ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 231

Gižiga laht

Gižiga laht on laht Euraasia kirdeosas, Šelihhovi lahe lääneosas. Taigonossi poolsaar eraldab seda Penžina lahest. Lahe lõunapiiriks loetakse 60° 30 põhjalaiuskraadi. Lahe pikkus on 148 km, laius suudmeosas umbes 260 km, suurim sügavus 88 m. Lahe ...

Mezeni laht

Mezeni laht on laht Euroopa põhjaosas Venemaal, Valge mere osa. Mezeni lahte ümbritsevad Arhangelski oblasti Abramovski rannik ja Neenetsimaa rannik, sealhulgas Kanini poolsaare läänerannik Konušinski rannik. Lahe pikkus on 105 km, laius 97 km, s ...

Middendorffi laht

Middendorfi laht on Kara mere laht Taimõri poolsaare looderannikul. Ta eraldab kirdes olevat Zarja poolsaart kagus olevast Hariton Laptevi rannikust. Lahe rannik kuulub Venemaale Krasnojarski kraisse. Laht on fjordikujuline. Selles on palju saari ...

Penžina laht

Penžina laht on laht Euraasia kirdeosas Ohhoota meres Šelihhovi lahe kirdeosas. Penžina lahte eraldavad Gižiga lahest Taigonossi poolsaar ja Beringi merest Kamtšatka poolsaar. Halduslikult kuuluvad Penžina lahe kaldad Venemaale Magadani oblastiss ...

Tiksi laht

Tiksi laht on laht Laptevite mere lõunaosas Leena suudmest kagu pool. Bõkovski poolsaar eraldab teda Nejelovi lahest. Lahe osad on Sogo laht ja Buluikani laht. Lahe pikkus on 21 km, laius kuni 17 km, sügavus kuni 11 m. Oktoobrist juulini on laht ...

Paria laht

Paria laht on laht Kariibi meres, mis piirneb Venezuela ranniku ja Trinidadi saarega. Lahe pindala on 7800 km², maksimaalne sügavus 22 m. Ülejäänud Kariibi merega ühendab lahte põhjas asuv Bocas del Dragóni väin, lõunas paikneb Boca del Serpiente ...

Dnepri-Bugi limaan

Dnepri-Bugi limaan ehk Dnepri-Bugi laht on mageveega limaan Musta mere põhjarannikul Ukrainas. See ümbritseb Hersoni ja Mõkolaivi oblasti rannikut. Limaani rannikul asub Otšakovi sadam. Dnepri-Bugi laht koosneb kahest osast. Need on Dnepri limaan ...

Karkiniti laht

Karkiniti laht on Musta mere laht. See eraldab Krimmi ülejäänud Ukrainast. Laht on läänes ühenduses ülejäänud Musta merega. Laht on nime saanud vanakreeka koloonia Kerkinitise Κερκινίτης järgi, mis asus tänapäeva Jevpatoria kohal. Lahe pikkus on ...

Suessi laht

Suessi laht on laht Punase mere põhjaosas. Laht piirneb läänes Aafrikaga ja idas Aasiaga. Laht on 325 km pikk ja 45 km lai, sügavus on keskmiselt 40 ja maksimaalselt 60 m. Laht jääb täies ulatuses Egiptuse sisevetesse. Lahe põhjaosas asub Suessi ...

Palmisaared

Palmisaared on Araabia Ühendemiraatidele kuuluvad kunstlikud poolsaared Pärsia lahes Dubai rannikul. Kolm palmisaart on hiiglaslik turismiatraktsioon, mille rajamise algatas šeik Muḩammad ibn Rāshid Āl Maktūm. Saartele on plaanis rajada üle 100 l ...

Marija Prontšištševa laht

Marija Prontšištševa laht on Laptevite mere laht Taimõri poolsaare kirderannal. Laht asub Hatanga lahe suudmest umbes 75 km põhja pool. Lahest läänes asub Bõrranga mäestik, kust voolab lahte mitu tillukest jõge. Lahe laius suudmes on 3 km. Ta ula ...

