ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 242

Avanduse mõis

Avanduse mõisa saksa keeles Awandus on esmamainitud 1494. aastal, mil ta kuulus Taubedele. 17. sajandil läks mõis Fockide valdusse. 1849. aastal ostis krahv Friedrich Benjamin von Lütke haagikohtunik Theodor von Schwebsilt 110 000 rubla eest Avan ...

Edise mõis

Edise mõis oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Jõhvi valda. Mõisa kõrvalmõis oli Konju mõis. Keskajal oli mõis ehitatud vasallilinnuseks Edise vasallilinnus. Liivi sõjas, 1558. aasta mais vallutasid l ...

Essu mõis

Essu mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonna Haljala valla territooriumile. Esimesed teated Essu mõis ast pärinevad 1496. aastast, mil mõis kuulus von Wrangellidele. Seejärel omandasid mõisa Krus ...

Hulja mõis

Hulja mõis oli rüütlimõis Virumaal Kadrina kihelkonnas. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile.

Hõbeda mõis

Hõbeda mõis oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Kadrina valla, Hõbeda küla territooriumil.

Illuka mõis

Illuka mõis oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Illuka külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas. 19. sajandil läks mõis Dieckhoffide valdusse, kes lasid aastatel 1885–1888 ehitada ühekorrusel ...

Inju mõis

Inju mõis oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine mõisasüda Inju külas Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas. Inju mõis jäi tühjaks 2009. aasta lõpus, kui valmisid Vinni perekodu viis pereelamut j ...

Jabara mõis

Jabara mõis ehk Jabara kõrvalmõis oli mõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Lüganuse valla maadele. Jabara mõis oli Püssi mõisa kõrvalmõis.

Jõepere mõis

Jõepere oli endine Saksi mõisa osa, kuuludes iseseisvana selle juurde. 1684. aastal Otto Johann von Uexküll-Meyendorff pantis Jõepere ülemleitnant Karl Magnus Rehbinderile. Pärast Põhjasõja lõppu 1729. aastal müüdi Jõepere ning omanikuna märgiti ...

Jõhvi mõis

Jõhvi mõis oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil. Mõisasüda hävis teises maailmasõjas ning selle kohal asub praegu Jõhvi kontserdimaja. Mõisa järgi on nime saanud Haljala lademe Jõhvi kihistu.

Järve mõis

Järve mõis oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Toila valda Ida-Viru maakonnas. Mõisa keskus asus Järve külas. Juba 1241. aastal mainitakse Taani hindamisraamatus Tõrvasküla Torvascula ja Järve Je ...

Kabala mõis (Viru-Nigula)

Kabala mõis oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Vinni valla, Kabala asula territooriumil.

Kalvi mõis

Kalvi mõis oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas, Virumaal. Mõisa härrastemaja asub Kalvi külas, mis tänapäeval jääb Lääne-Viru maakonda Viru-Nigula valda. Mõisa mainiti esimest korda 1485. aastal, kui lossi valdaja Hans Lode lossimaja ja mõisa tuhand ...

Kandle mõis

Esmateated Kandle mõisast pärinevad 1583. aastast. 18.sajandil kuulus mõis Hastferitele. Lihtne baroksetes vormingutes peahoone pärineb 18. sajandi keskpaigast. Viilkatusega ühekorruselisele väheldase verandaga puidust hoonele lisati hiljem kivis ...

Kauksi mõis

Kauksi mõis oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Alutaguse valda, Kauksi küla lähedale Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas. Mõisa omanikud olid Wetter-Rosenthal, Luederid. Kauksi mõisa alad eraldati Kii ...

Kavastu mõis (Haljala)

Kavastu mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valda. Aastail 1921–1968 tegutses endise Kavastu mõisa härrastemajas Kavastu algkool. Osaliselt kasutuseta jäänud hoone hävis tulekahjus 7. ...

Kiikla mõis

Kiikla mõis oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Mõis paiknes tänapäeva Ida-Viru maakonna Toila valla territooriumil. Mõisa keskus asus Kiikla külas.

