille diegees on omandanud tänapäeval, on see Platonil narratiiv laias tähenduses, kand ...

Diskursus

Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit. Diskursust organiseerivatest normidest ja tavadest ei ole selle kasutaja üldjuhul teadlik. Diskursus on ajalooliselt ühiskondade, institutsi ...

Diskursuseteooria

Diskursuseteooria rajaneb lauseteooria neljal osal: aeg, kõneleja, millest kõneldakse ja kellele kõneldakse. Need osad moodustavad keelesündmuse ehk diskursuse. Ernesto Laclau poliitiline diskursuseteooria on esitatud teoses "Hegemoonia ja sotsia ...

Disputatsioon

Disputatsioon on mõiste, mida kasutatakse eelkõige keskaegsete ja varauusaegsete akadeemilise väitluste kohta. Tänapäevane väitekirja traditsioon on arenenud välja varauusaegsetest akadeemilisest väitlusest ehk disputatsioonist ladina keeles disp ...

Doktriin

Doktriin on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi. Riikide valitsuste levinud vorm teadvustada ...

Ebausk

Ebausk on käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil, mille alusel ebausu praktiseerija usub, et tulevikku või teatud sündmuste tulemust saab mõjutada tema käitumisega. Näide: uskumus, et kulla ja hõbeda koos kandmi ...

Egalitarism

Egalitarism on filosoofiline, ühiskondlik-poliitiline teooria, mis üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele inimühiskonnas. Egalitarismi vastand on elitarism. Egalitaarne on prantsuse keeles égalitaire, mis tähendab v ...

Eimiski

Eimiski on midagi sellist, mida pole mitte mingis mõttes. Tavaliselt defineeritakse eimiski kas sellena, mis ei ole miski, või sellena, mis ei ole. "Eimiski" võib ka tähendada, et mitte mingit olevat ei ole. Sageli kasutatakse seda sõna ka "olemi ...

Eksistentsialism

Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põim ...

Eksperimentaalne filosoofia

Eksperimentaalne filosoofia on analüütilise filosoofia raames tekkinud filosoofiasuund, millele on iseloomulik toetumine empiirilistele uuringutele, peamiselt tavainimeste intuitsioonide kohta. Sageli vastandab eksperimentaalne filosoofia end tug ...

Eksternalism

Eksternalism on filosoofiliste seisukohtade kogum, mille järgi sõltub vaimne tegevus osaliselt vaimuvälisest maailmast ja mis vastandub seega internalismile. Eksternalismist lähtudes on võimalik selgitada mitmes filosoofilises distsipliinis esile ...

Eliminativism

Eliminativism mingi mõiste või mõistestiku suhtes on seisukoht, et selle mõistestiku kasutamisest tuleb täielikult loobuda ning asendada see fundamentaalsema mõistestikuga.

Elitarism

Elitarism on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks. Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit. Sellist ühiskonnakorraldust nimetatakse klassi- või kast ...