ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 22

Jäneskastik

Jäneskastik on kõrreliste sugukonda kastiku perekonda kuuluv rohttaim. Jäneskastik kasvab mitmel pool Euraasias, vähem Aafrikas. Alpides kohtab teda kuni 1140 m kõrguseni. Jäneskastik on mitmeaastane taim. Talvel maapealne osa närbub ja hävib väh ...

Karvane piiphein

Karvane piiphein on loaliste sugukonda piipheina perekonda kuuluv mitmeaastane taim. Ta kasvab Euroopas ja Lääne-Siberis, mägedes kuni 2000 meetri kõrguseni. Eestis on ta tavaline, eelistades kasvukohana valgusküllaseid okas- ja segametsi ning pu ...

Laialehine hundinui

Roomava risoomiga hundinui võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Sileda varrega, lehed 1–2 cm laiad. Laialehise hundinuia varre tipus asuv õisik on tõlvik ja meenutab välisilmelt nuia. Võimsa tõlviku järgi on teda teiste niiskuslembeste ja veetai ...

Longus helmikas

Longus helmikas on kõrreliste sugukonda ja helmika perekonda kuuluv üheiduleheline taim. Teda võib leida peamiselt varjukates kuuse-segametsades, laialehistes saludes, tihedais põõsastikes. Eestis on ta võrdlemisi sage.

Metskõrkjas

Metskõrkjas on mitmeaastane õistaim lõikheinaliste sugukonnast. Tavaliselt kasvab metskõrkjas niisketes ja märgades kohtades, näiteks veekogude kallastel. Eestis tavaline.

Ohtene tarn

Ohtene tarn on tarna perekonda kuuluv taimeliik. Ohtene tarn sarnaneb lünktarna ja karvase tarnaga. Ta kasvab märgades kohtades, eelkõige jõekallastel ja luhtadel. Maailmas on ohtene tarn levinud tsirkumpolaarselt, kuid katkendlikult nii Euraasia ...

Päideroog

Päideroog ehk harilik paelrohi on kõrreliste sugukonda paelrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Päideroog kasvab Euraasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas veekogude kallastel ja niisketel avatud aladel, kus ta moodustab ühest liigist k ...

Randluga

Randluga on loaliste sugukonda loa perekonda kuuluv rohttaim. Randluga kasvab kuivadel rannaniitudel Läänemere ääres kuni Lääne-Friisi saarteni. Randluga on püsik. Tema kõrgus on 25–75 cm. Maapealne osa sureb talvel ja kasvab kevadel tagasi. Rand ...

Soo-kastehein

Soo-kastehein on kõrreliste sugukonda ja kasteheina perekonda kuuluv üheiduleheline taim. Ta kasvab märgadel ja soostunud aladel: niisketel soomuldadel, luhtadel ja veekogude kallastel. Soostunud niitudel moodustab ta eriti sügisepoole tiheda ja ...

Tuderluga

2002. aastal eristati tuderloal kolm alamliiki: Juncus gerardii atroluscus Põhja- ja Kirde-Euroopas Juncus gerardii montanus Hispaanias ja Marokos. Juncus gerardii peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Kesk-Aasias, Kanadas, USA põhjaosas ja Põhja-Aafr ...

Tupp-villpea

Levinud Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopas kuni rabade leviku lõunapiirini, ka Siberis, Kaug-Idas ja Kaukaasias, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas. Eestis on tupp-villpea sobivatel kasvukohtadel väga sage, kohati massiline, vähem tavaline läänesaartel. Kasv ...

Tuulekaer

Tuulekaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane metsiku kaera liik. Levib seemnetega ning on kiire paljunemisvõimega. Tuulekaera õite välissõklad on pika põlvja ohtega, mille alumine osa on spiraalselt keerdunud. Välissõkal on tavaliselt karv ...

Ümartarn

Ümartarn on lõikheinaliste sugukonda tarna perekonda kuuluv mitmeaastane taimeliik. Kasvab soostunud niitudel, siirdesoodes. Eestis tavaline. Taime kõrgus 25–60 cm. Hallikasrohelised varred on püstised või kaardus, suhteliselt jäigad. Lehed jäiga ...

