ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 234

Suur-Kreeka

Suur-Kreeka oli kreeka kolooniate ala Lõuna-Itaalia rannikul Taranto lahe ääres. See hõlmas eelkõige ahhaia kolooniaid Tarast, Krotonit ja Sybarist, samuti põhja pool asunud Kymet ja Neapolis. Kolonistid, kes saabusid alates 8. sajandist eKr, tõi ...

Ötzi

Hauslabjochi mees on 19. septembril 1991 Ötztali Alpidest leitud 5300 aastat tagasi hukkunud mehe mumifitseerunud surnukeha. Kuni aastani 2007 arvati, et "jäämees" suri liustikul nälja ja külma kätte. Siis aga avastasid muumiat kompuutertomograaf ...

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt peetakse keskajaks 5.–15. sajandit, kuid ajavahemik oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. Keskaja ajaloo eriteadlast nimetatakse medievistiks.

Kõrgkeskaeg

Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil. Selle aja kiire Euroopa elanikkonna kasv tõi enesega suuri sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi. Elanikkonna kasv oli seotud Keskaja Kuuma Ajaga, mis ...

Pime keskaeg

Pime keskaeg on eelkõige inglise keeles kasutatav nimetus perioodile Lääne-Rooma keisririigi langemisest kuni Karolingide renessansini, s.o. ligikaudu 6. kuni 10. sajandini. Ajajärgu pimedus ei tähenda siinses kontekstis mitte hinnangut, vaid vii ...

Varakeskaeg

Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000 või 1050. Varakeskaega on nimetatud ka pimedaks ajaks, vastandades keskaja "intellektuaalset pimedu ...

Al-Ándalus

Al-Ándalus on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all. Pärast moslemite tungimist Pürenee poolsaarele oli al-Ándalus kõigepealt Põhja-Aafrika piirkonna Umaijaadide kalifaadi osaks, muutud ...

Anglosaksi Inglismaa

Anglosaksi Inglismaa viitab Suurbritannia osa Inglismaa ajalooperioodile, mis kestis Rooma-järgsest Britanniast pärast okupatsiooni lõppu ja anglosaksi kuningriikide loomist 5. sajandil kuni Normanni vallutuseni Inglismaal aastal 1066 William Val ...

Avaari khaaniriik

Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804. Avaarid või pseudoavaarid olid Kesk-Euraasia stepihõimu kutriguride konföderatsioon, mill ...

Córdoba kalifaat

Córdoba kalifaat oli islamiriik Pürenee poolsaarel tänapäeva Hispaania ja Portugali aladel aastatel 929–1031. Kalifaadi pealinn oli Córdoba. Kalifaadile eelnes isalmiiriigna 756–929 Córdoba emiraat. Córdoba emiraat pidas ägedat võitlust poolsaare ...

Defenestratsioon

Defenestratsioon ehk aknast välja viskamine ehk aknast alla viskamine oli eriti hiliskeskaegsel ja varauusaegsel Böömimaal levinud tava väljendada rahulolematust valitsevate võimudega. Seda tuli ette ka mujal, kuid kaks Praha defenestratsiooni on ...

Drang nach Osten

Drang nach Osten on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist. Objektiivselt hinnates aga ...

Esimene Bulgaaria tsaaririik

Mitte segi ajada Suur-Bulgaariaga Esimene Bulgaaria tsaaririik on historiograafiline mõiste umbes 681. aastal bulgaaride poolt asutatud khaaniriigile, kui bulgaarid asusid Balkani poolsaare kirdeossa, allutasid või ajasid minema bütsantslased ja ...

Gooti kunst

Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas. See järgnes ajaliselt romaanikale ja oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandi alguseni, perioodi alguse ja lõpu määratlemisel on paikkondlikke iseärasusi Euroopa eri ...

Heerold

Heerold oli ametnik, kes saadeti läbirääkimiste pidamiseks vastase juurde, samuti on keskajal heeroldid kuulutanud monarhi või muu feodaalisanda ametlikke teadaandeid ja korraldanud rüütliturniire. Uusajal on heeroldid olnud peamiselt heraldika a ...

