ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 254

Äksi

Äksi on alevik Tartu maakonnas Tartu vallas. Kuni 1977. aastani oli küla ametlik nimi Põltsamaa küla. Detsembrist 2010 on Äksi alevik. 10. juulil 2012 avati Äksis Jääaja Keskus.

Ülenurme

Ülenurme on alevik Tartu maakonnas Kambja vallas, Kambja valla halduskeskus. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Ülenurme valla halduskeskus. Alevikus asuvad Ülenurme Gümnaasium, Ülenurme Muusikakool, Ülenurme lasteaed, ...

Eesti linnad

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused. Neist kümme on samades piirides omavalitsusüksused ning ülejäänud on kas valla- või linnasisesed linnad. Suurima elanike arvuga on pealinn Tallinn 434 562 elanikku ja väikseima elanike arvuga Kallaste 73 ...

Abja-Paluoja

Abja-Paluoja on vallasisene linn Viljandi maakonna Mulgi vallas. Kohalikele kõnekeeles tavaliselt Abja, mõnikord ka Paluoja. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli Abja-Paluoja Abja valla halduskeskus. Abja-Paluoja nimetatakse Mu ...

Antsla

Antsla on vallasisene linn Antsla vallas Võru maakonnas. Linnaõigused sai Antsla aastal 1938 ja vallasisene linn sai sellest 1999. aasta haldusmuudatusega, mille käigus Antsla linn ühines Antsla vallaga.

Elva

Elva on linn Eestis Tartu maakonnas Elva vallas. Elva linn liideti 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus linna naabervaldadega Elva vallaks. Enne 2017. aastat kuulus Elva linna koosseisu linnast eraldiasetsev Peedu asula, aga Elva ...

Haapsalu

Haapsalu on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus. Linna territooriumi hulka kuulub Krimmi holm. Haapsalu linnapea on Urmas Sukles.

Jõgeva

Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas Pedja jõe ääres, maakonna halduskeskus. Linna pindala on 3.86 km 2, 2012. aastal oli arvestuslik rändega rahvaarv 5597. Jõgeva sai aleviks 13. oktoobril 1919 ja kolmanda astme linnaks 1. mail 1938. Jõgeval mõõdeti ...

Jõhvi

Elanikke on Jõhvis olnud 1999. aasta 1. jaanuaril 12 922; 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 10 775, neist eestlasi 3718 34.5%. 2003. aastal 11 743; 1917. aastal 1300; 1938. aasta 1. aprillil 2525; 2005. aastal 11 533; 2000. aasta rahvaloenduse a ...

Kallaste

Kallaste on vallasisene linn Tartu maakonna kirdeosas Peipsiääre vallas Peipsi järve läänerannikul. Linn asub Peipsi järve ja Tartu–Mustvee maantee vahelisel umbes kahe kilomeetri pikkusel rannalõigul. Kallaste linnapea oli Gennadi Kulkov.

Karksi-Nuia

Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Mõõgavendade ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Vilja ...

Kehra

Kehra on linn Anija vallas Harjumaal Jägala jõe ääres, Tallinnast idas. 1945 sai iseseisva omavalitsusega alevi staatuse, 1993. aastal aga linnaõigused. Alates 2002. aastast, mil linn ühines Anija vallaga, on Kehra vallasisene linn ja Anija valla ...

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas. Keila piirneb kirdenurgast Harku valla Kumna külaga, idas Saue valla Valingu külaga, lõunas Lääne-Harju valla Ohtu ja Kulna külaga, lõunas ja lää ...

Kilingi-Nõmme

Kilingi-Nõmme on linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn ja Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub Uulu–Karksi-Nuia–Tõrva–Valga maantee. Äärt läbis ka Pärnu–Mõisaküla raudtee, mis ...

Kiviõli

Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas. Linn on rajatud 1922. aastal, linnaõigused sai 1946. aastal. Aastatel 1957–1991 kuulus Kiviõli Kohtla-Järve linna koosseisu. Kiviõli linn on nime saanud Teise maailmasõja eelse aktsiaseltsi Eest ...

