ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 21

Pesanäkk

Pesanäkk on nahanäklaste sugukonda kuuluv mardikaline. Algselt oli tema elupaigaks Euroopa, Lähis-Ida ja Nearktis, kuid nüüd on levinud üle maailma. Pesanäki vastsed toituvad loomsest koest ja kahjustavad vaipu, villa, tekstiili ja ka näiteks muu ...

Punakõht-kiitsaksikk

Punakõht-kiitsaksikk on 6.5–9 mm pikkune. Pika sihvaka keha ja pikkade jalgadega. Kõht osalt punane. Eesselg ettepoole tugevalt ahenev, peene ja hõreda punkteeringuga, läikiv. Jalad mustad.

Punatulilane

Punatulilane on üks kolmest tulilaste sugukonda kuuluvast liigist Eestis ja kogu Euroopas. Nimetuse on ta saanud silmapaistva punase värvuse järgi. Punatulilast peetakse majanduslikult kasulikuks putukaks, kuna muuhulgas toituvad tema vastsed ka ...

Seitsetäpp-lepatriinu

Seitsetäpp-lepatriinu on mardikaliste seltsi lepatriinulaste sugukonda kuuluv putukaliik. Seitsetäpp-lepatriinu on nii Euroopas kui ka Eestis kõige tuntum ja levinum lepatriinulane, aga tavalised on ka viistäpp-lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. ...

Sinine villimardikas

Nagu teisedki villimardiklased on sinised villimardikad enamasti suured, tiivutud, eredavärvilised, metallihelgiga, pehmekehalised putukad, kelle kattetiivad on lühenenud ja lennuvõime kadunud.

Suur-säsiürask

Suur-säsiüraskid kaevandavad käike harilikult nõrgestatud peremeespuude aga ka toore metsamaterjali sees. Noormardikad kaevandavad käike aga noorte kasvavate männivõrsete säsis.

Tuisusikk

Tuisusikk on 11–20 mm pikkune, tagaosas kitseneva kehaga. Kattetiivad on kollased nelja musta laiguga, mis võivad mõnikord olla kokku sulanud. Pikad ja saledad jalad on mustad, nagu ka pea ja rindmik. Tuisusiku elutsükkel kestab kolm aastat ja el ...

Tähnikpihklane

Täiskasvanud tähnikpihklased on 5–8 mm pikkused punakaspruunid mardikad. Nende eluiga võib küündida 2–3 aastani. Pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ja haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle ab ...

Väike-kiitsaksikk

Väike-kiitsaksikk on 6–10 mm pikkune. Isased on emastest sihvakamad, nende kattetiivad on kollakaspruunid ja tuhmuvad otstest mustaks, emastel on kattetiibade keskel must triip, mis otstes laieneb. Värvus võib varieeruda, emased võivad olla peaae ...

Väike-säsiürask

Väike-säsiüraskid kaevandavad käike harilikult nõrgestatud peremeespuude aga ka toore metsamaterjali sees. Noormardikad kaevandavad käike aga noorte kasvavate männivõrsete säsis.

Roheline lauluritsikas

Roheline lauluritsikas on 25-37 mm pikkune sihktiivaline. Ta sarnaneb hariliku lauluritsikaga, kuid rohelise lauluritsika tiivad on tunduvalt pikemad. Roheline lauluritsikas võib lennata kuni 100 meetrit. Eestis võib rohelist lauluritsikat kohata ...

Toakilk

Toakilk on putukaliik, mis kuulub sihktiivaliste seltsi kilklaste sugukonda. Toakilk on öise aktiivsusega. Ta on termofiilne. Elab hoonetes, eelistades temperatuuri umbes 30 kraadi. Ta sööb toidujääke jm.

Harilik suitsik

Harilik suitsik on suitsiku perekonda kuuluv seeneliik. Suitsikud meenutavad välimuselt taklu Trametes, kuid värsked, üsna tugevad viljakehad murduvad painutades juustutaoliselt. Viljakehad on üheaastased. Viljakeha on kübarjas, kuid sageli aluse ...

