ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 240

Krüüdneri mõis

Krüüdneri mõis oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas. Tänapäeval asub Põlva maakonnas Kanepi vallas.

Kudina mõis

Esmakordselt on Kudina mõisat kirjalikes allikates mainitud 1447. aastal. XVII sajandil kuulus mõis perekond von Taubedele. Mõisa viimased omanikud enne riigistamist 1919. aastal olid Manteuffelid.

Kuigatsi mõis

Mõisa on esimest korda mainitud 1509. aastal. Mõis kuulus algselt Dumpianitele, hiljem kuulus mõis Dückeritele ja 18. sajandil oli mõis von Löwensternide omanduses, kust pärineb ka koha saksakeelne nimi Löwenhof. Mõisa viimased omanikud enne 1919 ...

Kukulinna mõis

Kukulinna mõis oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal. Praegu asub endine mõisasüda Kukulinna külas Tartu vallas Tartu maakonnas. 2013. aasta seisuga on mõisa härrastemaja eravalduses ja seda ei hooldata; laguneb.

Kurista mõis

Kurista mõis oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine mõisasüda Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas.

Kurista mõis (Võnnu)

Mõis rajati pärast Põhjasõda Ahja mõisast eraldatud alast. Mõisa asutamisest saadik kuni aastani 1902 olid mõisa omanikud Villeboisd. Mõisa viimane omanik oli Martha Paul sündinud Reichelt.

Kursi kirikumõis

Kursi kirikumõis ehk Kursi pastoraat oli kirikumõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. Pastoraat on ühest küljest pastor ja tema lähikondsed, perekond ja koguduse liikmed, vaimne pärand, kihelkonna vaimulik keskus, mida kannavad inimesed. Teisest külje ...

Kärde mõis

Mõisa maal asub ka Kärde rahumajake, mis tähistab 1656–58 kestnud Rootsi-Vene sõda lõpetava Kärde rahu sõlmimist 1661. aastal. Ehkki rahvapärimuse väitel sõlmitud rahuleping just selles majas, on paviljon tõenäoliselt siiski hilisem.

Kärevere mõis (Äksi)

Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 47.

Kärkna mõis

Kärkna mõis, varem Vanamõisa mõis oli riigimõis Tartumaal Äksi kihelkonnas. Nüüdisajal jääb mõisa asukoht Tartu maakonda Tartu valda.

Laeva mõis

Laeva mõis oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jääb mõisa ala Tartu maakonda Tartu valda.

Laius-Tähkvere mõis

Laius-Tähkvere mõis oli riigimõis Tartumaal Laiuse ja Torma kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Jõgeva maakonna Jõgeva valda. Varasemal ajal kuulus Laius-Tähkvere Laiuse lossi lääni. 1623. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav Adolf Laiu ...

Laiuse mõis

Laiuse mõis oli riigimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Jõgeva valda Jõgeva maakonnas. Varem kuulus Laiuse mõis Laiuse lossi alla, mida on esimest korda mainitud 1406. aastal. 1623. aastal läänistas Rootsi kuningas G ...

Leedi mõis

Leedi mõis oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Tänapäeval jääb kunagine mõis Jõgeva maakonda. Mõisa puidust peahoone on hävinud.

Luke mõis

Luke mõis oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi paikneb mõisasüda Tartu maakonnas Nõo vallas Luke külas.

Luunja mõis

Luunja mõis oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Mõisa kõrvalmõis oli Luunja-Vanamõisa mõis saksa keeles Wannamois.

Maidla mõis (Kambja)

Maidla mõis oli Suure-Kambja mõisa kõrvalmõis Kambja kihelkonnas Tartumaal. Mõisast on teateid alatest 16. sajandi keskpaigast.

Maramaa mõis

Pärast võõrandamist tükeldati kuueks krundiks, mis anti asunikele. Nõukogude perioodil kuulus Maramaa Sootaga sovhoosi. Tänapäeval on kompleks eravalduses.

Meeri mõis

Mõisat on mainitud 16. sajandil ja tollal kuulus see Tartu toomkapiitlile. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Ernst Karl Maria von Seidlitz.

Mõisad Tartu linnas

Mõisad Tartu linnas on loetelu mõisatest, mille hooned asuvad või on asunud Tartu linna piirides. Kokku on selliseid mõisaid üheksa. Tartu linn on laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele ning mitu linnaosa on saanud nime just nende mõisat ...

Mõra mõis

Mõra mõis oli kuni 1821. aastani rüütlimõis ja seejärel poolmõis Laiuse kihelkonnas, Tartumaal ja Tartu kreisis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Jõgeva maakonna Jõgeva valda.

Mäe mõis (Äksi)

Pärast Reinhold Andreas von Stackelbergi surma pärisid Elistvere, Alatskivi ja Mäe mõisad tema tütred vabaproua Sophie Heloise Euphrosyne Marie von Nolcken sündinud krahvinna von Stackelberg 1825−1909 ja vabaproua aastast 1874 krahvinna Adele Ada ...

Mäksa mõis

Mäksa mõis oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Tartu maakonda Kastre valla territooriumile.