Fehmarni Belt

Fehmarni Belt on väin Euroopas. See paikneb Läänemere lääneosas ning eraldab Saksamaale kuuluvat Fehmarni ja Taanile kuuluvat Lollandi saart. Fehmarni Belt ühendab Kieli lahte ja Mecklenburgi lahte. Väina laius on ca 20 km ja sügavus umbes 40 m. ...

Dardanellid

Dardanellid, ka Ελλήσποντος) on väin, mis ühendab Marmara merd Traakia merega ja eraldab Euroopat Aasiast. Kitsaimas kohas on väina laius 1300 meetrit. Traakia mere poolses otsas, Kumkale kohal on väinal selge suue, umbes 6 km laiune, kus mõlemad ...

Sund

Sund on väin Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel. Ühendab Läänemerd Kattegattiga. Sundi lõunaots on lai, kuid on jagatud Amageri ja Saltholmi saarega kolmeks madalaveeliseks haruks. Väina keskosas on Veni saar. Väina põhjaots on kitsas, kui ...

Tropical Islands

Tropical Islands on maailma kõige suurem sisetingimustes olev veekeskus, mis asub Saksamaal Brandenburgis Brand-Brieseni lennuväljal. Veekeskus valmis aastal 2004 ja on ehitatud õhulaevadele mõeldud angaari.

Battery Park

Battery on 10 ha suurune avalik park, mis asub New Yorgi sadama vastas New Yorgis Manhattani saare lõunaosas. Seda piirab Battery Place põhjas, State Street idas, New Yorgi sadam lõunas ja Hudsoni jõgi läänes. Park sisaldab vaatamisväärsusi, nagu ...

Brooklyn Bridge Park

Brooklyn Bridge Park on 34 hektari suurune avalik park New Yorgis East Riveri Brooklyni poolel. Selle kujundas maastikuarhitektuurifirma Michael Van Valkenburgh Associates ja see avati 2008. aastal. Ehitusel kasutati pinnast, mis jäi järele uue M ...

Bryant Park

Bryant Park on 38 860 m 2 suurune eraõiguslik avalik park, mis asub New Yorgi Manhattani linnaosas. See asub Midtown Manhattani Fifth Avenue ja Sixth Avenue ning 40th Streeti ja 42nd Streeti tänava vahel. Kuigi tehniliselt asub New Yorgi Avaliku ...

Central Park

Central Park on suur haljasala, mis asub New Yorgis Manhattani saare keskosas. Park on edela–kirdesuunalise ristküliku kujuline, mille pikkus on 4.1 km, laius 830 m ja pindala 3.4 km². Seda piiravad 59th Street ja 110th Street tänavad, mis pargi ...

Zuccotti park

Zuccotti park on 3100 ruutmeetri suurune avalik park New Yorgis Manhattanil. Park on eraomanduses, selle omanik on ettevõte Brookfield Office Properties. Park loodi 1968. aastal. Et maa-ala asub pilvelõhkuja One Liberty Plaza kõrval, sai selle ni ...

Washington Market Park

Washington Market Park on linnapark New Yorgi Manhattani linnaosas Tribeca naabruskonnas. Park on 6500 m² suur. Park piirneb Greenwich Streeti, Chambers Streeti ja West Streetiga. Pargis on suur mänguväljak ning seal toimub palju kogukonnaüritusi ...

Arkaadia park

Arkaadia park, ka Arkaadia aed, on park Riias Daugava vasakkaldal Torņakalnsi asumis. Park kannab Arkaadia nime alates 1911. aastast.

Dzegužkalns

Dzegužkalns on umbes kilomeetri pikkune ja kolmesaja meetri laiune 9–10 tuhat aastat tagasi moodustunud luide Läti pealinnas Riias. Pinnavormi keskmine kõrgus merepinnast on 16–18 m, kõrgeim punkt on 28 meetri kõrgusel merepinnast, mis teeb selle ...

