ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 206

Tõeteooria

Tõeteooria on mingi filosoofiline positsioon, mis selgitab tõesuse mõistet või sõna "tõene" tarvitust või tähendust, enamasti tõesuse definitsiooni või tõene olemise piisavate ja tarvilike tingimuste abil.

Tõsikindlus

Tõsikindlus on väite kahtlematu paikapidavus või kehtivus. Tõsikindel on miski, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda. Rene Descartesi 1596–1650 filosoofia eesmärk oli leida tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab täiesti kindel olla. T ...

Tähistaja

Tähistaja on pilt, häälik, tähenduse kandja ja tähistustoimingu osa. Tähistajad on suulise, kirjaliku, joonistatud või muud moodi aineliselt kujutatud nähtused, mis loovad tõlgendava tähistustoimingu. Mõistet hakkas kasutama Ferdinand de Saussure ...

Tühi võimalik maailm

Tühi võimalik maailm ehk tühi maailm on võimalik maailm, milles ei eksisteeri ühtki konkreetset objekti. Tühja võimaliku maailma olemasolu on metafüüsikas vaieldav. David Lewis ja David Armstrong on seda eitanud. Filosoofilist positsiooni, mis se ...

Ubuntu (filosoofia)

Ubuntu, ka ubuntuism, on Lõuna-Aafrikast pärit filosoofia, eetika ja ideoloogia, mis pöörab erilist tähelepanu ustavuse ja lojaalsuse mõistetele inimestevahelistes suhetes ning on seotud usuga kõigi inimeste seotusse ja ühtsusse. Desmond Tutu on ...

Unenäoargument

Unenäoargument on filosoofiline arutlus, mille kohaselt tõestab unenäo kogemine, et me ei tohiks usaldada täielikult oma meeli tegemaks vahet reaalsusel ja illusioonil. Iga hetk või olukord, mis sõltub meie meeltest, vajab põhjalikku analüüsi, et ...

Universaalid

Universaalid on filosoofias üldised ideed. Kõrvuti mõistetega üksikesemetest ehk indiviididest või partikulaaridest on inimestel ka üldmõisted, mis käivad indiviidide tüüpide näiteks koerasus, mille üksikjuhtumiteks on üksikud koerad, omaduste nä ...

Usaldav uskumine

Usaldav uskumine üldiselt tähendab uskumist, mis on nii enesestmõistetav, et inimene ei teadvustagi oma uskumist. Usaldav uskuja ei oska isegi kahtlustada, et ta usub, sest ta arvab, et ta teab. Usaldav uskumine on inimesele omane. Usaldava uskum ...

Usu ja mõistuse vahekord

Usu ja mõistuse vahekord on uskumuse kaks tüüpi, mis tulevad esile nt mingil teemal vaidlemisel. Kui mõistuspärasus ehk ratsionaalsus baseerub mõistusel või tõenditel, siis usk baseerub inspiratsioonil, ilmutusel või autoriteedil.

Uusaja filosoofia

Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga. Enamasti ei nimetata uusaja filosoofiaks ...

Uuskantiaanluse Badeni koolkond

Uuskantiaanluse Badeni koolkond ehk uuskantiaanluse Heidelbergi koolkond ehk uuskantiaanluse Edela-Saksa koolkond ehk uuskantiaanluse Freiburgi koolkond on uuskantiaanluse koolkond, mille rajaja oli Wilhelm Windelband oma kõnega "Ajalugu ja loodu ...

Uusrealism (filosoofia)

Uusrealism oli 1920ndate algul kuue USA teadlase, Walter Taylor Marvini, William Pepperell Montague, Ralph Barton Perry, Walter Boughton Pitkini ja Edward Gleason Spauldingu) esitatud filosoofia. Nad püüavad üksikuid filosoofilisi probleeme lahen ...

Vaba tahe

Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid oma eelseisvate toimingute ja tegude üle. Mõiste täpne sisu oleneb kontekstist ja filosoofilisest positsioonist. Kui tahtevabadust eristatakse teovabadus ...

Vaba tahte probleem

Vaba tahte probleem filosoofias seisneb küsimuses, kas ja kuidas on ühitatavad väide, et inimesel on vaba tahe, ja deterministlik väide, et inimese valikud ja teod on determineeritud või ära määratud füüsikaliste loodusseadustega, inimese bioloog ...

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Vabaduse mõiste seostub liikumisega. Füüsilises maailmas saab asi liikuda vabalt, kuni puuduvad piirangud ja jõud, mis takistavad selle liikumist või mis su ...

