ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 224

AS Silva

AS Silva oli aastatel 1919–1931 Eestis tegutsenud kaubandus- ja metsatööstusettevõte. AS Silva omas äriruume Tallinnas: Jaani tänav 6 1919. aastal; Väike-Roosikrantsi tänav 1 1920, Merepuiestee 17 1921–1930? ja enne likvideerimist ka Estonia puie ...

Balti Puuvillavabrik

Balti Puuvillavabrik oli aastatel 1898–2006 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis asus Põhja-Tallinnas Sitsi asumis. Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku lühendnimena juurdus Balti Puuvillavabrik vene keeles: Балтийская мануфактура; sa ...

Dvigatel

1897. aasta oktoobris kinnitas Venemaa keiser Nikolai II oma Tsarskoje Selo residentsis uue vaguniehitustehase – aktsiaselts Dvigateli – põhikirja. Tehase ehitamine käis tolle aja kohta imekiirelt – kaheksa tuhande töölise pingutuse tulemusena va ...

Eesti Laenu Pank

AS Eesti Laenu Pank oli 1920–1940 Eestis tegutsenud pank. Eesti Laenu Panga põhikiri registreeriti Tallinn-Haapsalu Rahukogus 13. märtsil 1920. aastal ning pank natsionaliseeriti, pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. aastal.

Eesti Maja (restoran)

Eesti Maja oli Eesti köögile spetsialiseerunud restoran, mis tegutses Tallinnas aadressil Lauteri tänav 1, Eesti välisministeeriumi kõrval. Restoran avati 1990. aastate keskel. Avamise aegu olid Eesti Maja omanikud Viido Polikarpus, Meelis Lajal ...

Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank

Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank oli 1920. aastatel Eestis tegutsenud pank. Pank asutati 1919. aastal ja see võttis üle Riia Kommertspanga Tallinna osakonna. Aktsiaühisuse "Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank" asutajad olid: Martin Christian L ...

G. Scheel & Co

G. Scheel & Co oli Georg Johannes Heinrich Scheeli poolt 1. jaanuaril 1884 kommandiitühinguna asutatud äriühing toonase nimega Tallinna pangakontor G. Scheel. Eraaktsiapank muudeti 1925. aastal aktsiapangaks, mil seda juhtis asutaja pojapoeg Klau ...

Harju Pank

Harju Pank oli aastatel 1919–1925 Eestis tegutsenud pank. Pangal oli üle Eesti mitmeid osakondi, näiteks Narvas aastast 1920, Tartus aastast 1921. Harju Pank asutati 1919. aasta augustis Konstantin Pätsi, Georg Vesteli, Madis Jaaksoni, Konstantin ...

Kawe

Kawe oli aastal 1921 Tallinnas tegevust alustanud šokolaadi- ja kommivabrik. Suure osa oma toodetest eksportis vabrik välismaale, näiteks Ameerikasse, Inglismaale, Tuneesiasse, Marokosse. Tootmishoone asus alguses Volta tehase ruumes ja seejärel ...

Kristali keelpillide töökoda

Kristali keelpillide töökoda oli August Kristali 1889. aastal rajatud töötoast välja kasvanud keelpillide töökoda. Kristal avas 1889. aastal oma kodutalus keelpillide töötoa. Aastal 1899 tõi ta selle Tallinna. Töökoda asub praegusel Sakala tänava ...

Lausmanni masinatehas

Lausmanni masinatehas oli aastatel 1881–1909 Tallinnas, Volta tänava ja Tööstuse tänava kesklinna poolses nurgas tegutsenud ettevõte. Tehas valmistas muu hulgas viinavabrikute seadmeid ja põllutööriistu. Vendade Lausmannide masinatehas täitis 19. ...

Lutheri vabrik

A. M. Lutheri vabrik oli 1880. aastal Alexander Martin Lutheri järgi nimetatud Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaseltsi A. M. Luther vabrik Tallinnas, mis tootis vineeri ja mööblit. 1898. aastal muudeti käitis Lutheri perekonna aktsiaseltsiks ja aas ...

