ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 233

Deutschnofen

Deutschnofen on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Bolzanost kagus. 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 3898 inimest.

Dobbiaco

Toblach on vald / Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes Pusteri orus umbes 70 km Bolzanost kirdes, Austria piiri ääres. 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 3283 inimest.

Franzensfeste

Franzensfeste on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. Valla pindala on 61.74 km². See on nime saanud suure Franzensfeste kindluse järgi, mis püstitati aastatel 1833 kuni 1838, ja on tuntud ka kui tähtis raudteesõlm. 2013. aasta lõpu seisuga elas s ...

Freienfeld

Freienfeld on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 45 km Bolzanost põhjas. Valla pindala on 95.3 km². 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 2668 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 95.85% rahvastikust esimese keel ...

Graun im Vinschgau

Graun im Vinschgau on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70 km Bolzanost loodes, piiril Austria ja Šveitsiga.

Gsies

Gsies on org ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70km Bolzanost kirdes, Austria piiri ääres. Gsiesis on peetud kelgutamise maailmameistrivõistlusi.

Innichen

Innichen on alev ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. See paikneb Pusteri orus Drava jõe ääres, umbes 80km Bolzanost kirdes, Austria piiri ääres. Igal aastal toimub seal Itaalia Rahvusvaheline Lumeskulptuuride Festival.

Kaltern an der Weinstraße

Kaltern an der Weinstraße, sageli lühidalt Kaltern või Caldaro, on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. See asub umbes 12 km Bolzanost edelas. 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 7592 inimest Koht on kuulus järve Caldaro järv ehk Kalterer S ...

Karneid

Karneid on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 4 km Bolzanost idas. Seal asub ka Karneidi loss. 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 3311 inimest.

Kastelruth

Kastelruthi vallas on frazioni alljaotused, peamiselt külad ja asundused Seiser Alm Alpe di Siusi, Pufels ladiini: Bula, itaalia: Bulla, Runggaditsch ladiini: Roncadic, itaalia: Roncadizza, St. Michael San Michele Siusi, St. Oswald SantOsvaldo, S ...

Kiens

Kiens on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 50km Bolzanost kirdes. 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 2726 inimest.

Klausen (Lõuna-Tirool)

Klausen on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 20 km Bolzanost kirdes. 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 5144 inimest.

Kuens

Kuens on asula ja vald Põhja-Itaalias Lõuna-Tiroolis umbes 25 km Bolzanost loodes Passeieri orus. Kuens külgneb Riffiani, Schenna ja Tiroli vallaga. Valla pindala on 1.7 km². 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 399 inimest.

La Val

La Val on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 45 km Bolzanost kirdes. 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 1307 inimest.

Laasi vald

Laas on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 50 km Bolzanost läänes. Valla pindala on 110.1 km². 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 3983 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 98.09% rahvastikust esimese keelena s ...

Laives

Laives on väikelinn ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 8 km Bolzanost lõunas. See on üks viiest vaid peamiselt itaaliakeelsest vallast Lõuna-Tiroolis, ja suuruselt neljas vald provintsis.

Lana (Lõuna-Tirool)

Lana on vald Põhja-Itaalias Lõuna-Tiroolis. See paikneb Etschtalis Bolzano ja Merano vahel ning Ulteni oru suudmes. 2010. aastal elas seal 11 206 inimest. See on üks kolmest Lõuna-Tirooli vallast, mille nimi jäi muutmata 20. sajandi alguse ümbern ...

Latsch

Latsch on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, umbes 40 km Bolzanost loodes. Valla pindala on 78.8 km². 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 5156 inimest. Latsch Laces külgneb järgmiste valdadega: Kastelbell-Tschars, Martell, Schnals, Schlan ...

Lüsen

Lüsen on vald Lõuna-Tiroolis, paiknedes umbes 40 km Bolzanost kirdes. Valla pindala on 74.2 km². 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 1543 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 97.77% rahvastikust esimese keelena saksa keelt, 1.3 ...

Mals

Mals on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70 km Bolzanost loodes, Šveitsi ja Austria piiril. Valla pindala on 246.7 km². 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 5092 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 96.92% rah ...

Mareo

Mareo on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 50 km Bolzanost kirdes. Valla pindala on 161.6 km². 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 2911 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 92.09% rahvastikust esimese keelena ...

Martello

Martello on org ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. See paikneb 28.5 km pika Plima jõe Martelli orus, umbes 45 km Bolzanost läänes. Valla pindala on 143.7 km² Vald asub kõrgusvahemikus 957 m kuni 3757 m, millest viimane on Zufallspitze itaalia ...

Merano

Merano või Meran on linn ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. Olles üldiselt hästi tuntud oma kuurortide poolest, paikneb see nõos, mida ümbritsevad mäed, mis kõrguvad kuni 3335 m üle merepinna, Passeieri oru suudmes ja Vinschgaus. Varem on lin ...