Kiltsi mõis

Kiltsi mõis oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Väike-Maarja valda Lääne-Virumaal.

Kloodi mõis

Kloodi mõis oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Rakvere valda Lääne-Viru maakonda. Mõis rajati 17. sajandil. Mõisa omanikud olid pikka aega Clodt von Jürgensburgid, kelle järgi mõis sai ka nime. Mõisa viimane enne 19 ...

Kohtla mõis

Kohtla mõisa mainitakse esmakordselt 1419. aastal ja see on vanim pidevalt eksisteerinud mõis kogu Jõhvi kihelkonnas. Mõis rajati arvatavasti 15. sajandi algul selleks, et paremini majandada Lodede ulatuslikke maavaldusi. Pärast nende maade jagam ...

Koila mõis

Koila mõisa hoonetest oli 1970. aastal osaliselt säilinud puidust peahoone, mis oli maha jäetud ja halvas seisundis. Hoonel oli laastukatus. Hoones oli 2 mantelkorstent. Peahoonest on pilte Eesti Rahva Muuseumi fotokogus 1906. ja 1938. aastast. Ü ...

Kolu mõis (Kadrina)

Kolu mõis oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõisasüda Lääne-Virumaal Kadrina valla Kolu küla territooriumil. Kolu Kaloby on esmakordselt mainitud 1482. aastal, esmased mõisahooned rajati 1772. aastal major Andreas Magnu ...

Koogu mõis

Koogu mõisa on esmakordselt mainitud 1685. aastal, mil omanikeks olid Lipahartid. 1788. aastal müüs Fabian von Liphart mõisa Georg Gustav von Wrangelile. 1807. aastal oli mõisa omanik Eugéne von Rosen, samal aastal sai mõisa omanikuks Carl Christ ...

Kukruse mõis

Kukruse mõis oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Ida-Viru maakonda Toila valla territooriumile. 2010. aasta 1. oktoobril avati mõisahoones polaarmuuseum SA Kukruse Polaarmõis, mis on ühtlasi ka temaatiline õpp ...

Kunda mõis

Kunda mõisa mainit esmakordselt 1443. aastal. Keskajal oli Kunda läänistatud Gundistele, kelle järgi mõis ka oma nime sai. 17. sajandil kuulus Kunda mõis Tallinna raehärrale Johann Müllerile. 1635. aastal sattus Kunda lähedal laevaõnnetusse 126-l ...

Kõrve mõis

Kõrve mõis, ka Kõrveküla mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Kõrveküla küla lähedal Kadrina vallas Lääne-Virumaal.

Laagna mõis

Laagna mõis oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Laagna küla maadele. Mõisale kuulusid Hanelu Hannela ja Tuulukse Tulus karjamõis.

Laekvere mõis

Laekvere mõis oli Moora mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas, tänapäeva Laekvere aleviku lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.

Lasila mõis

Lasila mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Praegu asub endine mõisasüda Lasila külas Rakvere vallas Lääne-Viru maakonnas. Praegu tegutseb mõisa härrastemajas Lasila põhikool. Lasila mõis eraldati 17. sajandil Vohnja mõisast. 19. saj ...

Liinemõisa mõis

Liinemõisa oli Pudivere mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas Virumaal Pudivere küla lähedal. Peahoone kohal on asundustalu elamu. Asundustalu elamus oli 1976 aastal kasutatud vana peahoone siseust. Kõrvalhoonetest oli säilinud ainult peahoonest 30 ...

Loobu mõis

Loobu mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile.

Lõusa mõis

Lõusa mõis oli eramõis Simuna kihelkonnas Virumaal, endise Lõusa küla juures, tänapäeva Moora küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.

Maidla mõis (Lüganuse)

Maidla mõis oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal, tänapäeval Lüganuse vallas Ida-Viru maakonnas. Mõisa järgi on nime saanud Kukruse lademe Maidla kihistik.

Malla mõis

Malla mõis oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Viru-Nigula valla territooriumile Lääne-Viru maakonnas.