Grīziņkalnsi park

Grīziņkalnsi park on Grīzenbergi mõisa pargist kujunenud avalik park Lätis Riia linnas Grīziņkalnsi asumis. Park asub Pērnavas, Jāņa Asara ja Ata tänava vahelisel maa-alal. Pargis kasvab 16 liiki kohalikku ja 65 võõrpuuliiki. Teiste seas kasvavad ...

Ziedoņdārzs

Ziedoņdārzs on Andrejs Zeidaksi eestvedamisel rajatud park Lätis Riia linnas Avotu iela asumis. Park asub Artilērijase, Matīsa, Sparģeļu ja A. Čaka tänava vahelisel maa-alal. 1930. aastatel lammutati pargi kohal asunud suurtükiväe kasarmud, inten ...

Vērmane aed

Vērmane aed on vanim avalik aed Riia linnas Läti Vabariigis. Praegu on aia pindala umbkaudu 5 hektarit. Aia praegune nimi on lätikeelne mugandus aia algupärasest saksakeelsest nimest.

Viesturdārzs

Viesturdārzs on Peeter I rajatud park Lätis Riia linnas Pētersala-Andrejsala asumis. Park asub endisel Gustavsala ehk Pētersalā saarel. Peeter I lasi aastal 1711 endisele Gustavsala saarele rajada aia, mille kõige vanem nimetus oli Forburgas dārz ...

Võidu park (Riia)

Võidu park on avalik park Riias Daugava vasakkaldal Āgenskalnsi asumis. Algselt Peetri pargi nime kandnud park nimetati 1923. aastal ümber Võidu pargiks tähistamaks 1919. aasta võitu Pavel Bermondt-Avalovi vägede üle, nõukogude ajal, 1961. aastal ...

Lielie kapi

Lielie kapi on 22 hektari suurune park Lätis Riia linnas Brasa asumis, mis asub Riia endise suurima kalmistu alal. 1772 keelas Katariina II surnute matmise kirikutesse, samuti andis ta korralduse, et kõik surnud tuleb vaatamata nende staatusele m ...

Hyde Park

Hyde Park on üks suuremaid Londoni kesklinna parke ning see moodustab ühe osa Londoni Kuninglikest parkidest. Hyde Parki teeb iseäranis kuulsaks selles paiknev Speakers Corner, kus pühapäeviti võib iga soovija oma kõnega esineda. Aegade jooksul o ...

Akadeemik Sahharovi park

Akadeemik Sahharovi park on avalik park Peterburis. Algselt Pioneeride pargi lõunapoolne osa nimetati Sahharovi pargiks akadeemik Andrei Sahharovi 75. sünniaastapäevaks 1996. aastal. 2003. aasta 8. augustil avati pargi kaguosas Tuumaavariide ja - ...

Aleksandri park (Peterburi)

Aleksandri park on avalik park Peterburis. Jänesesaarel, Peeter-Pauli kindluse endise glassii kohal asuv park on üks esimestest Peterburi avalikest parkidest.

Jekateringof

Jekateringof on park Peterburi edelaosas, samanimelisel saarel. 1933. aastal nimetati park ümber "1. mai nimeliseks pargiks" парк имени 1-го Мая, 1948. aastal "ÜLKNÜ 30. aastapäeva nimeliseks pargiks" парк имени 30-летия ВЛКСМ, ajalooline nimi ta ...

Pioneeride park

Pioneeride park on avalik park Peterburis Kalinini rajoonis. 1968. aastal rajatud park sai nime naabruses asunud pioneeride maja järgi. 1988. 9. augustil avati pargis "Rahu kell" vene keeles "Колокол Мира", mälestusmärk Hiroshima ja Nagasaki pomm ...

Suveaed (Peterburi)

Suveaed on park Peterburis. See asub saarel Fontanka, Moika ja Luigekanali vahel. Suveaias asub Peeter I Suvepalee. Suveaia kujundamine kavandati 1704. aastal ja lõpetati põhiosas 1719. aastal. Jalgteid ääristasid 100 allegoorilist marmorskulptuu ...