Moos in Passeier

Moos in Passeier on vald Passeieri orus. See paikneb Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, umbes 40 km provintsi pealinnast Bolzanost loodes, Austria piiri ääres.

Mölten

Mölten on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 12 km Bolzanost loodes. Valla pindala on 36.9 km². 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 1622 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 96.11% rahvastikust esimese keelena ...

Natz-Schabs

Natz-Schabs on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Bolzanost kirdes. Paavst Benedictus XVI, kelle emapoolsed vanaema ja vanavanaema olid seal sündinud, sai oktoobris 2011 linna aukodanikuks.

Naturns

Naturnsi vallas on frazioni alljaotused, peamiselt külad ja asundused Staben Stava ja Tabland Tablà.

Neumarkt (Lõuna-Tirool)

Neumarkt on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 25 km Bolzanost lõunas. 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 5001 inimest.

Pfalzen

Pfalzen on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 50 km Bolzanost kirdes. 2015. aasta 31. detsembri seisuga elas seal 2753 inimest.

Prad am Stilfserjoch

Prad am Stilfserjoch, sageli lühidalt Prad või Prato, on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 60 km Bolzanost läänes, piiril Šveitsiga ja Stelvio kuru lähedal.

Prags

Prags on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 60 km Bolzanost kirdes. 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 657 inimest.

Rasun Anterselva vald

Rasen-Antholz on vald Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Bolzano provintsis. Rasen-Antholz kõrgus merepinnast on 1030 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt 189 inimest ruutkilomeetri kohta. 2011. aasta juuni seisuga rääkis 98.40% elanik ...

Ritten

111 km² suurune piirkond on nime saanud 1100–1400 m kõrguse Ritteni või Renoni kõrgplatoo järgi, millel asub enamus külasid. Platoo moodustab Sarntali Alpide mäeaheliku kaguotsa ning asub Eisacki ja Talferi jõe vahel keskmiselt 800 m neist kõrgem ...

Rodeneck

Mittekohalike ränikivi- ja kvartsileidude olemaolu näitab, et keskmisel kiviajal 5000 eKr asustasid ala kütid. Keskmise pronksiaja linnuste avastamine dateerib püsiasustuse vähemalt 1500 eKr. Kogukonda on esmakordselt nimega mainitud 1050. aasta ...

Salorno

Salorno on lõunapoolseim vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Bolzanost edelas. See on üks viiest vaid peamiselt itaaliakeelsest vallast Lõuna-Tiroolis.

Sand in Taufers

Sand in Taufers on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. 2015. aasta 31. detsembri seisuga elas Sand in Taufersis 5371 inimest

Santa Cristina Gherdëina

Santa Cristina Gherdeina on ladiinikeelne vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Bolzanost idas. Selle Saslongi suusarada on koduks meeste ülisuurslaalomile ja kiirlaskumisele FIS Suusatamise Maailmakarikaetapil.

Sarntal

Sarntal on org ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15 km Bolzanost põhjas. Valda kuulub mitu linna ja küla. Suurim, meeri ja volikogu asupaik, on Sarnthein.

Schenna

Vallas on frazioni alljaotused, peamiselt külad ja asundused Schennaberg Montescena, Tall Valle ja Verdins.

Schnals

Schnals on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Bolzanost loodes, piiril Austriaga. Valda kuulub suur osa Schnalstalist.

Sëlva

Selva on vald Val Gardenas Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Bolzanost idas. Ladiinikeelne kohanimi tuleb ladinakeelsest sõnast silva "mets".

Sexten

Sexten on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. Linn on kuulus suve- ja talispordi keskus mägedes. 2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneleb 95.37% rahvastikust esimese keelena saksa keelt, 4.36% itaalia keelt ja 0.27% ladiini keelt.

St. Leonhard in Passeier

St. Leonhard in Passeier on vald Passeieri orus Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Bolzanost põhjas.

St. Martin in Passeier

St. Martin in Passeier on vald Passeieri orus Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 35 km Bolzanost loodes.

Sterzing

Sterzing on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. See on Lõuna-Wipptali peamine küla. Läbi keskaegse linna voolab Eisacki jõgi.

Taufers im Münstertal

Taufers im Münstertal on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70 km Bolzanost läänes, piiril Šveitsiga.

Terlan

Terlani vallas on frazioni alljaotused, peamiselt külad ja asundused Siebeneich Settequerce ja Vilpian Vilpiano.

Tiers

Tiers on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes Tierser Talis umbes 15 km Bolzanost idas. 2010. aasta 30. novembri seisuga elas seal 979 inimest.

Tisens

Tisens on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15 km Bolzanost loodes. Vald on koduks Katzenzungeni lossile, kus kasvab üle 350-aastane Itaalia viinamarjasordi Versoalni viinapuu, mida peetakse üheks maailma vanimaks ja suurimaks ü ...

Tramin an der Weinstraße

Tramin an der Weinstraße, sageli lühidalt Tramin või Termeno, on vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 20km Bolzanost edelas. Viinamarjasordi Gewürztraminer nimi pärineb Traminist.