ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 214

Moraalirelativism

Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allikatest. See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagorasen ...

Moraalne antirealism

Moraalne antirealism on moraalifilosoofias moraalirealismile vastanduv vaade, mille järgi ei ole olemas moraalifakte. Osa antirealiste eeldab nagu moraalirealistidki, et moraal eeldab moraalifakte. Nad väidavad, et moraalimõtlemine ja moraaliprak ...

Principia Ethica

"Principia Ethica" on 1903. aastal ilmunud George Edward Moorei teos, mida peetakse analüütilise filosoofia alguse üheks tähiseks. Raamatu moto on: "Iga asi on see, mis ta on, ja mitte mingi muu asi." Everything is what it is, and not another thi ...

Psühholoogi eetikakoodeks

Psühholoogi eetikakoodeks on mõeldud psühholoogi suunamiseks tema tegevuses ning standardite loomiseks kutsealases hindamises. Uurimuse alustamisel on psühholoogil vaja silmas pidada, kuidas anda panus psühholoogiateadusse ja sealjuures soodustad ...

Rakenduseetika

Rakenduseetika ehk praktiline eetika on eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. Selliste probleemide hulka kuuluvad näiteks abort, eutanaasia, loomade kohtlemine ning muud ökoloogilised, juri ...

Reegliutilitarism

Reegliutilitarism on utilitarismi variant, mis hindab teo õigsust selle reegli õigsuse kaudu, mida see tegu järgib. Õiged moraalireeglid on need, mille võtmine moraalikoodeksisse toob rohkem kasu kui teiste võimalike reeglite võtmine. Reegliutili ...

Relativism

Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast. Relativism toob sageli kaasa seisukoha, et inimeste uskumuste ja käitumisviiside vä ...

Tartu Ülikooli eetikakeskus

Tartu Ülikooli eetikakeskus on eetikaga tegelev üksus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna filosoofia ja semiootika instituudi juures. Keskus asutati 1. juunil 2001 interdistsiplinaarse üksusena Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna juures. Alates ...

Tegu

Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas. Teo mõistet kasutatakse nii õigusteaduses kui ka filosoofias, sealhulgas eetikas. Juriidilises kontekstis ei loeta teoks mõtteid, arvamusi ja tundeid. Teod pole ka vääramatu jõu ...

Teokonsekventsialism

Teokonsekventsialism on moraalifilosoofias seisukoht, mille järgi teo moraalne õigsus või väärus sõltub täielikult teo tagajärgedest. Tegu on õige, kui tal on parimad võimalikud tagajärjed. Teokonsekventsialism on laiem mõiste kui teoutilitarism, ...

Teoutilitarism

Teoutilitarism ehk otsene utilitarism ehk tegude utilitarism ehk äärmuslik utilitarism on utilitarismi variant, mis hindab sooritatavat tegu sõltumata taustast: tegu on õige siis, kui selle tagajärjeks on vähemalt niisama palju hüvet kui mis tahe ...

Tõetagaja ja valetagaja

Tõetagaja ehk tõetegija on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene. Valetagaja on olemasolev reaalsus, mille tõttu propositsioon on väär. Filosoofias on arutletud küsimuse üle, kas iga tõekandja vajab tõetagajat. Parmenidese klassikalist väidet, ...

Tühjus (eetika)

Tühjus ehk tühjustunne on vaimse kriisi, leina, eluaegse vangistuse ja depressiooni puhul kogetav olukord, kus väärtused on tuhmunud ja maailm on kaotanud külgetõmbavuse. Tühjust võidakse kogeda kõige tähendusetusena, vahetegemise ja väärtusetund ...

Utilitarism

Utilitarism on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Kasu hinnatakse isikliku tunde intensiivsuse ja kestvusega. See on üks konsekventsialism ...

Vastutus

Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest. Vastutuse võtmine või andmine tähendab teadmist, et tegevust hinnatakse ja hinnangu tulemusel on moraalsed või materiaalsed tagajärjed hüved, positsioon inimesele või organis ...

Voorus

Voorus, ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.

Vooruseetika

Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused. Vooruseetika on kohusele ja moraalireeglitele rõhku paneva deontoloogilise eetika ja tegude tagajärgedest lähtuva konventsion ...

Võrdsus

Võrdsus on inimmõistuse sõnastatud ideaal, mis objektiivsetel põhjustel ei saa mitte kunagi realiseeruda. Universumi ja meie materiaalse elukeskkonna iseloomulikuks tunnuseks on ebavõrdsus ja see on ka toimivate protsesside liikumapanevaks jõuks: ...