Kasekäsn

Kasekäsn ehk kasekäsnak on seeneliik kasekäsna perekonnast. Ain Raal 143:2010b annab seeneliigi nimetuseks kasekäsnak. 19. septembril 1991 Alpidest Ötztali Alpidest leitud 5300 aastat vana meesterahva mumifitseerunud surnukehaga, keda tuntakse Öt ...

Kännupess

Kännupess on mitmeaastane torikseen. Viljakeha on keskmise suurusega või suur, algul kühmjas harva liibuv. Täiskasvanult kiilukujuline või lame. Viljakeha on kõva. Ülapinna värvus varieerub määrdunudvalgest kollase, oranži, sooja veinipunase, hal ...

Tuletael

Tuletael on seeneliik. Tuletaela viljakeha on hästiarenenud kübaraga, mitmeaastased, pruuni seenelihaga, kõvad. Ülapinda katab tihe kõva koorik, mille pind on kasvuvöönditega, kasvaval viljakehal määrdunudvalge või nahkpruun, vanalt tuhkhall. Ala ...

Kahelehine käokeel

Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel on käpaliste sugukonna käokeele perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Kahkjaspunane sõrmkäpp

Kahkjaspunane-sõrmkäpp on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik. Kahkjaspunasel sõrmkäpal on Eestis vähemalt kaks alamliiki: täpiline sõrmkäpp P.D.Sell) ja kollakas sõrmkäpp.

Kuradi-sõrmkäpp

Kuradi-sõrmkäpp on 20–50 cm pikkune tugeva varrega orhidee. Lehed on kuni 15 cm pikad ja kuni 3 cm laiad tumelillade ümarate laikudega lehe pealmisel poolel. Lehed on alusel märgatavalt ahenenud, alt hallikasrohelised. Õitseb juunis-juulis. Õied ...

Laialehine neiuvaip

Laialehine neiuvaip on käpaliste sugukonda neiuvaiba perekonda kuuluv lill. Laialehine neiuvaip on mitmeaastane rohttaim. Ta kasvab 20–100 cm kõrgeks. Vars on õõnes. Varre alaosas on 4–10 cm pikkused ovaalsed lehed. Maa all on risoom, milles taim ...

Soo-neiuvaip

Esimesena kirjeldas soo-neiuvaipa teaduslikult Linnaeus 1753 oma teoses "Species plantarum" nimetusega Serapias helleborine var. palustris. Ta pidas soo-neiuvaipa laialehise neiuvaiba varieteediks. Tema pandud nimetus on tänapäeval basionüüm ehk ...

Tihedaõieline käoraamat

Tihedaõieline käoraamat on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Sarnased liigid: harilik käoraamat, lõhnav käoraamat ja püramiid-koerakäpp. Mõned botaanikud ei tunnustanud veel hiljuti tihedaõielist käoraamatut iseseisva liigina või määratlesid ...

Vööthuul-sõrmkäpp

Vööthuul-sõrmkäpp on 30 kuni 65 cm pikkune tugeva varrega orhidee. Lehed on kuni 17 cm pikad ja 2 kuni 3 cm laiad tumelillade laikudega lehe pealmisel poolel, harva ilma. Lehed on alusel märgatavalt ahenenud, alt hallikasrohelised. Õitseb juunis- ...

Aas-karukell

Aas-karukell on tulikaliste sugukonda karukella perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Aas-karukella rahvapärased nimetused on karukäpad, karvalilled, kurjaelaja juur ja piibutops. Teaduslikult kirjeldasid aas-karukella esimestena Linnaeus 1753 ...

Harilik sinilill

Harilik sinilill on taimeliik tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast. Harilik sinilill on mitmeaastane rohttaim. Kasvab risoomi tipust. Üks eksemplar risoom võib elada mitusada aastat. Liigi vanuseks arvatakse 40–50 miljonit aastat.

Harilik varsakabi

Tõusev või lamav, 15–40 cm kõrgune, seest õõnes vars on suhteliselt jäme ja harunenud. Sõrmjad lihtlehed on ümarsüdajad või neerjad, tumerohelised ja läikivad. Varrelehed on lühirootsulised või rootsutud, kitsamad. Lehelaba täkilise või hambulise ...

