ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 23

Automaatikapäev

Automaatikapäev on Tallinna Tehnikaülikooli iga-aastane erialapäev, mille traditsioon sai alguse 1963. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi automaatika ja telemehaanika eriala üliõpilaste algatatud ning automaatikakateedri korraldatud automaa ...

Elektroonika ja kommunikatsioon

Elektroonika ja kommunikatsioon on magistriõppe taseme õppekava nimetuseks TTÜs. Õppekava kood on IVEM. Õppekava praegune versioon on IVEM11/18, mille nimetus on Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Õppekava eesmärk on anda lõpetajale os ...

Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad

Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad on magistriõppe taseme õppekava nimetuseks Tallinna Tehnikaülikoolis. Õppekava kood on IVEM. Õppekava praegune versioon on IVEM11/18. Õppekava varasem nimetus oli Elektroonika ja kommunikatsioon. Õppek ...

Elektroonika ja telekommunikatsioon

Elektroonika ja telekommunikatsioon on bakalaureuseõppe õppekava ja IT-teaduskonna doktorõppe taseme õppekava ühe peaeriala nimetuseks TTÜs. Vastav magistriõppe õppekava on kas Elektroonika ja kommunikatsioon või uuem Elektroonika ja kommunikatsi ...

Mente et Manu

Suur teenetemedal "Mente et Manu" oli Tallinna Tehnikaülikooli kõrgeim autasu, mida anti väljapaistvale isikule, kel on erakordselt suuri teeneid TTÜ ees ja/või kogu Eesti riigi hariduse, teaduse ning kultuuri edendamisel. Suure teenetemedaliga " ...

Mõõtesüsteemide labor

Mõõtesüsteemide labor oli Tallinna Polütehnilise Instituudi teaduslaboratoorium, kus tegeleti mitmesuguste elektroonsete ja elektroakustiliste mõõtesüsteemide uurimise ja väljatöötamisega. Laboratoorium moodustati 1980. aastate alguses automaatik ...

Mõõtesüsteemide laboratoorium

Mõõtesüsteemide laboratoorium oli elektroonika kateedri juures 1980. aastatel moodustatud uurimislaboratoorium. Laboratooriumi juhataja oli Kalle Lipping, teaduslik juhendaja Mart Min. Mõõtesüsteemide laboratoorium moodustati 1980-ndatel aset lei ...

PLL-töörühm

PLL-töörühm oli Mart Mini juhtimisel tegutsenud TTÜ automaatika kateedri ja elektroonika kateedri, hiljem elektroonika instituudi juures tegutsenud mitteformaalne töörühm, mis tegeles mõõtetehniliste PLL-süsteemide ehk automaatsete faasisünkronis ...

Rakenduselektroonika õppetool

Rakenduselektroonika õppetool oli õppetool Tallinna Tehnikaülikooli Elektroonikainstituudis. Õppetool ja professuur moodustati TTÜ reformi käigus 1992. aastal. Rakenduselektroonika professoriks oli Vello Männamaa. Tema järel sai õppetooli hoidjak ...

Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika kateeder

Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika kateeder oli Tallinna Tehnikaülikooli kateeder, mis asutati 1962. aastal. Kateeder moodustati teoreetlise ja üldelektrotehnika kateedri baasil. Elektroonika kateeder viis alguses õppetööd läbi tööstuselektroo ...

Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledž

Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledž on endine rakenduskõrgkool, nüüdne Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksus. IT Kolledži omanik oli algselt Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus HITSA. 2016. aastal sõlmiti IT Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikool ...

Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut

Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut on Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja arendusasutus, kus uuritakse mehaanikat, juhtimissüsteeme, arvutiteadust. TTÜ Küberneetika Instituut loodi akadeemik Nikolai Alumäe initsiatiivil ja see alusta ...