Meriküla mõis (Vaivara)

1796. aastal on nimetatud Meriküla küla. 1861. aastal eraldas Laagna ja Mustajõe mõisnik Iwan von Brevern mõned maatükid ja müüs need Narva raehärrale William Richard Gendtile 1823−1877; nendest aladest moodustati poolmõis. Pärast Gendti surma pä ...

Muuga mõis

Muuga mõis Münkenhof on saanud nime preestermunkadelt, kuna ta kuulus keskajal Pirita kloostrile. Mõisa esmamainiti 1526. aastal. Aastail 1613–1940 kuulus Muuga mõis 19 omanikule. 1581 läks mõis Rootsi kroonu kätte; 1613 kuulus Heinrich Ungerile ...

Mõdriku mõis

Mõdriku mõis oli Virumaal Viru-Jaagupi kihelkonnas asunud rüütlimõis. Tänapäeval jäävad Mõdriku mõisa maad Lääne-Viru maakonda Vinni valda.

Mõisamaa mõis (Simuna)

Mõisamaa mõis oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Mõisamaa küla lähedale Väike-Maarja valda Lääne-Viru maakonnas. Mõisamaa rüütlimõis eraldati Salla mõisast 1687. Kirikuraamatute järgi 18.–19. sajand oli mõis ...

Mädapea mõis

Mõisat on esimest korda mainitud 1425, kuid ta võib olla vanem ja pärineda juba 13. sajandist. Algselt kuulus mõis Kärkna kloostrile, 15. sajandil läks erakätesse. Mõis asub Mädapea külas, mis on mõisast vanem. Kuid 18. sajandil algne küls hävis. ...

Mäetaguse mõis

Mäetaguse mõis oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jääb mõisasüda Mäetaguse alevikku Alutaguse valda Ida-Viru maakonnas.

Määri mõis

Määri mõis oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Määri küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas. Mõisa omanikud olid teiste seas Tollid ja Zoege von Manteuffelid. Mõisas sündis kirurg Werner Zoege von Manteuffel.

Müüriku mõis

Müüriku mõis oli Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas asunud poolmõis. Müüriku mõisahoone paikneb Väike-Maarja – Simuna tee ääres umbes kilomeetri kaugusel Väike-Maarjast Simuna poole. koordinaadid 59° 7′ 47″ N, 26° 15′ 55″ E Mõisa alad eraldati Väi ...

Neeruti mõis (Kadrina)

Neeruti mõis on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas. See paikneb Neeruti maastikukaitseala idapiiril.

Ontika mõis

Ontika mõis oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jäävad kunagise mõisa valdused Toila valla territooriumile Ida-Virumaal. Mõisa keskus asus Ontika külas.

Palmse mõis

Palmse mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.

Pandivere mõis

Pandivere mõis oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Pandivere küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Mõis rajati 1801 Kärsa mõisast eraldatud alast.

Pootsiku mõis

Pootsiku mõis oli Iisaku mõisa kõrvalmõis Iisaku kihelkonnas Virumaal., tänapäeva Pootsiku küla lähedal Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas. Mõis rajati 1856 Jõhvi mõisast eraldatud alast.

Porkuni mõis

1479. aastal lasi Tallinna piiskop Simon von der Borch Porkuni järve saarele rajada Porkuni piiskopilinnuse. Linnus hävitati Liivi sõja ajal ning hiljem seda enam ei taastatud. Porkuni mõisast kujunes rüütlimõis, mis kuulus oma ajaloo jooksul Tie ...

Pudivere mõis

Pudivere mõis oli Avanduse mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Pudivere küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas. Mõis rajati 1586 Võivere mõisast eraldatud alast.

Purtse mõis

Esmakordselt on Purtse mõisa ja selle juurde kuuluvat veskit mainitud 1421. aastal. 1497 on nimetatud omanikuna "Otto Lode von der Ysse". 16. sajandi alguses on Purtse pandiomanik Jakob Tuve Ediselt. 16. sajandi esimesel poolel lasi Johann von Ta ...