Õiglane sõda

Mitte kõik tolleaegsed tingimused ei kehti tänapäeval ja tegelikult on võib-olla üllatavgi, et õiglase sõja mõiste on sedavõrd rakendatav, nagu see tänaseni on. Probleem kerkib näiteks, kui üritada määratleda, kes olid tsiviilelanikud moodsas tot ...

Õigus surra

Õigus surra on kogukonnas eetiline ja õigusriigis juriidiline kontseptsioon. "Õigus elada ei tähenda kohustust elada," ütles abistatud enesetapu hagi esitaja Wolfgang Putz Saksa ülemkohtus 2020. aastal. Eetika küsib, kas surmaõigus võib eksisteer ...

Õiguseetika

Õiguseetika on eetikaharu, mis käsitleb küsimusi seaduse ja eetika vahekorrast, õigussüsteemi printsiipidest, õigussüsteemi esindajate kutse-eetikast ja karistuse rakendamisest.

Ärieetika

Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika kujunes välja 1970. aastate lõpul USAs. Ärieetika probleemistikku kuulub nt valitseva majandussüsteemi moraalne õigustatus, ett ...

48 võimuseadust

"48 võimuseadust" on Robert Greenei 1998. aastal ilmunud raamat. Raamat on mõjutusi saanud 36 strategeemist ja selle kommentaaridest. Seda on võrreldud Sunzi "Sõja seadustega" ning osaliselt kattub ka Niccolò Machiavelli "Vürstiga". Raamat õpetab ...

Ellujäämise õpetus

"Ellujäämise õpetus" on Luule Viilma eneseabiraamatute sari, mille keskmes on arusaam, et kõikidel inimestel on armastusepuudus. Tegu on alternatiivmeditsiini valda kuuluva haiguste ravimisega mõtlemise parandamise abil mõtteravi. Luule Viilma õp ...

Eneseabiraamatud

Eneseabiraamatud on eneseabi käsitlevad raamatud. Selle valdkonna üheks algustähiseks on Samuel Smilesi 1859. aastal ilmunud raamat "Self-Help; with Illustrations of Character and Conduct". Populaarseid eneseabi kirjanikke on Eckhart Tolle, Rober ...

Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi

"Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi" on Dale Carnegie eneseabiraamat, mis esmakordselt avaldati 1936. aastal. Raamatut on müüdud üle 15 miljoni eksemplari, mis teeb sellest ühe kõigi aegade enimmüüdud raamatutest.

Tunnete teadvustamine

Tunnete teadvustamine suhtlemisel ehk oma tunnete mõistmine on oskus, mis võimaldab teadlikumalt oma suhtlemiskäitumist reguleerida. Tunnete teadvustamine määrab, kuidas neid tundeid oma sisimas mõistetakse, mida nende võimuses olles mõeldakse ja ...

Ego

Ego on psühholoogias inimese enesehinnang iseenda olulisusest. Psühhoanalüüsis peetakse ego mõtlemise selleks osaks, mis testib reaalsust ja personaalset identiteeti ja vahendab neid teadvuse ja alateadvuse vahel. Sigmund Freudi loodud psühhoanal ...

Enesehinnang

Enesehinnang on psühholoogias inimese üldine subjektiivne emotsionaalne hinnang kui väärtuslik ta on. Hinnang peegeldab inimese enda otsust, mida ta enda kohta arvab. Enesehinnang hõlmab usku endasse ja ka emotsionaalseid seisundeid nagu meelehei ...

Koostöövalmidus

Koostöövalmidus on isikuomadus, mida saab kirjeldada kui lahke, osavõtlik, soe ja teistega arvestav. Tänapäeval on koostöövalmidus isiksuse psühholoogias üks viiest suure viisiku teooria omadustest. Ta näitab inimeste individuaalseid erinevuseid ...

Laiskus

Laiskus on inimese enda või teiste poolt antud hinnang inimese tegevusetusele või ebapiisavale tegevusele. Eestlasele on laisk inimene keegi, kes väldib tööd või muud pingutust, armastab tegevusetut olelust, ei viitsi midagi teha, on aeglane ja p ...

Minapilt

Minapilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Minapilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Minapilt ja enesehinnang on otseses seoses – üks mõjut ...

Nartsissism

Nartsissism tähendab enesearmastuse, -imetlemise ja enda veetlusjõu suunamist iseendale. Terve, normaalse nartsissismiga inimesel pole vajadust enesearmastust teiste peal välja elada, neid halvustada või näidata tühistena. Nartsissism võib muutud ...

Sotsiaalne haavatavus

Sotsiaalne haavatavus tähendab inimeste, organisatsioonide või ühiskondade vastuvõtlikkust erinevatele stressitekitajatele ja šokkidele nagu kuritegelik käitumine, sotsiaalne tõrjutus ja loodusõnnetused. Nad ei suuda nende mõjudele vastu hakata. ...