Tallinna Tehnikaülikooli mõõteelektroonika õppetool

Mõõteelektroonika õppetool oli õppetool Tallinna Tehnikaülikooli Elektroonikainstituudis. Õppetool ja professuur moodustati TTÜ reformi käigus 1992. aastal Mõõtesüsteemide labori baasil. Mõõteelektroonika õppetooli loojaks ja esimeseks juhatajaks ...

TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium

TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium on Eesti keele foneetiliste uuringute, kõnetehnoloogilised uuringute ning arendustöödega tegelev laboratoorium. Esimesed eksperimendid eestikeelse kõnetuvastusega tehti labora ...

Ajaloo Instituut

Ajaloo Instituut oli aastatel 1947–2015 teadusasutus Tallinnas, lõpuperioodil Tallinna Ülikooli autonoomne allüksus, mis tegeles ajaloo uurimise ja õpetamisega bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Varem kuulus Ajaloo Instituut Eesti Teaduste ...

Eesti Humanitaarinstituut

Eesti Humanitaarinstituut on alates 15. maist 2005 Tallinna Ülikooli koosseisus olev teaduskonna tasemel olev struktuuriüksus. Kuni 2005. aastani oli õppeasutus eraülikool, millisena on ta olnud Eesti vanim ning seni ainuke valdavalt humanitaaral ...

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž on Tallinna Ülikooli kolledž Haapsalus. Haapsalu Kolledž on iseseisev õppe-, teadus- ja arendusasutus, mis tegutseb ülikooliseaduse ja kolledži põhikirja alusel. Kolledž pakub rakenduskõrgharidust neljal erialal ...

Keskkonnaajaloo keskus

Keskkonnaajaloo keskus on 2011. aastal asutatud Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadusvõrgustik, mis edendab keskkonnaajaloo uurijate tegevust Eestis. Keskuse peamised uurimisteemad on toidukultuuri ajalugu, keskkonn ...

Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus

Tallinna Ülikooli Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus asutati 2015. aastal. MEDITi eesmärk on interdistsiplinaarsete loome- ja teadusprojektoride algatamine ja teostamine, mis hõlmavad digitaalsete meedia- ja kommunikatsioonivahenditeg ...

Philologia Estonica Tallinnensis

Philologia Estonica Tallinnensis on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi väljaanne. Ajakirjas avaldatakse kaastöid lingvistika ja kirjandusteaduse kõikidest valdkondadest. Samuti on väljaandesse teretulnud kirjutised eesti keele ja kir ...

Raadiorežii

Raadiorežii oli eriala Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas režii õppetoolis. Vastuvõttu erialale korraldati vaheldumisi telerežiiga üle ühe aasta alates 1994; esimene lend raadiorežissööre võeti vastu 1995. aastal. Režii õppetool lõ ...

Režii õppetool

Režii õppetool elektroonilise meedia mõistes hakkas tegutsema endise Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas 1990. aastate algupoolel. Üle aasta võeti üliõpilasi õppima vaheldumisi raadio- või telerežiiid. Enne elektroonilise meedia rež ...

Telerežii

Telerežii oli stuudium Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas režii õppetoolis. Vastuvõttu erialale korraldati vaheldumisi raadiorežiiga üle ühe aasta alates 1994; esimene lend telerežissööriks õppijaid võeti vastu 1994. aastal. Telere ...

August Ahlqvist

Karl August Engelbrekt Ahlqvist oli Soome luuletaja, kirjanduskriitik ja soome-ugri keeleteadlane. Filosoofiamagister 1857. aastast, filosoofiadoktor 1860. aastast. 1863. aastast soome keele professor, 1893 esimene soome-ugri keelte professor. Ük ...

Alexander Brückner

Keskkoolis käis Peterburis, 23-aastaselt siirdus Saksamaale ülikooli ajalugu õppima Johann Gustav Droyseni juurde, samuti sai mõjutusi Leopold von Rankelt. 1860. aastatel naasis Venemaale, kus sai tõsiseltvõetava ajaloolase maine uurimustega Vene ...