Võidu park (Peterburi)

Võidu park on avalik park Peterburi Moskva rajoonis. Leningradi blokaadi ajal asus praeguse pargi territooriumil olnud telliskivitehase kohal krematoorium.

Acheuli kultuur

Acheuli kultuur oli paleoliitiline kultuur, mis järgnes Abbevillei kultuurile. Kultuur on saanud nime leiukoha Saint-Acheuli Põhja-Prantsusmaa, praegu Amiensi eeslinn järgi. Acheuli kultuuri kandjad olid inimlased, kes kasutasid kivist tööriistu, ...

Bautakivi

Bautakivi on piklik, enamasti kõrge vabalt seisev püstine kivi, mida nooremast pronksiajast kuni rauaajani püstitati mõningates Skandinaavia piirkondades ja Skandinaavia lähialadel.

Daaklased

Daaklased oli keldi mõjudega traakia rahvas, kes elas alates 5. sajandist eKr Mustast merest läänes. Nad olid lähedases suguluses naaberrahva geetidega ning kõnelesid arvatavasti sama keelt. Alles 2. sajandi alguses eKr ühinesid daaklaste hõimud ...

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3.3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr. ...

Germaania

Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis sai nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi. Germaanlased olid põhjamaalastele omaselt pikad ja heledajuukselised. Mehed kandsid kitsaid, liibuvaid pükse, mida kattis reiteni ...

Hamburgi kultuur

Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a põhiliselt Põhja-Saksa madalikul. Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt. Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi 12 700.12 050 e.m.a, ...

Illüürlased

Illüürlased olid indoeuroopa hõimud, kes alates pronksiaja lõpust 2. aastatuhande lõpul eKr elasid Illüürias – antiikaegses piirkonnas Aadria mere idarannikul ligikaudu tänapäeva Albaania ja endise Jugoslaavia kohal. Appianuse järgi elasid illüür ...

Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna. Tänapäeval kõneleb indoeuroopa keeli emakeelena ligikaudu 2.6 miljardit inimest. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja-Indiast Euroopani. T ...

Kellpeekrite kultuur

Kellpeekrite kultuur oli Euroopas varasel pronksiajal levinud arheoloogiline kultuur, mis sai nime ümberpööratud kirikukella kujuliste peekrite järgi. See tekkis 2800 eKr paiku ning kestis Briti aladel kuni umbkaudu 1800 eKr, Mandri-Euroopas aga ...

Kimmerlased

Kimmerlased ehk kimmerid olid rändhõimud, kes elasid 8 7. sajandil eKr Musta mere põhjarannikul, Põhja-Kaukaasias, Krimmis ja Karpaaditideni ulatunud aladel ning rääkisid indoeuroopa iraani keelt. Nimetust "kimmerlased" kasutati ka rauaajal üldni ...

Numantia

Numantia oli antiikaegne asula Pürenee poolsaarel tänapäeva Soria linna lähedal, keltibeeride pealinn. Numantia oli asustatud pronksiajast alates. Ibeeria sõdade ajal kujunes linnast keltibeeride vastupanukeskus. Roomlased üritasid linna tulutult ...

Pronksiaeg

Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Eri piirkondades dateeritakse pronksiaja kestus erinevalt. See algas, kui tähtsaima tööriistamaterjalina tuli kasutusele pronks. Ajastu lõpp paigutatakse aga perioodi, kus raud hakka ...

Pronksiaja kollaps

Pronksiaja kollaps oli umbes ajavahemikuga 1206–1150 eKr alanud Lähis-Ida ja idapoolsete Vahemere maade ülemineku algus varajasse rauaaega. Kollaps puudutas hävitavalt ka Viljaka Poolkuu ala maid. Nimetus on pandud ajaloolaste poolt, kes nägid se ...

Sarmaadid

Sarmaadid olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide val ...