Massoprodukt

Massoprodukt oli mööbliettevõte, mis tegutses Tallinnas. Ettevõte valmistas igasugust mööblit ja äride sisseseadeid. Ettevõtte asutasid 1916. aastal Jaan Olbrei ja August Kapsi. Aastast 1917 tegutses ettevõte aktsiaseltsina, olles üks esimesi ees ...

Mayeri vabrik

Mayeri vabrik oli aastatel 1887–1927 Tallinnas, Falkpargi 31 töötanud keemiavabrik. Vabriku ajalugu ulatub aastasse 1883, mil ettevõte asutati nime all Woldemar Mayer Vladimir Mayeri Lesk & Poeg. Vabrik tootis või- ja juustuvärve, juustulaapi ja ...

Naha- ja jalatsivabrik "Union"

Naha- ja jalatsivabrik "Union" oli jalatsitööstusettevõte. Ettevõte asus Maakri tänav 19/21 hoonetes. Naha- ja jalatsivabrik "Union sai 1877. aastal alguse Theodor Grünwaldi nahavabrikust. "Union" on olnud Eesti jalatsitööstuse algatajaks ning ri ...

Nikolai Langebrauni portselanitööstus

Nikolai Langebrauni portselanitööstus oli Nikolai Langebrauni juhitud portselanimaalimisega tegelenud ettevõte Tallinnas aastatel 1928–1940.

Noblessneri laevatehas

Noblessneri laevatehas oli 1913. aastal Tallinnas Kalamajas Tööstuse tänava ja mere vahelisel alal asutatud tööstusettevõte, mille põhitegevus oli allveelaevade ehitus ja hooldus. Aja jooksul on laevaehitustehas kandnud ka nimesid AS Peetri Laeva ...

Põhjala tehas

Eesti Kummitööstus O/Ü Põhjala oli aastatel 1924–1998 Kopli poolsaarel tegutsenud tööstusettevõte. Alates 2018. aastast on Põhjala tehas eravalduses ning sellest on kujunemas kultuuri- ja kogukonnakeskus.

Raadio-Elektroonika Tehas

OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas RET asutati 1935. aastal ettevõttena, mille tegevusalad olid raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine. Ettevõtte tootmishoone asus 1938. aastast Tallinna kesklinnas kolmekorruselises kivimajas aadressil Vil ...

Rauaniit

Rauaniit oli aastal 1919 Tallinnas asutatud tekstiilikaupade ettevõte. Ettevõtte kontor asus Tallinnas Rannavärava puiestee 7. Aastal 1924 muudeti ettevõte aktsiaseltsiks. Ettevõtte vabrikus toodeti muu hulgas riidesorte kunstsiidist, siidist, pu ...

Rotermanni Tehased

Rotermanni Tehased oli aastatel 1861– 1940 Tallinnas tegutsenud ettevõte, aastast 1921 aktsiaseltsina. Ettevõtte asutaja oli Christian Abraham Rotermann, kes aastal 1829 avas kaubahoovi, kus müüs ehitustarbeid. Aastal 1849 avas Rotermann kaubamaj ...

Rünnak (ettevõte)

Jalanõudetööstus Rünnak oli Tallinna ettevõte, mis tootis jalanõusid. Ettevõte tegutses 1933–1947. Ettevõtte Standard-Nool asutasid 1933 a varem iseseisvalt tegutsenud A Kuningas ning G Räämet. Asus alguses aadressil Pikk tänav 30. 1935. aastal a ...

Tallinna Gaasijaam

Tallinna Gaasijaam, ka Tallinna Linna Gaasivabrik oli Tallinnas 1865. aastal ehitatud taristuettevõte. Tallinna Gaasijaam asus tänapäeva Põhja puiestee kruntidel 25, 27 ja 27a, hoone arhitekt oli kubermanguarhitekt Rudolf Otto von Knüpffer. Talli ...

