ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 228

Luostarinmäe Käsitöömuuseum

Luostarinmäe Käsitöömuuseum on Soomes Turus asuv vabaõhumuuseum. Muuseum koosneb 18 ajaloolisest kvartalist, mis on pärit 18. ja 19. sajandist ning säilinud algupärasel asukohal. Tänu asukohale elas Luostarinmäki 1827 terviklikult üle Turu linna ...

Pohja vald

Pohja on endine Soome vald, vana Uusimaa kirikukihelkond ja Raasepori linna praegune asum, mis asub Uusimaa maakonnas. Valdade liitumise ajal elas seal 4936 inimest, pindala oli 266.13 km², millest 41.47 km² hõlmasid veekogud. Rahvastiku asustust ...

Matinkylä

Matinkylä on Espoo linnaosa. Matinkylä geograafilised koordinaadid on 60°10 N, 34°45 O. Ta asub Helsingi kesklinnast 14 kilomeetri kaugusel. Matinkyläna mõistetakse piirkonda, mis jääb Helsingi–Hanko kiirtee ja Soome lahe vahele. Matinkyläst põhj ...

Helsingi Kunstiülikool

Helsingi Kunstiülikool on 2013. aastal loodud kunstide valdkonda koondav kõrgem õppeasutus Soomes. Helsingi Kunstiülikool koosneb kolmest akadeemiast, mis varem olid iseseisvad ülikoolid: Helsingi Kunstiülikooli kunstiakadeemia kuni 2013 Soome Ku ...

Helsingi kunstiakadeemia

Helsingi Kunstiülikooli kunstiakadeemia on üks Helsingi Kunstiülikooli kolmest akadeemiast. Aalto Ülikooli kunsti-, disaini- ja arhitektuurikooli kõrval on see üks olulisemaid kunstikõrgkoole Soomes. Kunstiakadeemia õppehoone paikneb Helsingis Va ...

Sibeliuse Akadeemia

Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse akadeemia on üks Helsingi Kunstiülikooli kolmest akadeemiast. See on ainus muusikakõrgkool Soomes ning üks suuremaid põhjamaades.

1952. aasta suveolümpiamängud

Helsingi oli saanud õiguse 1940. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks 1938 Tokio loobus, kuid Teise maailmasõja tõttu jäid XII mängud pidamata. 17. juunil 1947 Stockholmis toimunud ROK-i 40. istungil valiti 1952. aasta olümpialinnaks Helsingi. ...

1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused

1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused olid kergejõustiku maailmameistrivõistlused, mis toimusid 7.–14. augustil 1983. aastal Soomes Helsingis. Kuni selle ajani loeti kergejõustiku maailmameistrivõistlusteks olümpiamängude kergejõusti ...

2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused

2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused olid X kergejõustiku maailmameistrivõistlused. Need toimusid 2005. aasta 6.–14. augustil Soomes Helsingis.

2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus olid järjekorras XXI ja toimusid 27. juunist 1. juulini 2012 Soome pealinnas Helsingis. Need toimusid erinevalt varasematest Euroopa meistrivõistlustest 2 aastat pärast eelmisi Euroopa meistriv ...

Kluuvi

Kluuvi on linnaosa Helsingis. Kluuvi on Helsingi ärikeskus. Seal asuvad Helsingi pearaudteejaam, peapostkontor, Stockmanni kaubamaja, Sokos, Kluuvi kaubanduskeskus ja mitme panga peakontorid. Kluuvis asuvad ka Helsingi Ülikooli peahoone, Ateneumi ...

Kruununhaka

Kruununhaka on linnaosa Helsingis Vironniemi piirkonnas Helsingi kesklinna moodustava poolsaare kirdeosas. Selle läänepiir on Unioninkatu ning lõunapiir on Pohjoisesplanadi lõik, mille vastas on Kauppatori. Ülejäänud osas piirneb see merega. Kall ...