Kognitiivne psühholoogia

Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib vaimseid protsesse nagu tähelepanu, keelekasutus, mälu, taju, probleemilahendamine, loovus ja mõtlemine. Suur osa kognitiivse psühholoogia avastustest on leidnud te ...

Kulešovi efekt

Kulešovi efekt on filmitöötluses efekt, mille töötas välja 1910-ndatel Nõukogude Liidu filmirežissöör Lev Kulešov. See on taju nähtus, kus vaatajad tajuvad kahe järjestikuse kaadri mõjul teistsugust informatsiooni, kui sama kaader eraldi tajutuna ...

Disainmõtlemine

Disainmõtlemiseks nimetatakse loomingulise probleemilahenduse viisi, mis sarnaneb disainerite poolt loomeprotsessis kasutatavale, kuid on rakendatav ka muus kontekstis. Disainmõtlemise mõistet kasutas esimesena L. Bruce Archer oma raamatus "Süste ...

Illusioon

Illusioon ehk eksitaju ehk meelepete on tegeliku objekti moonutatud taju. Võidakse eksida objekti omadustes või ka objekti loomuses. Näiteks võidakse vaasi varju seinal tajuda ähvardava loomana. Sinine riie võib kollases valguses tunduda rohelise ...

Parapsühholoogia

Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab nn paranormaalseid nähtusi – nähtusi, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga ning võimaldavad oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatu ...

Ilga K.

Ilga K. oli Läti talutüdruk Riia lähedalt Trapenest. Tema meeltevälise taju võime piire uurisid teadlased Riias 1935. aasta kevadel. Parapsühholoogia alases kirjanduses esineb ta tavaliselt perekonnanime esitähega – Ilga K. Ilga oli vaimse arengu ...

Kaugtunnetus

Kaugtunnetus ehk kaugvaatlus on isiku hüpoteetiline võime kehaliselt paigale jäädes liigutada oma teadvust ruumis ja/või ajas. Kaugtunnetusega seotud mõisted esoteerikamaailmas on veel astraalprojektsioon, telepaatia ning selgeltnägemine. Ameerik ...

Meelteväline taju

Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju u ...

Riddlei maja

Riddlei maja on Inglismaa kuninga Edward VII aegne maja, mis asub Ameerika Ühendriikides Florida osariigi Palm Beachi maakonnas. Maja ehitasid West Palm Beachi 1905. aastal Henry Flagleri hotelli ehitustöölised. Algselt oli hoone tuntud kui värav ...

Selgeltnägemine

Selgeltnägemine on väidetav võime paranormaalse meeltevälise taju abil ammutada informatsiooni inimese tuntud meelte haardeulatusest eemal paiknevate objektide ja sündmuste kohta. Vastavate võimetega inimest nimetatakse selgeltnägijaks. Selgeltnä ...

Selgelttajumine

Selgelttajumine + sentence) on parapsühholoogias meeltevälise taju vorm, milles isik ammutab psüühilist teadmist läbi tajumise. Lisaks parapsühholoogiale räägitakse selgelttajumisest ka mõnedes religioonides. Budismis on selgelttajumine üks kuues ...

Hugo Münsterberg

Hugo Münsterberg oli saksa psühholoog, kes tegutses ka USA-s. Teda peetakse rakenduspsühholoogia pioneeriks seoses oma uurimistöö ja teooriatega organisatsiooni-, õigus-, kliinilise, kooli- ja majanduspsühholoogia alavaldkondades.

Patopsühholoogia

Patopsühholoogia on kliinilise psühholoogia alavaldkond, mis uurib psüühikahäireid psühholoogiliste meetoditega. Termini "patopsühholoogia" võttis esimesena kasutusele Wilhelm Specht ajakirjaga "Zeitschrift fuer Pathopsychologie" 1912. aastal. NS ...

Bljuma Zeigarnik

Bljuma Wulfovna Zeigarnik oli Saksa ja hiljem Nõukogude Liidu patopsühholoog. Ta oli tegev Berliini eksperimentaalpsühholoogia koolis, kus oli Kurt Lewini õpilane; pärast emigreerumist Nõukogude Liitu kuulus Lev Võgotski kaastööliste ringi. Zeiga ...

Psühhiaatria

Psühhiaatria on meditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida inimõiguste rikkumisi. Eestis on psühhiaatriline abi regulee ...

Alkohoolik

Kuna alkohol tõstab sageli joobes inimese enesekindlust, kuid samal ajal hajutab tähelepanu ja aeglustab reaktsiooni, kalduvad alkohoolikud oma võimeid üle hindama ning seetõttu juhtub alkohoolikutega tihti õnnetusi. Alkoholi püsivam kõrvaltoime ...