Friedrich Kruse

Friedrich Karl Hermann Kruse oli baltisaksa ajaloolane ja publitsist. Õppis Leipzigis. Õpetas Breslau gümnaasiumis, 1821. aastast oli Halle Ülikooli antiik- ja keskaja ajaloo ning geograafia professor ja aastail 1828–1853 Tartu Ülikooli ajaloopro ...

Georg Loeschcke

Georg Loeschcke oli saksa filoloog ja kunstiajaloolane. Õppis Leipzigi ja Bonni ülikoolides klassikalist filoloogiat ning arheoloogiat. Kaitses 1876 Bonni ülikoolis doktoriväitekirja "De titulis aliquot Atticis quaestiones historicae". Täiendas e ...

Maarja kalmistu

Maarja kalmistu on kalmistu Tartus, Raadi kalmistu osa. See on Tartu Maarja Koguduse kalmistu. Maarja kalmistu paikneb Raadi kalmistu kesk- ja põhjaküljel. Maarja kalmistul asuvad teiste hulgas mitmete eesti kultuuritegelaste hauad. Sinna on maet ...

Pertti Hari

Pertti Hari on Soome metsandusteadlane. Ta on lõpetanud Helsingi Ülikooli matemaatika ja teoreetilise füüsika erialal. Alates aastast 1990 on ta Helsingi Ülikooli metsaökoloogia professor. Ta on Eesti Maaülikooli audoktor.

Genoomika instituut

Genoomika instituut on asutus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. See moodustati 1. jaanuaril 2018, kui Eesti geenivaramu ja Tartu Ülikooliga liitus Eesti Biokeskus. Instituut oli peale loomist valdkonnaväline üksus, kuid 1. jaan ...

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut on Tartu Ülikooli üks instituute. ARMP loodi 2013 viie TÜ arstiteaduskonna üksuse liitmisel. Need üksused olid biokeemia instituut, farmakoloogia instituut, füsioloogia instituut, biomeditsiini in ...

Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut

Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut on 2007. aastal loodud instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Alates 1. jaanuarist 2016 kuulub filosoofia ja semiootika instituut Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda. ...

Tartu Ülikooli psühholoogia instituut

Tartu Ülikooli psühholoogia instituut kuulub 1. jaanuarist 2016 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda. Psühholoogiat on Tartu Ülikoolis võimalik õppida kõigil kolmel õppeastmel: bakalaureuseõppes, magistriõppes ja doktoriõppes.

Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut

Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut tegutses aastail 1939–1940. Instituudi juhataja oli kolonel hiljem kindralmajor August Traksmaa ja juhataja abi kolonelleitnant Henn-Ants Kurg. Õppetöö algas 25. jaanuaril 1939. Tartu Ülikoolis oli ...

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, tuntud lühendatult ka kui ÜTI, on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üks instituute, kus saab õppida kokku üheksal õppekaval. Ühiskonnateaduste instituut moodustati Tartu Ülikooli ajakirjanduse j ...

Ärirahanduse ja investeeringute õppetool

Ärirahanduse ja investeeringute õppetool oli Tartu Ülikooli õppetool, mis rajati rahanduse ja krediidi kateedri reorganiseerimise tulemusel ning toimis 1. septembrist 1992 kuni 1. jaanuarini 2008. Õpetati põhiliselt järgmisi distsipliine: ettevõt ...

Jan Baudouin de Courtenay

Jan Niecisław Ignacy Baudouin de Courtenay lõpetas 1862 Varssavi reaalgümnaasiumi ja 1866 Varssavi ülikooli slavistika osakonna, täiendas end 1867 Praha ülikoolis, Jena ülikoolis ja Berliini ülikoolis ning 1868 Peterburi ülikoolis, kus ta kaitses ...

Jöns Jacob Berzelius

Jöns Jakob Berzelius oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide kaasaegsete sümbolite autor.