Kanakoole

Kanakoole on mitmeaastane rohtne õistaim, mis kuulub tulikaliste sugukonda. Teda kutsutakse veel kanakooljaks, luutõverohuks, südamerohuks. Kanakoole on levinud nii Aasias kui ka Euroopas sealhulgas Eestis ja esineb invasiivse liigina ka Põhja-Am ...

Kuldtulikas

Kuldtulikas on tulikaliste sugukonda tulika perekonda kuuluv rohttaim. Kuldtulika kuni 50 cm kõrgune, püstine, harunenud vars on õõnes. Varrelehed on lineaalsed, sõrmjagused ja terveservalised, alumised lehed 3–5 pika leherootsuga. Lehe kuju on l ...

Kullerkupp

Harilik kullerkupp on tulikaliste sugukonda kullerkupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taimel on palju rahvapäraseid nimetusi: munalill, munaninn, haninupp, kulderkupud, kuldnupp ja kullerkukk. Esimesena kirjeldas kullerkuppu teaduslikult ...

Põld-varesjalg

Põld-varesjalg on varesjala perekonda tulikaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Sünonüümina on sama liigi nimetus olnud ka põld-kukekannus Delphinium consolida. Eestis on ta võrdlemisi tavaline üheaastane põlluumbrohi.

Põldmagun

Areaali põhiosa on Vahemere ümbruses, kuid esineb ka Skandinaavias, ka Kesk-, Lääne- ja Väike-Aasias. Tulnukana kogu Euroopas. Eestis tavaline. Sagedam Lääne- ja Loode-Eestis, saartel. Kasvab umbrohuna põldudel, tulnukana jäätmaadel ja prahipaika ...

Salu-siumari

Rahvapäraselt on salu-siumarja kutsutud: ussimari, lenderavandeserohud, äkitse haiguse rohi, sivumari. Vanemas kirjanduses on taime nimetatud "Christophi rohuks". Samasugust nime on ta kandnud paljudes euroopa keeltes. Nimetus pärineb keskaja kai ...

Võsaülane

Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub Islandil, Lapimaal ja enamikul Pürenee poolsaarest. Eestis sage. Suurbritannias peetakse võsaülast üheks iidsete metsaalade indikaatortaimeks. Kasvab leht- ja segametsades, võsastikes, puisniitudel. Eelkõige ...

Aas-jürilill

Ta kasvab 40–60 cm kõrguseks. Lehed on 5–12 cm pikad ja neid on 3–15 tükki. Õisikud on 10–30 cm pikad, iga õie läbimõõt on 1–2 cm. Õiel on 4 kahvaturoosat, harva valget õielehte. Õied on väga nektaririkkad. Aas-jürilille vili on kupar. Taim talvi ...

Harilik tõlkjas

Tõlkjas pärineb Ees-Aasiast, kus kasvab poolkõrbetes ja steppides. Tänapäeval on tõlkjas levinud peaaegu kogu Euroopas. Harilik tõlkjas on Eestis tavaline umbrohi. Sagedamini leidub teda Põhja-Eestis. Ta kasvab valgusküllastes paikades, eriti jää ...

Liiv-merisinep

Liiv-merisinep on ristõieliste sugukonda merisinepi perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Liiv-merisinep kasvab pärismaisena Euroopas. Ta kasvab puhmadena rannaliival, kuhu ulatub randa uhtuv vahune vesi. Ta talub hästi soola. Eesti randades on t ...

Merikapsas

Merikapsas on ristõieliste sugukonda krambe perekonda kuuluv mitmeaastane lihakas põõsakujuline rohttaim. Väidetavalt on merikapsas eestikeelse nime saanud Johann Wilhelm Ludwig von Lucelt.

Mets-kuukress

Mets-kuukress on ristõieliste sugukonda kuukressi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Mets-kuukress kasvab 50–120 cm kõrguseks. Taime vars on püstine ja kaetud karvadega. Südamekujulised lehed on õhukesed ja hambulise servaga. Õis on kahvatuv ...