Munkkiniemi

Munkkiniemi on linnaosa Lääne-Helsingis. Munkkiniemi osad on Vanha Munkkiniemi, Kuusisaari, Lehtisaari, Munkkivuori, Niemenmäki ja Talinranta. Tihti mõeldakse Munkkiniemi all ainult Vana-Munkkiniemit Vanha Munkkiniemi.

Oulunkylä

Oulunkylä on Helsingi linnaosa. See paikneb Põhja-Helsingis, umbes 6 km Helsingi südalinnast. Liideti Helsingiga 1946. Linnaosal on head transpordiühendused, sinna sõidavad paljud bussiliinid. Oulunkyläs on ka raudteejaam, rongisõit Helsingi süda ...

Pasila

Pasila on Helsingi linnaosa. Pasila asub kesklinnast 3.5 km põhja pool. Ta piirneb lõunas Alppilaga, läänes Keskuspuistoga ja idas Vallilaga. Pasila pindala on 4.29 km². 2006. aasta alguses elas Pasilas 8338 inimest, samas 2004. aasta lõpu seisug ...

Vuosaari

Vuosaari on linnaosa Helsingi idaosas. See on peamiselt elurajoon, töökohti on linnaosas vaid umbes 4000. Vuosaari oli varem küla Vantaa vallas. 1966. aastal valmis Vuosaari sild ning Vuosaari liideti Helsingiga. 1998. aastast ulatub Vuosaarisse ...

Länsimetro

Länsimetro on Helsingi metroo pikendus Helsingist Espoosse, mis avati 18. novembril 2017. Länsimetro pikendab metrood Ruoholahti metroojaamast, Lauttasaari, Aalto Ülikooli Otaniemi kampuse ja Tapiola kaudu uude lõppjaama Matinkylässe ning paikneb ...

Helsingi pearaudteejaam

Helsingi pearaudteejaam on raudteejaam Soome pealinnas Helsingis. Niisuguse nime sai see jaam ametlikult 7. juunil 2010. Varem kutsuti seda lihtsalt Helsingi raudteejaamaks (soome keeles Helsingin rautatieasema, rootsi keeles Helsingfors järnvägs ...

Pasila raudteejaam

Pasila raudteejaam on raudteejaam Helsingis Pasila linnaosas. Pasila raudteejaam asub 3.5 kilomeetri kaugusel Helsingi pearaudteejaamast. Ta on Helsingist väljuvate rongide esimene peatus. Kõik lähi- ja kaugliinirongid peatuvad Pasilas. Seetõttu ...

Aleksanterinkatu

Aleksanterinkatu on tänav Helsingi kesklinnas. Tänav algab presidendilossi lähedal ja lõppeb Mannerheimintiega ristumisel. Tänava ääres on mitmeid kuulsaid hooneid, teiste seas näiteks Helsingi toomkirik, Helsingi Ülikooli peahoone, Nordea Soome ...

Mannerheimintie

Mannerheimintie on Helsingi peatänav ja ühtlasi pikim tänav. See on osa Euroopa teest E12 ja jätkab riigimaanteed nr 3. Tänav on nimetatud Carl Gustaf Emil Mannerheimi järgi. Mannerheimintie on 5420 meetrit pikk. See saab alguse Erottaja väljakul ...

Tehtaankatu

Tehtaankatu on ida–läänesuunaline tänav Soome pealinna Helsingi kesklinna lõunaosas. Tänav kulgeb Eirast ja Punavuorist läänes Kaivopuistoni idas. Selle lääneosa peetakse piiriks Eira ja Punavuori vahel, idaosa eraldab Ullanlinna ja Kaivopuisto a ...

Eduskunna hoone

Pikemalt artiklis Soome parlamendihoone juurdeehitus Rohkem lisaruume vajav parlament korraldas aastatel 1998–2000 arhitektuurikonkursi parlamendihoone juurdeehitise jaoks, mis valmis 2004. aastal ja mida hakati hüüdma väikeseks parlamendiks Pikk ...