Carl Joachim Classen

Carl Joachim Classen õppis klassikalist filoloogiat Hamburgi doktorikraad 1952, Göttingeni habilitatsioon 1961 ja Oxfordi Ülikoolis B. Litt. 1956, D. Litt. 1987.

Sigurd Curman

Jon Sigurd Curman oli Rootsi arhitektuuriajaloo professor, riigiantikvaar ja kirikute restauraator. Tal on suured teened Rootsi-Baltimaade, sealhulgas Rootsi-Eesti suhete arendajana. Õppis Uppsala Ülikoolis, kust sai ka doktorikraadi.

Umberto Eco

Umberto Eco oli itaalia semiootik, kirjanik, kriitik, filosoof, medievist ja professor. Umberto Eco oli aastast 2008 Bologna Ülikooli emeriitprofessor ja aastast 1996 Tartu Ülikooli audoktor. Laiema tuntuse saavutas ta 1980. aastal romaaniga "Roo ...

Scott Gilbert

Scott F. Gilbert on ameerika bioloog. Tema erialaks on arengubioloogia, eriti epigeneetilised mehhanismid ja nende roll embrüoloogias. Tema arengubioloogia õpik on maailmas enamkasutatavaid selle 9. väljaanne ilmus 2010. Selles tugineb ta Karl Er ...

Olavi Granö

Olavi Johannes Granö oli soome geograaf. Tartu ülikooli professor Johannes Gabriel Granö oli Olavi Granö isa. Olavi Granö kaitses 1957. aastal doktorikraadi. Aastal 1959 nimetati ta Turu ülikooli geograafia abiprofessoriks ja 1962. aastal profess ...

Riho Grünthal

Riho Grünthal õppis alates 1983. aastast Helsingi ülikoolis fennougristikat ja läänemeresoome keeli. Aastast 1990 magister, 1996 litsentsiaat ja aastast 2003 filoloogiadoktor. 2005. aastast on Grünthal Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte prof ...

Tarja Halonen

Tarja Kaarina Halonen on Soome poliitik, Soome president 1. märtsist 2000 1. märtsini 2012. Ta oli Soome esimene naispresident. Tarja Halonen on hariduselt jurist. Ta astus 1971. aastal Soome Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. Aastatel 1977–1996 o ...

Arnold Hasselblatt (farmakoloog)

Arnold Hasselblatt on baltisaksa päritolu Saksa farmakoloog. Ta õppis arstiteadust Göttingeni ülikoolis, kus kaitses 1957 doktorikraadi Ludwig Lendle juhendamisel. 1970–1997 oli ta Göttingeni ülikooli farmakoloogia- ja toksikoloogiainstituudi dir ...

Victor Hehn

Victor Hehn oli baltisaksa kultuuriajaloolane. Ta oli 1846–1851 Tartu Ülikooli saksa keele lektor. 1851 pagendati ta Tulasse. Ta elas alates 1855. aastast Peterburis, ning alates 1873. aastast Berliinis. Victor Hehni vanaisa oli Johann Martin Hehn.

Mihály Hoppál

Hoppál, Mihály 2013. Shamans and symbols: Prehistory of semiotics in rock art. Budapest: International Society for Shamanistic Research. Hoppál, Mihály 2014. Ethnosemiotics: Approaches to the study of culture. Budapest: Hungarian Association for ...

Krister Höckerstedt

Krister Höckerstedt on Soome arstiteadlane ja kirurg. Ta on Helsingi ülikooli kirurgia emeriitprofessor. Höckerstedt sai doktorikraadi 1979. aastal Helsingi ülikoolis, kus on hiljem töötanud dotsendi ja 2002. aastast professorina. Ta on Soome ja ...

Otto Kaiser

Otto Kaiser oli saksa teoloog, filosoof ja Vana Testamendi spetsialist. Gümnaasiumi lõpetamise järel Eberswaldes alustas meditsiiniõpinguid Berliinis Sõjameditsiiniakadeemias, kuid Teise maailmasõja puhkemisel meditsiiniõpingud katkesid ja ta osa ...