Hiliskeskaeg

Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi eristamiseks. Hiliskeskajale eelnes kõrgkeskaeg ja sellele järgnes varauusaeg. Mõned, eriti Itaalia, ajaloolased ei soovi rääkida hiliskeskajast, vaid pigem 14. ...

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastast 493 kuni aastani 553. Itaalias asendasid idagoodid Odoakeri, de facto Itaalia valitseja, kes oli aastal 476 kukutanud Lääne-Rooma keisririigi viimase keisri. Gootide kuningriik jõudis ...

Keskaja kunst

Keskaja kunst hõlmab kunsti, mis loodi Lääne-Euroopas, osati ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas keskaja jooksul, täpsemalt Rooma keisririigi lagunemisest Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 4. sajandil kuni renessansi alguseni Itaalias 14. sajandil. Enam ku ...

Kirikuriik

Kirikuriik, ka Paavstiriik oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861. aastal. Formaalselt eksisteeris Kirikuriik aastatel 752–1870. Paavstiriik hõlmas paavsti o ...

Küprose kuningriik

Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489. Seda valitses Prantsuse Lusignani dünastia. Kuningriik ei koosnenud ainult Küprosest, vaid ka Antalyast aastatel 1361–1373 ja Korykosest aa ...

Linnakodanik

Linnakodanik oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba. Linnakodanikke hõlmav seisus linnakodanikuseisus tekkis Lääne-Euroopas 10.–12. sajandil. Linnakodanikuseisuse juures eristati mitut alarühma, nt rae li ...

Linnaõigus

Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privile ...

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Lääni mõiste sai alguse saksa õigusruumis. Hiljem levis lään kogu keskaegses õigusruumis kasutatava maaõigusliku mõistena. Es ...

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8. sajandini tänapäeva Edela-Prantsusmaad ja Pürenee poolsaart. Olles üheks Lääne-Rooma keisririigi germaani järglasriigiks, loodi see algselt kuningas Wallia võimualusest läänegoodi asustuses ...

Magdeburgi õigus

Magdeburgi linnaõigus oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10. sajandil aluse Saksa-Rooma keiser Otto I ning mis kirjutati esimest korda ametlikult üles 12. sajandil Magdeburgi peapiiskopi Wi ...

Poola vürstiriik

Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10. sajandil vürst Mieszko I juhtimisel. Vürstiriik piirnes põhjas Pommerimaa, kirdes Preisimaa, idas Vana-Vene riigi, kagus Ungari vürstiriigi, lõunas slovakki ...

Rekonkista

Rekonkista oli Pürenee poolsaare kristlike põlisasukate võitlus araablastest ja berberitest võõrvallutajate maalt väljatõrjumiseks 8.–15. sajandil. Rekonkista alguseks peetakse tavaliselt Covadonga lahingut, milles läänegoodist aadliku Pelayo Pel ...

Romaani kunst

Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti. Ajaliselt järgnes karolingide ja ottode kunstile, mida ...

Saali tavaõigus

Saali tavaõigus oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6. sajandil. Kuigi Saali tavaõigus kajastab iidset kasutust, loodi Lex Salica arvatavasti alles millalgi 507. ja 511. ...

Saksi õiguspeegel

Saksi õiguspeegel, ka Saksi peegel on Eike von Repgow koostatud feodaalse tavaõiguse kogumik. Sisaldab maa-, era- ja kriminaalõiguse norme, ka lääniõigust. Kehtis keskajal peamiselt Põhja-Saksamaal. Saksi õiguspeegel mõjutas oluliselt ka Liivimaa ...

Senjöör

Senjöör oli keskajal suurfeodaal, kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu- kui ka haldusvõim. Teatud piirkonna senjööriks võis olla ...

Skisma

Skisma – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist. Skismaatikuks nimetatakse skisma algatajat, skisma õhutajat või skisma tagajärjel eraldunud rühmituse liiget. Aastatel 1378–1417 toimus katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, mill ...