Mägi-harakalatv

Mägi-harakalatv on ristõieliste sugukonda harakaladva perekonda kuuluv rohttaim. Mägi-harakalatv kasvab enamikus Euraasiast. Ta eelistab toitainete- ja lubjarikast kivist ja liivast pinnast. Ta kasvab veekogude kallastel, jäätmaadel ja steppides. ...

Valge sinep

Taime kõrgus 17–85 cm, heal kasvukohal võib kasvada kuni 1.2 m kõrguseks. Lehed sulgjalt lõhestunud. Valge sinep õitseb juunist sügiseni. Õied on helekollased, koondunud kobarõisikutesse. Viljaks kõdrad, mis on tihedalt kaetud harali karvadega. V ...

Vesikerss

Vesikerss on ristõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Taime võib kohata peamiselt seisuveekogudes, nagu järved, tiigid, kuid teda leidub ka aeglasevoolulistes veekogudes. Eestis esineb paiguti, Ida-Eestis sagedam.

Harilik konnarohi

Teaduslik nimi Alisma on keldi päritolu: see sõna tähendas keltidel vett. Esimesed taimeteadlased andsid talle nimeks Plantago, mis tähendab teelehte, lehtede sarnasuse pärast. Konnarohu rahvapärased nimetused on vesilill, havirohi, mets resid, o ...

Jõgi-kõõlusleht

Jõgi-kõõlusleht kasvab Euraasia parasvöötme soodes kuni 500 m kõrgusel merepinnast, samuti Põhja-Ameerikas. Eesti mandriosas on taim tavaline, aga saartel väga harv. Ta eelistab kasvada lubja- ja toitainerikastes vetes. Kõige paremini sobib talle ...

Luigelill

Luigelill on pärit Euraasiast, kus tema levila ulatub Arktikasse, aga mägedes ainult 1 km kõrgusele. Eestis kasvab ta hajusalt. Ta kasvab seisva või aeglaselt liikuva veega veekogu kaldal kuni 3 m sügavusel vees. Põhja-Ameerikasse viidi ta ilutai ...

Soovõhk

Soovõhk on võhaliste sugukonda kuuluva soovõha perekonna ainus liik. Soovõha lähimad sugulased on troopilises Aafrikas kasvavad perekonda kalla Zantedeschia kuuluvad liigid.

Väike lemmel

Väike lemmel on ujulehtedega veetaim lemleliste sugukonnast. Taim on kosmopoliitse levikuga, pärismaine enamikus osas Aafrikas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas, naturaliseeritud Lõuna-Ameerikas ja Austraalias. Väikest lemlet pole leitud vaid ...

Aas-koldkaer

Taim on levinud Euroopas subatlantiliselt. Areaali põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Rootsi ja Edela-Eesti. Alpides kasvab ta kuni 2400 meetri kõrguseni. Eriti iseloomulik on ta kõrgustel 400–900 meetrit. Eestis on ta oma areaali kirdepiiril ning esine ...

Aasnurmikas

Aasnurmika pööris on piklik ja tihe, kuni 10 cm pikkune, pööriseharud on 3–7 kaupa männases. Pähikud on kuni 5 mm pikkused ja enamasti lillakad. Välissõkla alumise osa rood ripskarvane. Keeleke on 0.1–1 mm pikkune ja tömbi tipuga. Lehed on paadik ...

Ahtalehine nurmikas

Ahtalehise nurmika pööris on 7–10 cm pikk ja pikliku kujuga. Pähikud on 3.5–4.5 mm pikad, sisaldades 2–3 õit. Välissõkla alusel on pikk kähar karvatutt. Keeleke on 0.8–1.8 mm pikkune. Lehed on paadikujuliselt ahenenud. Juurmised lehed pikad ja vä ...

Harilik orashein

Harilik orashein on kõrreliste sugukonda orasheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik orashein kasvab pärismaisena Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas, võõrliigina ka Ameerikas ja Kaug-Idas. Ta on ka Eestis tavaline; kasvab tees ...