Vaim (filosoofia)

Sõna "vaim" mitmetähenduslikkuse tõttu on vaevalt võimalik üheselt öelda, mis sellele antiikfilosoofias vastab. Põhilised vasted olid pneuma ja nous, mõnes suhtes võib vasteteks pidada ka sõnu psychē, thymos ja logos. Nii pneuma kui nous tähistav ...

Valetaja paradoks

Kui ma ütlen: "Praegu ma ei räägi tõtt," pidades silmas hetke, mil ma seda ütlen, siis võib küsida, kas ma seda öeldes räägin tõtt. Uurime seda arutledes. Oletame, et ma räägin tõtt. Siis peab olema tõsi, et ma ei räägi tõtt, seega ma ei räägi tõ ...

Vastand

Vastandid on omavahel vastandlikkuse suhtes olevad asjad. Vastandid on eelkõige teineteist välistavad omadused: nad ei saa olla korraga ning ühes ja samas suhtes ühe ja sama asja omadused.

Voluntarism

Voluntarism on filosoofiline arusaam, mille kohaselt on inimese tahe vaba ning sellest tulenevalt kujunevad väärtused vastavalt moraalsetele tõekspidamistele. Voluntarismis asetatakse suur rõhk tahtejõule ja aktiivsele tegutsemisele. Seejuures on ...

Võim

"Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele,”. Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust k ...

Võimalikkus

Võimalikkus on 1) asja mõeldavus die Denkbarkeit einer Sache, vastavuses mõtlemise reeglitele den Denkgesetzen gemäß mõeldud-olla-võimine das Gedacht-werden-können, vasturääkivuse puudumine formaal-loogiline võimalikkus die Widerspruchslosigkeit ...

Võimehüpotees

Võimehüpotees on väide, mille kohaselt teadmine, "mis tunne on" mingit kogemust läbi elada, ei ole teadmine-et, vaid teadmine-kuidas. Termin pärineb David Lewiselt the Ability Hypothesis. David Lewise 1988 ja Laurence Nemirowi järgi seisneb see v ...

Väitlus

Väitlus on argumenteeritud arutelu, diskussioon, debatt, poleemika või dispuut. Kuigi mõistet "väitlus" võib mõista erinevatel viisidel, peetakse enamasti silmas sisukat vaidlust, milles kasutatakse demagoogia ja kõnekujundite asemel argumente. V ...

Välismaailma probleem

Välismaailma probleem ehk välismaailma olemasolu probleem ehk välismaailma reaalsuse probleem on filosoofiline probleem, kas ja kuidas uskumused välismaailma kohta on õigustatud või on teadmised.

Väljamõeldis

Väljamõeldis ehk fiktsioon on reaalsusele mitte vastav ettekujutamise saadus. Väljamõeldis eeldab selle loomise tegevust. Eesti keeles kasutatakse peamiselt sõna adjektiivi vormi fiktiivne, mis osutab millegi petlikkusele, näilikkuse nt "fiktiivn ...

Väljamõeldud entiteet

Väljamõeldud entiteet ehk fiktsionaalne entiteet ehk fiktsionaalne objekt on entiteet, mis esineb ainult väljamõeldises ehk fiktsioonis. Väljamõeldud entiteedid ei eksisteeri, või vähemalt mitte sel moel nagu tavalised füüsilised esemed.

Väärtus

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub. Väärtuseks nimetatakse ka väärtustatavat entiteeti ennast.

Õiglus

Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks. Küsimus õiglusest kerkib kahtlemata mitmetes valdkondades – eetikas, poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erinevast vaatenurgast. Nii uurib eetika ...

Õigusfilosoofia

Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru. Õigusfilosoofia erineb ülejäänud filosoofiast sellega, et siin käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi põhiprobleeme. Õigusfilosoofia teemade ringi kuuluvad järgmised pro ...

Õigustuskontekst

Õigustuskontekst on Hans Reichenbachi järgi teaduslike hüpoteeside ja teooriate epistemoloogilise uurimise kontekst, mis puudutab nende verifitseerimist ja kinnitamist. Reichenbach eristas õigustuskonteksti avastuskontekstist, mis puudutab hüpote ...

Üldisus

Üldisus on mõtlemise, tunnetuse, mõiste, termini või sõna omadus rakenduda kehtivalt enam kui ühel üksikjuhul; mida rohkematele üksikjuhtudele rakendutakse, seda suurem on üldisuse määr. Üldise vastandiks peetakse üksikut ehk individuaalset või e ...

Yin ja yang

Yin ja yang on Vana-Hiina filosoofias olemist iseloomustavad vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad poolused. Ikonograafiline tähendus: must või sinine sümboliseerib yin i, valge või punane sümboliseerib yang i; vastandvärviga rin ...