Tallinna Majaomanike Pank

Tallinna Majaomanike Pank oli Eestis tegutsenud kommertspank. Pank alustas tegevust 2. veebruaril 1924 kindlustusseltsi Eeks ruumes Lai tänav 1 ja hiljem Harju tänav 29 ja Vabaduse väljak 10. Panga esimene peakoosolek toimus 1924. aasta 20. jaanu ...

Tallinna Paberivabrik

Mitte segi ajada Tallinna tselluloosivabrikuga, Ülemiste mäel Tallinna Paberivabrik oli paberivabrik Tallinnas, mis asus praeguse Stockmanni kaubamaja kohal., Liivalaia tänava ääres Paberivabriku ehitamist Maakri ja Klaasingi tänava vahelisele al ...

Tarbeklaas

Tarbeklaas oli aastatel 1940–1993 tegutsenud klaasitehas. Tehas Tarbeklaas loodi 1940. aastal natsionaliseeritud Johannes Lorupi klaasivabriku 1934–1940 baasil. Tehase toodanguks sai õõnesklaas. Rõhku pandi rohkem utilitaarsele klaasile kui kunst ...

Vene-Balti laevaehitustehas

Mitte segi ajada Peterburis asuva Balti laevatehasega Vene-Balti laevaehitustehas ehk Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehase Aktsiaselts ehk Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Tallinna Laevaehitustehas oli Tallinnas Kopli pools ...

Vilhelmine Klementi nimeline Õmblustootmiskoondis

Vilhelmine Klementi nimeline Õmblustootmiskoondis oli Tallinnas tegutsenud tekstiiliettevõte. Ettevõte oli nimetatud Eesti Kommunistliku Noorsooühingu aktivisti Vilhelmine Klementi järgi. Ettevõte asutati 1944 nime all Pesutööstus "Osta" ja seda ...

Volta tehas

Volta tehas oli Tallinnas 1900. aastal tööd alustanud tööstuskäitis, mis asub Kalamaja asumis Tallinnas. Tehase nimevaliku aluseks oli Alessandro Volta isik.

Ahtme

Ahtme on Kohtla-Järve linnaosa. Asub Jõhvist lõunas. Ahtme oli iseseisev linn 1953–1960 ja 1991–1993. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ahtmel 17 252 inimest. Eestlasi oli neist 2128 12.3%. Ahtmes asus üks suuremaid põlevkivikaevandusi. Var ...

Jaanilinn

Jaanilinn on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus. Jaanilinn jäi Tartu rahulepinguga Eesti Vabariigile. Praegu kuulub see Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa ...

Mustla

Mustla on alevik Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Aastatel 1938–1979 olid Mustlal linnaõigused. Aastatel 1991–2017 kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini asus Mustla alevikus Tarvastu valla halduskeskus. Mustlas on tehtud komöödiafilmi "Vana ...

Nõmme

Nõmme oli linn Harjumaal Tallinnast edelas. 19. sajandi lõpul kujunes Nõmme tallinlaste suvituskohaks. 1872. aastal valmis laiarööpmelise Balti raudtee äärde Peatus Seitsmendal Verstal. See soodustas Nõmme kasvu ning arengut. Enne seda oli Tallin ...

Jõhvi maakond

Jõhvi maakond, pindalaga 2922 km², moodustati 25. veebruaril 1949 Eesti Vabariigi aegse Virumaa kaheks jagamisel. Idapoolset osa nimetati Jõhvi maakonnaks, läänepoolset Viru maakonnaks. Jõhvi maakonda kuulusid kõik Virumaa idaosas olevad vallad k ...

Külanõukogu

Külanõukogu hõlmas piiritletud territooriumi koos sellel asuvate külade ja teiste maa-asulate ja halduspiiresse jäävate maavaldustega. Külanõukogu esindusorganiks oli 1977. aastani küla töörahva saadikute nõukogu, 1977. aastal nimetati need ümber ...