Neeruti mõis (Otepää)

Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 323-4.

Otepää kirikumõis

Otepää kirikumõis oli kirikumõis Otepää kihelkonnas Tartumaal. Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti 4. juunil 1884 sisse sini-must-valge Eesti lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Otepää koguduse toonane õpetaja oli Eesti Üliõpilaste Seltsi vili ...

Pakaste mõis

Pakaste mõis oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas: Jõgeva mõisa kõrvalmõisaks muudeti majanduslikel põhjustel1919 aastal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Jõgeva maakonda. Mõisa kivist ühekorruseline poolkelpkatusega peahoone ehitati 18 sajan ...

Pala mõis

Pala mõis oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas. Tänapäeval on mõisahooned Tartu maakonna Peipsiääre valla territooriumil. Pala mõis eraldatati 1701. aastal Jõe Jaegel mõisast. Esimesteks omanikeks said von Bockid, kes vahetasid selle 171 ...

Palupera mõis

Palupera mõis oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb mõisasüda Tartu maakonna Elva valla territooriumile.

Piiskopi mõis

Piiskopi mõis oli riigimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõisa ala Tartu maakonda Tartu linna territooriumile.

Pilka mõis

Pilka mõis oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas. Tänapäeval jäävad mõisakompleksi jäänused Luunja valla Pilka küla territooriumile.

Pilkuse mõis

Mõisa esimesed omanikud olid Bremenid ja nende järgi sai mõis ka oma saksakeelse nime Bremenhof. 1521 müüs Otto Döhnhof mõisa Jürgen Holdschuerile. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Moritz Karl Hermann von Roth. Mõisa ...

Poka mõis

1550 pantis Hans Beckmann mõisa Tartu raehärrale Paul Bockile Bucker. Tema järgi sai mõis ka oma eestikeelse nime. Mõisa omanikud olid kuni 1919. aasta mõisate võõrandamiseni Essenid.

Puurmani mõis

On arvatud, et mõisasüdame kohal paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residents. Siiski ei ole teada Kursi ordulinnuse täpset asukohta. Puurmani mõisa esimene omanik oli Buhrmeisterite suguvõsa, kelle esindaja ...

Päidla mõis

Päidla mõis oli rüütlimõis Tartumaal Otepää kihelkonnas. Praegu jääb see Valga maakonda Otepää valla maale.

Pühajärve mõis

Pühajärve mõis oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jäävad mõisahooned Valga maakonda Otepää valda Pühajärve külla.

Ranna mõis (Kodavere)

Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 200.

Rannu mõis

Enne mõisa tekkimist oli Rannus Doleni suguvõsale kuulunud vasallilinnus. Ka mõis kuulus esialgu Dolenitele. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Tartu maakonnas Elva vallas. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Felix v ...

Reastvere mõis

Reastvere mõis oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Jõgeva valda Jõgeva maakonnas.

Reola mõis

Reola mõis oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõis Kambja vallas Tartu maakonnas.

Ripuka mõis

Ripuka mõis oli rüütlimõis Laiuse kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb Ripuka Jõgevamaale. 1914. aastal kuulus mõisale 510.21 ha mõisamaad. Ripuka on iseseisev mõis alates 1729. aastast. 1919. aastal oli mõisa omanik Margarethe von Brasch. Mõis ...

Rõngu mõis

Rõngu ehk Suure-Rõngu mõis oli rüütlimõis Tartumaal Rõngu kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Elva valda.

Räni mõis

Räni mõis oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonna Kambja valla Räni aleviku territooriumile.

Rääbise mõis

Rääbise mõis oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, Jõgeva mõisa karjamõis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Jõgeva maakonda. Mõisa peahoone on hävinud.

Saadjärve mõis

Saadjärve mõis oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal, Saadjärve kagukaldal. Tänapäeval jääb mõisakompleks Tartu maakonna Tartu valla Saadjärve küla territooriumile.

Saare mõis (Maarja-Magdaleena)

Saare mõis oli mõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas, Tartu kreisis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Jõgeva maakonda. Mõisaansambel oli 18.–19. sajandil piirkonna üks esinduslikumaid. Praeguseks on peahoone lammutatud ja hoonete ansambel suu ...

Saduküla mõis

Saduküla mõis oli linnamõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. 2017. kehtima hakanud haldusjaotuse järgi jääb mõisa ala Jõgeva maakonda Jõgeva valda. 1634. aastast kuulus mõis Tartu linnale. 19. sajandi II poolel ehitatud väheesinduslik ühekorruseline ...

Sangaste mõis

Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Valga maakonna Otepää valda.

Sarakuste mõis

Mõis rajati 18. sajandi II poolel Kurista mõisast eraldatud alast. Mõisal oli läbi aegade palju omanikke. Enne 1919. aasta mõisate võõrandamist kuulus mõis Nolckenitele.

Soontaga mõis

Soontaga mõis oli metsamõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Tõrva valda Valga maakonnas.

Suure-Kambja mõis

Suure-Kambja mõis oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tartu maakonnas Kambja vallas.