Harilik põisrohi

Harilik põisrohi on nelgiliste sugukonda põisrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik. Harilik põisrohi on levinud kogu Euroopas. Eestis on ta tavaline taim. Taim eelistab kivist kasvukohta. Harilik põisrohi kasvab 15–50 cm kõrguseks. Tai ...

Harilik seebilill

Harilik seebilill on nelgiliste sugukonda seebilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilikust seebilillest eraldati 1811. aastal esimene saponiin.

Harilik tõrvalill

Harilik tõrvalill on nelgiliste sugukonda tulinelgi perekonda kuuluv taimeliik. 30–60 cm kõrgune harilik tõrvalill on püstise veripunase varrega. Juurmised lehed moodustavad lehekodariku, varrel aga on lehed vastakuti asetsevad. Õitseb mais, juun ...

Nurmnelk

Nurmnelk on taimeliik nelgiliste sugukonnast nelgi perekonnast. Lillade õitega kuni 40 cm kõrgune nelgiliste sugukonna taim, mille vars ja lehed on kergelt sinakasrohelised. Nurmnelgi erepunased õied on rohumaadel alati hästi nähtavad. Nurmnelk k ...

Pikalehine huulhein

Pikalehine huulhein on huulheinaliste sugukonda huulheina perekonda kuuluv putuktoiduline õistaim. Esimesena kirjeldas Linnaeus huulheinaliiki D. longifolia. 1778 avastas William Hudson, et selle nime alla on ühendatud kaks liiki, mis tuleks eral ...

Salu-tähthein

Salu-tähthein on taimeliik nelgiliste sugukonnast tähtheina perekonnast. Taime kõrgus on 20–70 cm. Varred on karvased, mahlased, kergesti murduvad ja ristlõikes ümarad. Lehed on munajad ja pehmekarvased. Juurmised lehed on umbes ühe sentimeetri p ...

Soo-tähthein

Soo-tähthein on taimeliik nelgiliste sugukonna tähtheina perekonnast. Kuni 35 cm kõrge taim püstise neljakandilise harunenud varrega. Lehed varrel kuni 4 cm pikad, kitsad, süstjad, vastastikku asetsevad. Õied valged, kroonlehe ots vähemalt poolen ...

Vesitähthein

Vesitähthein on nelgiliste sugukonda vesitähtheina perekonda kuuluv rohttaim, oma perekonna ainus liik. Teaduslikult kirjeldas vesitähtheina esimesena Linnaeus, kes andis talle ka liiginime aquaticum, mis tähendab vesi-. Kuid omaette perekonda er ...

Öö-põisrohi

Öö-põisrohi ehk ööhädaras ehk öö-pusurohi on nelgiliste sugukonda põisrohu perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim. Öö-põisrohi kasvab Eestis paiguti, põldudel ja metsaservadel. Taim kasvab 7–30 cm kõrguseks. Vars püstine, harunemata, alus ...

Ümaralehine huulhein

Ümaralehine huulhein on huulheinaliste sugukonda kuuluv putuktoiduline õistaim. Ümaralehisel huulheinal on palju rahvapäraseid nimetusi, mis viitavad taime kasutusviisile või kasvukohale: huulerohi, mokahein, ohatserohi, kõrvalusikas, silmarohi, ...

Aasristik

Aasristik ehk punane ristik on liblikõieliste sugukonda ristiku perekonda kuuluv taimeliik. Aasristik on 20–80 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Taim kasvab nii kuivadel kui ka niisketel niitudel, võsastikes ja karjamaadel. Taimel on röga lahtist ...

Haisev jooksjarohi

Haisev jooksjarohi on mitmeaastane taim. Ta kasvab 20–70 cm kõrgeks. Jooksjarohuliikidest on ta kõige püstisema varrega. Varre ülaosa on kaetud umbes 2 mm pikkuste näärme- ja lihtkarvadega. Ka lehed on kaetud näärmekarvadega. Lehed reeglina kolme ...