Kohtla-Järve

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mille elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17.8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16.1%. Kohtla-Jä ...

Kunda

Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. See asub Kunda jõe suudmealal. Kunda sai aleviõigused 1920. aastal kui aleviga liideti Lontova, rannaküla Maagerand ja Lähta moonaküla. 1. maist 1938. aastal on Kundal linnaõigused. Kundas mõ ...

Kuressaare

Kuressaare on Saaremaa ainus linn, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus. Kuressaare asub Saaremaa lõunarannikul ja on ühtlasi Eesti läänepoolseim linn. Kuressaare on tekkinud muinassaarlaste tugi- ja kauplemiskohas Põduste jõe suu ...

Kärdla

Kärdla on Hiiu maakonna halduskeskus ja Hiiumaa valla sisene linn. Tegemist on ainsa linnaga maakonnas. Läbi linna voolavad Nuutri jõgi, Lumumba jõgi ja Kärdla oja. Paul Ariste on Kärdla rootsikeelset nime Kärrdal tõlkinud kui "Võsaoru". Hiidlast ...

Lihula

Lihula on vallasisene linn Lääne-Eestis, mis asub Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas. Ajalooliselt on Lihula kuulunud pikalt Läänemaa koosseisu ja seal asunud mõisad on olnud Lihula kihelkonna keskusteks. Lihulas elas 2019. aasta seisuga 1201 ini ...

Loksa

Loksa on linn Põhja-Eestis Harju maakonnas Soome lahe kaldal. Läbi linna voolab Valgejõgi, mis samas ka Hara lahte suubub. Loksa on Eesti kõige põhjapoolsem linn. Loksa pindala on 382 hektarit. Linn tekkis Loksa küla maale. 1874 rajati sinna Loks ...

Maardu

Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal, mis ulatub Maardu järvest Pirita jõeni; piirneb Viimsi ja Jõelähtme vallaga. Linna võib jaotada piirkondadeks: Kroodi Kärmu Vana-Narva maantee äärne ala Maardu järve äärsed alad Muuga sadama piirkond Mu ...

Mustvee

Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul. Linn on Peipsi eestipoolse ranna suurim asula ning Mustvee valla keskus. Mustveed nimetatakse ka Peipsi pealinnaks. Mustvee linn liideti 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldus ...

Mõisaküla

Mõisaküla on vallasisene linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres. Linnaõigused sai 1. mail 1938. Mõisaküla tekkis suuresti tänu raudteele. Kuna rongiliiklus on lakanud ja tööstus linnast suuresti kadunud, on Mõisaküla hakanud kahan ...

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu on linn Ida-Viru maakonnas. Alev nimetati ametlikult Narva-Jõesuuks 1890. aastal. Linnaõigused sai 1993. aasta augustis. Linna kaugus Narvast on 14 kilomeetrit ja maakonnakeskusest Jõhvist 47 kilomeetrit. 1. aprillil 1934 liideti Nar ...

Otepää

Otepää on vallasisene linn Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus. See on rahvusvaheliselt tuntud talispordilinn ja turismikeskus. Otepää on ka Eesti talvepealinn. Otepää paikneb Eesti linnadest kõige kõrgemal, kuni 152 meetrit m ...

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus. Linna on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil alustati Paide ordulinnuse rajamist. Asula sai linnaõigused 1291. aastal. 20 ...

Paldiski

Paldiski on sadamalinn Harju maakonnas Pakri poolsaarel. Ajalooline rootsi päritolu nimi on Rågervik. Alates oktoobrist 2017 on Paldiski vallasisene linn, mis kuulub Lääne-Harju valla koosseisu. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus ...

Põltsamaa

Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres. Esimesed ülestähendused Põltsamaa kohta pärinevad 1234. aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn. Seal resideeris hertsog Magnus. 18. sajandi I ...