Havis Amanda

Havis Amanda on purskkaevuga merineitsi kuju Helsingis. Kuju on üks tuntumaid Helsingi sümboleid ning üliõpilaste volbriöö kogunemiskoht. Kuju valmistas 1906. aastal skulptor Ville Vallgren ning see püstitati Helsinki Kauppatoril 20. septembril 1 ...

Helsingi toomkirik

Helsingi toomkirik, algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik. Carl Ludvig Engeli projekteeritud kirik asub Senati väljaku ääres Helsingis. Valget ja halli värvi sammastega to ...

Kolme sepa kuju

Kolme sepa kuju on Felix Nylundi skulptuur Helsingis Kolme sepa väljakul. Väljak asub Mannerheimintie ja Aleksanterinkatu ristumiskohas. See realistlik skulptuur loodi 1932. aastal ja see kujutab kolme seppa alasit löömas. Sepad on alasti. Pronks ...

Marssal Mannerheimi ratsamonument

Marssal Mannerheimi ratsamonument on Soome presidendi marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi auks püstitatud ratsamonument, mis asub Helsingi kesklinnas Mannerheimintie ääres Mannerheimi väljakul. Kuju autor on skulptor Aimo Tukiainen. Monument ava ...

Senati väljak

Senati väljak on Helsingi kesklinnas asuv ajalooline keskväljak. Seda väljakut ääristavad mitmed ajaloolised ehitised, nagu Helsingi toomkirik, Riiginõukogu hoone ja Helsingi ülikooli peahoone. Väljaku keskel asub Aleksander II ausammas. Senati v ...

Sibeliuse monument

Sibeliuse monument on helilooja Jean Sibeliusele pühendatud monument Helsingis Taka-Töölös Sibeliuse pargis. Soomlaste väitel on see maailma üks armastatuimaid abstraktseid skulptuure. Monumendi autor on skulptor Eila Hiltunen, kes võitis monumen ...

Temppeliaukio kirik

Temppeliaukio kirik on Taivallahti koguduse kirik Helsingis Etu-Töölö linnaosas. Kirik valmis 1969. aastal arhitektide Timo ja Tuomo Suomalaineni projekti järgi. Kirik on raiutud looduslikku kaljusse. Ringikujulist kirikusaali katab vasest ja kla ...

Pohjois-Pohjalainen Osakunta

Pohjois-Pohjalainen Osakunta on 1907. aastal asutatud Helsingi Ülikooli juures tegutsev üliõpilasorganisatsioon. Alates 1928. aastast on PPO-l sõprusleping Eesti Üliõpilaste Seltsiga.

Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich II Hohenstaufen oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220. aastast keiser. Ta oli ka Sitsiilia ja Napoli kuningriigi kuningas, Švaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma kuningriigi valitseja.

Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich VI oli Hohenstaufenist Saksa-Rooma riigi valitseja 1190–1197, keiser alates 1191 ja Sitsiilia kuningas. Tema vanemad olid Friedrich Barbarossa ja Burgundia Beatrix. Tal oli kaks vanemat õde, vanem vend, kes suri 6-aastaselt, 6 nooremat v ...

Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)

Heinrich Hohenstaufen oli keiser Friedrich II poeg ja Saksamaa kuningriigi kaaskuningas 1220–1235 ning Sitsiilia kuningas. Heinrich oli Saksa-Rooma keiser Friedrich I ja Aragóni Constanza poeg. 1212. aastal lasi isa, Friedrich II Rooma paavstil H ...

Konradin

Konradin oli viimane Hohenstaufenite dünastia esindaja, Saksa kuninga Konrad IV poeg. Ta oli Švaabimaa hertsog ning ametlikult ka Sitsiilia kuningas. Hüüdnime Konradin Konradike pälvis ta itaallastelt, kui püüdis 15-aastase sõjapealikuna võita ta ...

Saksa okupatsioon Ingeris

Saksa okupatsioon Ingeris oli Ingeri ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Ingeri lõunapiiri augustis 1941 ning viimasena jätsid Saksa väed – III Germaani Soomuskorpus – 26. juulil 1944 maha ...