Rajoon (NSVL)

Eesti NSVs moodustati esimesed rajoonid 1945. aastal Tallinnas, kui Tallinn jaotati 4 linnarajooniks. Maarajoonid moodustati Eesti NSV-s 1950. aastal, ühtlasi kaotati maakonnad ja vallad. Algul oli Eesti NSVs 39 rajooni, ent 1953. aastal vähendat ...

Balga komtuur

Balga ehk Bałga komtuur oli Saksa ordu käsknik, kes valitses Balga komtuurkonda Preisimaal. Balga linnuse vallutas Saksa ordu 1239. aastal muinaspreislastelt ning rajas selle asemele enda oma. Peagi sai sellest ühe olulisima Saksa ordu komtuurkon ...

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16. – 17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela-Venemaal, Rzeczpospolita riigis. 1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu ma ...

Võnnu vojevoodkond

Pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist 1582. aastal moodustati Võnnu presidentkond, mis muudeti 1598. aasta reformiga vojevoodkonnaks. See oli üks kolmest Liivimaal moodustatud vojevoodkonnast Pärnu ja T ...

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn. Põhjasõjas vallutati Rootsi Läänemereprovintside Lõuna-Eesti ja Liivimaa territ ...

Balti Õpetajate Seminar

Balti Õpetajate Seminar oli Tsaari-Venemaa aegne õppeasutus Lätis eesti ja läti rahvakoolide õpetajate ettevalmistamiseks.

Cimze seminar

Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mis tegutses aastatel 1839–1849 Volmaris ja 1849–1890 Valgas. Seminaril oli kujundav osa rahvusliku ärkamise ajal Liivimaal ja ...

Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts

Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts oli 1796 ilmunud Garlieb Merkeli raamat. Raamatus kirjeldas Merkel talupoegade elu ja baltisaksa maaomanike jõhkrust äärmiselt süngelt ning kutsus Vene valitsust üles ol ...

Riia–Daugavpilsi raudtee

Riia–Daugavpilsi raudtee oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu ja Vitebski kubermangu ühendanud 1861. aastal avatud 204 versta pikkune laiarööpmeline raudteeliin, mis paiknes Daugava jõe ääres. Daugavpils kandis nime Dünaburg ja aastatel 18 ...

Sidgunda

Sidgunda või Riktere, saksapäraselt Siggund) on küla Lätis Mālpilsi piirkonnas Lielā Jugla jõe kaldal merepinnast 80 meetri kõrgusel. Sidgunda jääb piirkonna keskusest Mālpilsist 7 ja Riiast 60 kilomeetri kaugusele. Sidgundas asuvad põhikool ja r ...

Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar

Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar zu Dorpat) oli aastatel 1828–1889 Tartus tegutsenud saksa õppekeelega õppeasutus, kus valmistati ette algkooliõpetajaid. Seminari pidas ülal Liivimaa rüütelkond ja sellesse võeti vastu kreiskooli või kihelko ...

Tartu Hollmanni Seminar

Tartu Hollmanni Seminar Eesti Vallakooliõpetajate Seminar) oli aastatel 1873–1887 tegutsenud eestikeelne õppeasutus, mis koolitas külakoolmeistreid. Seminari asutas ja seda juhtis kogu tegevusaja jooksul endine Rõuge Maarja koguduse õpetaja Fried ...

Tartu Kubermangugümnaasium

Tartu Kubermangugümnaasium oli 1804. aastal Tartus avatud saksakeelne kubermangugümnaasium. 1890–1904 kandis nime Tartu gümnaasium ning 1904–1918 Tartu Aleksandri gümnaasium.

Tartu Linna-tütarlastekool

1803. aastal kinnitati Venemaa keisri Aleksander I poolt Venemaa Keisririigi "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: kihelkonnakoolid ehk elementaarkoolid või rah ...

VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond

VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus. Konsistooriumiringkonnad moodustati Venemaa keisririigis, vastavalt 1832. aasta 28. detsemb ...