ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 241

Suure-Ulila mõis

Maiste, Juhan. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 85. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüte ...

Taabri mõis

Taabri mõis oli riigimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Tõenäoliselt sai mõis oma saksakeelse nime Anrepshof Anrepi suguvõsa järgi. Ent puuduvad teated selle kohta, et mõis oleks olnud nende valduses Poola valitsuse ajal. Aastal 1637 oli Ta ...

Tabivere mõis

Tabivere mõis, ka Voldi mõis oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõisasüda Tartu maakonna Tartu valla territooriumile.

Tammistu mõis

Tammistu mõis oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonda Tartu valda Tammistu küla territooriumile. Mõis rajati 18. sajandi algul Kavastu mõisast eraldatud alast. Mõisa hilisklassitsistlik peahoone on e ...

Tarakvere mõis

Tarakvere mõis oli rüütlimõis Torma kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Mustvee valla territooriumile Jõgeva maakonnas. Mõisa keskus paiknes Tarakvere külas.

Tirma mõis

Tirma mõis oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, Vaimastvere mõisa abimõis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Endla külla Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas.

Tordi mõis

Tordit on Taabri karjamõisana Hoflage esmakordselt markeeritud Rückeri kaardil 1839. aastal. Mõis oli olemas veel 1900. aastal 1909. aastal oli sellel peamõisast erinev rendivaldaja: kui Taabri kuulus Viktor Kapstale, siis Tordi oli renditud Kris ...

Tõlliste mõis

Tõlliste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas ajaloolisel Tartumaal. Mõis rajati arvatavasti 17. sajandi keskel. 1759 ostis mõisa Tartu kreisi rahukohtunik Karol Magnus Broel-Plater. 1771 päris selle tema poeg Jan Reinhold Broel-Plater, kuid ...

Uderna mõis

Uderna mõisa on esmakordselt mainitud 1486. aastal, mil see kuulus Tiesenhausenitele. Läbi ajaloo on mõisal olnud hulk omanikke. Uderna mõis on kuulunud nii Volskytele, Sbinskytele kui ka Günsterbergidele. Viimane omanik enne 1919. aasta võõranda ...

Unipiha mõis

Unipiha mõis, rajatud XVI sajandi esimesel poolel, oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal. Mõisakompleksi praegused hooned pärinevad aga XVIII sajandi lõpust / XIX sajandi algusest. Siiani on säilinud peahoone, ait, aednikumaja ja suursugune pa ...

Uue-Kirepi mõis

Uue-Kirepi mõis) oli Vana-Kirepi mõisa kõrvalmõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jääb mõisa ala Elva valla territooriumile Tartu maakonnas.

Vaimastvere mõis

Vaimastvere mõis oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, selle kõrvalmõis oli Tirma. Tänapäeval jääb kunagine mõis Jõgeva maakonda. Mõisa härrastemaja oli ühekorruseline puumaja, Eesti Vabariigi ajal pruugiti seda koolina. 1995. aastal maja põles ...

Valguta mõis

Mõisa puidust peahoone ehitati arvatavasti 19. sajandi esimesel poolel või keskpaigal. 1931. aastal ehitati peahoone põhjalikult ümber, et seda kasutada koolimajana.

Vana-Kuuste mõis

Vana-Kuuste mõis, varem Kuuste mõis oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas, mille keskus jääb nüüdisajal Tartumaale Kambja valla territooriumile.

Vara mõis

Vara mõis oli rüütlimõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jäävad mõisakompleksi jäänused Tartu maakonna Peipsiääre valla territooriumile.

Vastse-Kambja mõis

Vastse-Kambja mõis, ka Väike-Kambja mõis oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonda Kambja valda.

Vedu mõis

Vedu mõis oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonda Tartu valda.

Vesneri mõis

Vesneri mõis oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jäävad mõisakompleksi jäänused Tartu maakonna Tartu valla Vesneri küla territooriumile.

Vorbuse mõis

Vorbuse mõis, varem Voore mõis) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonda Tartu linna territooriumile.

Holdre mõis

Holdre mõis oli Viljandimaal Helme kihelkonnas asunud rüütlimõis. Praegu asub endine mõisasüda Valga maakonnas Tõrva vallas Holdre külas. Holdre mõisa mainiti esimest korda 16. sajandil. Aastatel 1630–1767 kuulus see Holleritele. 1914. aastal kuu ...

Aimla mõis

Aimla mõis oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal. Aimla on Vana-Võidu kõrval üks Viljandimaa vanemaid mõisaid. Naabriteks olid Jaska ja Olustvere mõis ning Viljandi kihelkonna poolt Välgita ja Võidumaa hiljem Uue- ja Vana-Võidu mõis ...

Heimtali mõis

Heimtali mõis oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Viljandi valla Heimtali küla territooriumile. Keskajal rajatud ordumõis allus Karksi ordulinnusele. Kirjalikes allikates on mõisat esmakordselt maini ...

Helme mõis

Helme mõis oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb mõis Valga maakonda Tõrva valda. Keskajal asus enam-vähem mõisa kohal Helme ordulinnus. Enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid mõisa viimased omanikud Strykid.

Karula mõis (Viljandi)

Karula mõis) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Viljandi valda. Mõisat mainiti esimest korda 1593. Mõisas polnud välja ehitatud esinduslikku peahoonet. Algselt kuulus Karula mõis Wrangellide s ...

Kärstna mõis

Kärstna mõis oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumile Kärstna külla.