Kollane mesikas

30–90 cm kõrgune vars on püstine ja harunenud. Lehed kolmetised, pikarootsulised, pealt sinakasrohelised, alt kahvatud. Kollased õied asetsevad kobarates.

Roomav jooksjarohi

Roomav jooksjarohi on liblikõieliste sugukonda jooksjarohu perekonda kuuluv rohttaim. Taime leidub Eestis harva, enamasti Saaremaal. Kasvab kuivematel niitudel, teeservadel ja mererannikul savi- ja lubjakivirikastel aladel. Ta kasvab peamiselt Lõ ...

Valge mesikas

Valge mesikas kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias. Ta kasvab peaaegu kõikjal Euroopas ning Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias; võõrliigina ka Ameerikas ja Austraalias. Eestis on ta sage. Eestis on aretatud sort "Kuusiku 1", mida kasvatatakse la ...

Valge ristik

Valge ristik kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Eestis on ta tavaline. Lisaks sellele on ta sisse viidud paljudesse kohtadesse mujal maailmas karjamaataimena, eriti levinud on ta Põhja-Ameerikas ja Uus-Meremaal. Valge ristik kasvab ...

Beer House

Beer House on Tallinnas, Dunkri tänav 5 asuv restoran ja pruulikoda, mis nimetab end restoran-õlletehaseks. Beer House avati juulis 2002. Peakokk on Dmitri Rooz. See on ainus söögikoht Eestis, kus pakutakse pastöriseerimata ja filtreerimata õlut. ...

Maag Grupp

AS Maag Grupp on toidutööstuskontsern, toiduainetööstuse valdkonnas tegutsev Eesti ettevõte. Ettevõte asutati 1996. Ettevõttele kuuluvad täielikult ettevõtted Farmi Piimatööstus, Rannarootsi Lihatööstus sh Pouttu OY, Nigula Piim, Maag Kinnisvara ...

Höövel

Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Ka rihthöövelpinki nimetatakse mõnikord lihtsalt höövliks. Käsihöövel ...

Korphöövel

Korphöövel ehk rupphöövel on käsitööriist, mida kasutatakse suurema hulga materjali eemaldamiseks puidupinnalt, näiteks mõne kõrgema muhu või laua kõveruse silumiseks. Samuti kasutatakse korphöövlit selleks, et toorikut musta paksusesse töödelda. ...

Otsahöövel

Enamus otsahöövleid, mis on tehtud enne 19. sajandit, olid valmistatud rauast, vähesed olid puidust. Rauda eelistati seetõttu, kuna puit kulus kiiremini. Metalli kasutati otsahöövlite valmistamiseks nende väiksuse tõttu, sest nende konstrueerimis ...

Saag

Saag on üldjuhul hammastega tööriist materjalide lõikamiseks. Saeks võidakse nimetada ka hammasteta lõikeriista, mis on kas valmistatud abrasiivmaterjalist või ette nähtud kasutamiseks koos abrasiivpuiste või -joaga. Traditsiooniliselt kasutataks ...

Abrasiivsaag

Abrasiivsaag on elektriline tööriist selliste kõvade materjalide lõikamiseks nagu metallid, plaadid ja betoon. Lõike teostab abrasiivketas, mis sarnaneb lihvkettaga. Tehniliselt pole tegu saega, kuna puuduvad saehambad. Abrasiivsaage on mitmesugu ...

Ketassaag

Ketassaag on tööriist, mida kasutatakse mitmesuguste materjalide, näiteks puidu, kivi, plasti või metalli lõikamiseks. Saagi on võimalik kasutada käeshoitavana või masinale paigaldatuna. Puidutöötlemises tähendab "ketassaag" käeshoitavat tüüpi, s ...