Surmatants

Surmatants on 14. sajandil alguse saanud maali- ja graafikamotiiv, kus kujutatakse surma, kes tantsusammudel võtab endaga kaasa inimesi. Eestis tuntuim seda motiivi kujutav maal oli Bernt Notke "Surmatants", mis on osaliselt säilinud Tallinna Nig ...

Surmatants (Basel)

Baseli "Surmatants" oli hiliskeskaegne surmatantsu kujutav seinamaal Baseli dominiiklaste kloostri kiriku ilmikute surnuaia sisemüüril. Maalitud 1439.–1440. aastal, maal hävis müüri lammutamisel 1805. aastal.

Surmatants (Lübeck)

Surmatants on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke surmatantsu kujutav maal, mis valmis 1463. aastal, asus Lübecki Maarja kirikus ja on tänaseks hävinud.

Suur kirikulõhe

Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirik uks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Kirikulõhe ei muutnud kristlik ...

Suur rahvasterändamine

Suur rahvasteränne oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. Rännet soodustasid sügavad muutused Rooma riigis ja selle "barbaripiiril". Esimesed saabujad oli ...

Suur skisma

Suur skisma oli aastatel 1378–1409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst. 15. sajandi alguses oli Euroopa lõhenenud Rooma ja Avignoni paavsti toetajateks, kellest kumbki end õigeks kiriku ...

Suured maadeavastused

Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mille tegid eurooplased väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Selle perioodi kuulsaimad maadeavastajad olid Bartolomeu Dias, Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Pedro Ál ...

Tuudorstiil

Tuudorstiil, ka tuudorgootika ja Tudori stiil oli Inglismaal aastatel 1485–1558 käibel olnud arhitektuuristiil, mis kujutab endast perpendikulaarstiili jätku kombineerituna renessanssarhitektuuri elementidega. Stiiliperiood on nime saanud Tudorit ...

Vabad kunstid

Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduse omandamise süsteem, mille juured on juba antiikajas. Nii antiikajal kui ka keskajal oli kõrgema hariduse omandamine ühiskonna eliidi ehk vabade meeste tegevusala. Dialoogis ...

Vandaalid

Vandaalid või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos. Vandaalide hõimult on tõenäoliselt nime saanud Hispaania ajalooline piirkond A ...

Vasall

Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. Analoogia põhjal nimetatakse vasallideks väikefeodaale teisteski feod ...

Vitaalivennad

Vitaalivennad olid 14.–15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud saksa mereröövlid. Nende juhiks olid Klaus Störtebeker ja Gödecke Michels. Vitaalivendadeks kutsuti neid seetõttu, et kui kuninganna Margrete I väed piirasid Stockholmi 1389–1392 ...

Väike jääaeg

Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks. Väike jääaeg kestis 14. sajandist või hilisema ...

Berliini konverents (1884–1885)

Berliini konverents oli 15. novembrist 1884 kuni 26. veebruarini 1885 Berliinis toimunud Euroopa koloniaalriikide konverents. Konverents kutsuti kokku selleks, et lahendada koloniaalküsimusi Aafrikas ning see kindlate reeglite järgi Euroopa suurr ...

Berliini leping (1878)

Berliini leping oli Berliini kongressi viimane faas. Lepinguga uuendasid Suurbritannia, Austria-Ungari, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Venemaa ja Otomani impeerium Abdülhamit II valitsuse all sama aasta 3. märtsil allkirjastatud San Stefano lepi ...

Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815

See artikkel annab detailse loendi kõigist riikidest, mis on eksisteerinud Euroopas alates Viini kongressist aastal 1815 kuni tänapäevani. Iga riigi kohta on informatsioon eraldi veergudes: endise riigi nimi, selle riigi eluiga, tänapäeva riik võ ...

Euroopa kontsert

Euroopa kontsert, mida tuntakse Viini kongressi järgi ka kui "Kongressi süsteemi", oli Euroopas kehtinud jõudude tasakaal, mis kestis Napoleoni sõdade lõpust 1815. aastal kuni Esimese maailmasõja alguseni aastal 1914.

Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid. Keiserlik pealinn oli Viin, v.a aastatel 1 ...