Folkloristika

Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus folkloorist ehk rahvaluulest. Folkloristika tegeleb folkloori kogumise, talletamise, süstematiseerimise, analüüsimise ja publitseerimisega. Folkloristikaga tegelev teadlane on folklorist.

Algriim

Algriim on sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. Algriim jaotub alliteratsiooniks, mispuhul korduvad kaashäälikud S iniseida s ugrusida.", ja assonantsiks, kus korduvad täishäälikud koosesinemisel O leks minu o lemi ...

Anekdoot

Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa peamist tunnust: karakterid, süžee ning tegevuse aeg ja koht. Anekdoodi tegelasteks on kas väljamõeldud tegelased või päriselust tuttavad inimesed. Konkreetne isik võib ...

Druidism

Druidism on muistse keldi usundi tänapäevane taaselustatud versioon. Nimetus on tuletatud muinaskeldi preestri nimetusest. Tänapäeval nimetavad end druiidideks ka liikumises osalejad. Druiidid toonitavad sidet esivanematega ning austavat suhtumis ...

Eepos

Eepos tähendas algsel ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18. sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi o ...

Fantoom

Fantoom on eeskätt popkultuuris ja -mütoloogias tuntud olend, kes võib olla olemuselt üleloomulik või ka lihtsalt salapärane ja ettearvamatu. Sõna tuleneb kreeka- ja ladinakeelsest sõnast phantasma, mis omakorda on tagasiviidav indoeuroopa tüvele ...

Fraseologism

Fraseologism on laialt käibiv püsiv sõnade ühend, mis kuulub keele sõnavarasse. Enamik fraseologisme on ülekantud tähendusega: nende tähenduse aluseks on metafoorne, metonüümne vm tähendusülekanne.

Koolipärimus

Eestis korraldatakse koolipärimuse kogumise võistlust, mis annab ülevaate praeguste õpilaste teadmistest folkloori vallas. Koolipärimuse kogumisaktsioonidele peab järjepidevalt jätke korraldama, sest peale kasvab uus põlvkond, kelle vaimne pärimu ...

Kvisling

Kvisling on nimetus, millega kutsutakse rahvareetureid ja kollaborante. Seda nimetust on kasutatud peamiselt fašistlike poliitiliste erakondade ning sõjaliste ja poolsõjaliste organisatsioonide liikmete kohta, kes Teise maailmasõja ajal tegid oku ...

Kõnekäänd

Kõnekäänd on fraseologismiliik, piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks. Kõnekäändudeks on püsivad sõnapaarid, metafoorsed ütlused, retoorilised hüüatused ja küsimused. Näiteks: Nael kummi! Kadus nagu tina tuhka ...

Libarebane

Libarebane on tegelane Hiina folklooris. Tavaliselt on libarebane seal seotud armumise ja armastusega. Mõnikord on libarebane Hiinas ka naiseliku erootilise pahelisuse sümbol.

Linnalegend

Linnalegend, linna müüt, linna lugu või tänapäeva muistend, on tänapäevane rahvaluule vorm, mis koosneb lugudest, mida jutustaja uskus või ei uskunud, et see on tõsi. Nagu kõigi rahvaluulete mütoloogia ei ole vahet kas lugu on tõsi või vale, vaid ...

Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm

Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm Rahvusvahelise Rahvajutu-Uurijate Seltsi juures ühendab alates 2003. aastast mitmete maade teadlasi, kes on huvitatud erinevate perioodide verbaalsete loitsude, loitsimispraktikate, loitsijate j ...

Muistend

Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi saksa k die Sage mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajand ...

Mõistatus (rahvaluule)

Mõistatus on rahvaluule lühivorm, mis koosneb küsimusest ja vastusest. Mõistatus võib oma lahendusele viidata mingite omaduste või tunnuste, võrdkujude kaudu jne, sageli üllataval või erilisel viisil. Mõistatused ja nende lahendamine on tuntud pa ...

Nõid

Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda valitsevaid jõude. Eri rahvaste usundid seletavad nõidade, šamaanide, manatarkade, võlurite, tead ...

Päkapikk

Päkapikk on mitmete rahvaste mütoloogias tuntud väikest kasvu inimese taoline mütoloogiline olend. Tavaliselt peetakse päkapikkude all silmas vanapõhja ehk skandinaavia usundist pärit maa-aluseid olevusi, kes on levinud ka uusaegses fantaasiakirj ...

Pärimus

Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita. Pärimuse edasiandmine võib toimuda suuliselt, kõne või lauluga, aga, laiemas mõttes ...