Lauasaag

Lauasaag on suur kaldhammastusega saag puidu piki kiudu lõikamiseks, palkidest laudade saagimiseks. Baltimaade linnades kasutati lauasaage juba 14. sajandi lõpul. 19. sajandi algusest lõikasid mõisatele laudu vene rändlauasaagijad. Eesti talurahv ...

Lintsaag

Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe lindiratta. Levinumad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka ...

Mootorsaag

Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemiseks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga töömaht 30–120 cm 3, 1–10 hj võimsusega või elektrimootoriga mille tööpinge on üld ...

Nurgasaag

Nurgasaag ehk järkamissaag on saag, mis võimaldab lõikenurki fikseerida ja teha sellega täpseid lõikeid. Nurgasaega saab mitmel viisil lõigata nii puitu, lamineeritud materjale kui ka plaste. See sobib suurepäraselt sisetöödeks. Varem koosnes nur ...

Raamsaag

Raamsaag on puidusaagimise käsisaag, mis koosneb puitraamist ja selle põskede vahele kinnitatud õhukesest saelehest. Saelehte pingutatakse pingutusnööri ja pööra abil. Uuematel saagidel võidakse pingutamiseks kasutada ka tiibmutriga trossi. Raams ...

Rauasaag

Rauasaag on saag, mis on mõeldud raua lõikamiseks. Enamik rauasaage on käsisaed, mis on kas reguleeritava raamiga või tehtud C-kujulise statsionaarse raamiga, mis hoiab saagi pinges. Rauasaag algselt mõeldi raua lõikamiseks aga on võimalik ka tei ...

Saelint

Saelint on õhuke hammastatud servaga teraslint, mida kasutatakse lõikeriistana lintsaepingis. Korgi ja pehmemate materjalide saagimiseks võidakse kasutada ka hammasteta saelinti ning vormimisel abrasiivlinti. Saelindid valmistatakse suhteliselt s ...

Vukssaag

Vukssaag on üldotstarbeline puidusaagimise käsisaag. Sae lõikeriist on õhuke suhteliselt lai terasleht, mille ühte serva on töödeldud hambad. Saelehe külge on kinnitatud enamasti puidust või plastist valmistatud käepide. Saeleht on otsast koonduv ...

Piimaühistu

Piimaühistu on ühistu, mis tegeleb peamiselt talude piima töötlemise ja müügiga. Eesti esimene piimaühistu asutati 1897 Restu-Antslas ja teine 1908 Imaveres. 1939. aastaks oli selliste ühisute arv suurenenud 313-ni. 1911 asutati piimaühistute kes ...

Härjamaa madala läänepoi

Härjamaa madala läänepoi on poi Väinameres Rukkirahust 4 meremiili lõunas Härjamaa ja Väikse Härjamaa saare lähedal. Poi geograafilised koordinaadid on 58° 50′ 18″ N, 23° 19′ 43″ E. Märk on vees Härjamaa madala tähistamiseks ning sellest tuleb mö ...

Kumari parema külje poi

Kumari parema külje poi on poi Väinameres peamise Muhu väina laevatee ääres, Kumari madalast 6 kaabeltaud läänes. Kuni maini 2011 tähistas samas asukohas vrakki Kumari ohupoi. Poi geograafilised koordinaadid on 58° 46′ 26″ N, 23° 13′ 56″ E. Samad ...

Raugi vasaku külje poi

Asub Raugi ülemise ja alumise ning Kessu ülemise ja alumise tulepaagi sihtide ristumiskohal ning tähistab laevatee käänukohta Kumari lee ja Raugi madala vahel. Poi geograafilised koordinaadid on 58° 40′ 24″ N, 23° 17′ 51″ E. Poi on nähtav näiteks ...

Tallinna Tehnikakõrgkool

Tallinna Tehnikakõrgkool on riiklik rakenduskõrgkool Tallinnas ja Mõdrikul, millest on kujunenud suurim tehnikavaldkonna rakenduskõrgkool Eestis. Tehnikakõrgkoolis on 7 instituuti ja 19 õppekava. Õppetöö toimub kõrghariduse õppekavadel alates 199 ...