Peterburi kubermang

Peterburi kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927. Peterburi piirkonna maa-alade haldamiseks loodi Rootsilt vallutatud aladele 18. detsembril 1708 Ingerimaa kubermang. Kubermangu keskuseks o ...

Rootsi Ingeri

1583. aasta Pljussa vaherahuga Moskva ja Rootsi vahel Liivimaa sõja Kahekümneviieaastases sõjas, lepiti kokku relvarahus kahe kuu juuni-juuli jooksul. Pljussa vaherahulepinguga 1583. aastal sõlmiti vaherahuleping Vaidlusaluste territooriumite val ...

Ingerimaa rüütelkond

Ingerimaa rüütelkond oli Ingerimaa aadelkonna seisuslik omavalitsusorganisatsioon 17. ja 18. sajandil.

Nyen

Nyen oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega. Jakob De la Gardie sõjakäigu järel Moskva tsaaririiki kontrollisid Jakob De la Gardie väed tsaar Vassili IV-ga sõlmitud lepingu kohaselt Rootsile lubatud alasid. 1611. aastal v ...

Stolbovo rahu

Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal. Stolbovo rahu lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613 kuni 1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Ve ...

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas, mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Šeloni viiendik

Šeloni viiendik oli Ingerimaa territoorium Novgorodi vabariigi ja hiljem Moskva suurvürstiriigi ja Moskva tsaaririigis. Šeloni viiendik asus Luga jõe, Soome lahe ranna, Narva jõe ja Lovati jõe vahelisel alal. Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaariri ...

Ino fort

Ino fort oli Venemaa Keisririigi Soome Suurvürstiriigis Terijoe piirkonnas Ino küla lähedal Soome lahe põhjarannikul kuni 1920. aastani olnud fort. Fort oli osa Vene pealinna Peterburi kaitseks loodud vööndist, mille käigus Soome lahe põhjakaldal ...

Kroonlinna sõjakuberner

Kroonlinna sõjakuberner oli ametikoht Venemaa Keisririigis Kroonlinnas. 1809. aastast oli Kroonlinna sõjakuberner ka sadama kõrgeimaks komandöriks vene Главный командир Кронштадтского порта ehk sadamakomandandiks saksa Kriegsgouverneur und Hafenk ...

Paul I fort

Paul I fort) on fort Venemaal Kroonlinna kindluses. Aastatel 1807–1812 ehitati Retusaarest lõuna poole merre Kroonlinna sõjasadama kaitseks uus Riesbanki fort, projekti peamine autor oli insener Johann Conrad Gerhard. See oli ehitamisaja üks suur ...

Põllumeeste konvent

Põllumeeste konvendid olid Põllutöökoja kohalikud allasutused, mis tegutsesid aastail 1936–1940. Eestis oli 72 põllumeeste konventi. Iga konvent valis ühe Põllutöökoja liikme. Põllumeeste konventidega asendati seni toiminud valdade põllumeeste ko ...

Audru põllumeeste konvent

Audru põllumeeste konvent oli põllumeeste konvent Pärnu linnas. Konvendi tegevus- ja valimispiirkonda kuulusid Seliste, Tõstamaa, Audru, Soontaga ja Kihnu vald. 17. mail 1936 valiti konvendi liikmeteks Karl Heinluht, Jaan Jakobson, Vassili Ojamet ...

Emajõe põllumeeste konvent

Emajõe põllumeeste konvent oli põllumeeste konvent Tartu linnas. Konvendi tegevus- ja valimispiirkonda kuulusid Äksi, Laeva, Puhja, Tähtvere ja Ropka vald. 17. mail 1936 valiti konvendi liikmeteks Karl Lindma, Johan Mägi, Aksel Poltan, Aleksander ...

Haapsalu põllumeeste konvent

Haapsalu põllumeeste konvent oli põllumeeste konvent Haapsalu linnas. Konvendi tegevus- ja valimispiirkonda kuulusid Asuküla, Ridala ja Martna vald. 17. mail 1936 valiti konvendi liikmeteks Aleksander Adler, August Rauendorf, Villem Maaker, Johan ...