Lahmuse mõis

Viimane mõisnik oli Maximilian Bock Alates aastast 1926 asub mõisahoones Lahmuse Kool. Lahmuse mõisa alla kuulub puugaasigeneraatoriga Deutz töötav vesiveski.

Lustivere mõis

Lustivere mõis oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Jõgeva maakonda Põltsamaa valla territooriumile. Mõisa keskus asus Lustivere külas.

Olustvere mõis

Olustvere mõis oli rüütlimõis Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas Olustveres. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põhja-Sakala valda Viljandi maakonnas.

Pajusi mõis

Pajusi mõis on endine rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Pajusi mõis Jõgeva maakonna Põltsamaa vallas.

Patküla mõis

Patküla mõis oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Patkülas Tõrva vallas Valga maakonnas, Patküla–Kimma tee ääres.

Riidaja mõis

Varaseimad teated Riidaja mõisast pärinevad 1562. aastast. Mõis kuulus alates 16. sajandist kuni 1919. aasta maareformini Strykide suguvõsale. Aastatel 1697–1725 oli mõis panditud Freytag von Loringhovenile, kelle ajal sai mõis ka tänapäevase nim ...

Rutikvere mõis

Rutikvere mõis oli rüütlimõis Viljandimaal ja Pärnu kreisis Põltsamaa kihelkonnas. Tänapäeval on mõisa maad ja mõisasüda jaotatud pooleks Järva ja Jõgeva maakonna vahel. Maakondade piiriks on tänapäeval Põltsamaa jõgi.

Suure-Kõpu mõis

Varasemad teated Kõpu mõisast pärinevad 1487. aastast. 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, vana mõisat hakati kutsuma Suure-Kõpuks. 1823. aastast kuni maareformini kuulus von Strykide suguvõsale. 1919. aa ...

Sürgavere mõis

Sürgavere mõis oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põhja-Sakala valda Viljandi maakonnas.

Taagepera mõis

Taagepera mõis oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Tõrva valda Valga maakonnas.

Tapiku mõis

Tapiku mõis oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põltsamaa valda Jõgeva maakonnas. Mõisa keskus asus Tapiku külas. Praegu kuulub mõis uuele omanikule, kes on alustanud mõisa korrastamist.

Tusti mõis

Tusti mõis oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Viljandi valda. Mõis oli kaua aega Viljandi mõisa karjamõis. 1878 sai see iseseisvaks rüütlimõisaks.

Uue-Suislepa mõis

Uue-Suislepa mõis oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Viljandi valda. Mõis asutati 1796 Vana-Suislepa mõisast eraldatud aladest.

Uusna mõis

Uusna mõis oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Viljandi valda. Mõis asutati 1743. aastal Tännassilma mõisast eraldatud alast. Mõisa eraldas ja kinkis ära Venemaa Keisririigi keisrinna Jelizavet ...

Vana-Võidu mõis

Vana-Võidu mõis oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal asub endine mõisasüda Vana-Võidu külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas. Peahoones tegutseb Viljandi Kutseõppekeskus. 1914. aastal kuulus mõisale 2388.64 hektarit müüm ...

Viljandi mõis

Viljandi mõis oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Viljandi linna. Mõisa kohal oli varem Viljandi linnus. 1860. aastal ostis Viljandi mõisa parun August Paul Adolph von Ungern-Sternberg, kes oli ...

Võisiku mõis

Võisiku mõis oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põltsamaa valda Jõgeva maakonnas.

Õisu mõis

Õisu mõis rajati tõenäoliselt 16. sajandil. 1744. aastal annetas Venemaa keisrinna 1741–1762 Jelizaveta Petrovna Karksi ordulinnuse põhjapoolsemad alad praegune Õisu, Morna ja Kurvitsa mõis – hilisem Heimtali admiral Peter von Siversi 1674–1740 l ...

Aa mõis

Aa mõis oli rüütlimõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas Aa külas, mis nüüdisajal jääb Ida-Viru maakonna Lüganuse valla territooriumile. Aa mõisa härrastemaja asub Põhja-Eesti paekaldal.

Aaspere mõis

Aaspere mõis oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis. Nüüdisajal jääb mõisasüda Lääne-Virumaale Haljala valda Aaspere külla. Aaspere mõisa mainiti kirjalikes allikates esmakordselt 1511. aastal. Mõis tekkis põlise küla kohale, mida nim ...

Andja mõis

Andja mõis oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonda Rakvere valda. Mõisa on esimest korda mainitud 1406. Keskajal oli mõis ehitatud vasallilinnuseks. Sellest vasallilinnusest on säilinud kahe esime ...

Arbavere mõis

Arbavere mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile. Arbavere mõis saksa keeles Arbafer eraldati Hulja mõisast 1696. aastal, kuulus Tiesenhausenitele. 18. sajandil ja 19. s ...

Arkna mõis

Arkna mõis oli mõis Rakvere kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb Lääne-Viru maakonda Rakvere valda. Arkna mõis asutati 1772 aastal Varangu mõisast eraldumisel. Alates 1881. aastast oli Arkna Schubertite fideikomiss. Peahoonest ida poole jääb par ...

Aru mõis (Simuna)

Aru mõis oli Paasvere mõisa karjamõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Rajaküla küla lähedal Alutaguse vallas Lääne-Virumaal.

Aseri mõis

Aseri mõis oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal asub mõis Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. Aseri mõis oli Viru-Nigula kihelkonna vanemaid mõisaid, mainitud juba aastal 1367 nime Asserien all, kuid moodustamise ajal ...