Põlva

Legendi kohaselt on Põlva oma nime saanud Põlva kirikusse müüritud põlvitava Maarja-nimelise tüdruku järgi. Ka keeleteadlased Gustav Must ja Julius Mägiste seostavad Põlva nime sõnaga põlv, mis võib tähendada mis tahes käändu. Arvatavasti märkis ...

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus. Ligi 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33.15 km² suuruse maa-ala, sealhulga ...

Püssi

Püssi on vallasisene linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonna loodeosas Lüganuse vallas. Asub Purtse jõe ida- ja Roodu jõe läänekaldal. 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel ühines Püssi linn Maidla ja Lüganuse vallaga uus nimi Lüganuse v ...

Rakvere

Rakvere on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse.

Rapla

Rapla on linn Kesk-Eestis, Tallinnast umbes 50 km edelas. Rapla on Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus. Linna läbib Vigala jõgi ehk Konuvere jõgi.

Räpina

Räpina on Räpina valda kuuluv vallasisene linn Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul. Räpinas asuvad Räpina Paberivabrik, Räpina Aianduskool, Räpina Ühisgümnaasium ning looduskaitse all olnud Amuuri korgipuu ja Paberivabriku saar. Räpina oli aa ...

Saue

Saue on linn Harju maakonnas Saue vallas Tallinnast 4–5 kilomeetrit edela pool. Linna põhja-loodepiiriks on Tallinna–Paldiski raudtee ning lääne-edelapiiriks Kanama–Keila maantee. Saue linn ühines koos Kernu valla ja Nissi vallaga Saue vallaga ha ...

Sillamäe

Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas. See asub Soome lahe lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes. Sillamäe kaugus maakonnakeskusest Jõhvist on 24 kilomeetrit. Lähim raudteejaam on 3 kilomeetrit lõunas asuv Vaivara raudteejaam. Narva jää ...

Sindi

Sindi on linn Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu jõe vasakul kaldal jõe ning Lanksaare raba vahelisel tasandikul 14 km kaugusel Pärnust, Tori valla keskus.

Suure-Jaani

Suure-Jaani on vallasisene linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Suure-Jaani piirneb idas Nuutre ja Kõidama külaga, põhjas Lõhavere külaga, loodes Päraküla külaga, läänes Ängi külaga ning lõunas Epra külaga. Suure-Jaanist jookseb läbi Ängi ...

Tamsalu

Tamsalu on vallasisene linn Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas. Linnaõigused sai Tamsalu 26. oktoobril 1996. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli linna elanike arv 2572. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas 2236 elanikku, neist eestlasi 1 ...

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Viru maakonnas, Tapa valla keskus. Tapa linn asub Tallinnast 77 km, Narvast 133 km ja Tartust 112 km kaugusel. Tapa linna territooriumil asub Eesti kaitseväe Tapa sõjaväelinnak ning Tapa raudteejaam on oluline raudt ...

Tartu

Tartu on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Linn asub Emajõe kallastel. Tartu tunnuslause on "Tartu – heade mõtete linn" Tartu on tuntud ku ...

Tõrva

Tõrva on linn Lõuna-Eestis, Tõrva valla keskus. See asub Valga maakonna keskosas Õhne jõe ääres, maakonnakeskusest Valga linnast 30 kilomeetrit põhjas. Tõrva on üks Valga maakonna kolmest suuremast keskusest Valga ja Otepää kõrval. See oli Helme ...

Türi

Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres. Türi linna läbib Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, pealinnaga ühendab teda Tallinna–Rapla–Türi maantee. Tänapäevane Türi kui aedlinn on kuulu ...

Valga

Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus. Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti Valkaga ühtse linna. Valgat läbib Ped ...

Viljandi

Viljandi on linn Lõuna-Eestis. Viljandi on Viljandi maakonna halduskeskus. Linn asub Sakala kõrgustikul, Viljandi järve kaldal. 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli Viljandis elanikke 20 756; 2004. aastal 20 454 ja 2012. aasta jaanuaris arvestusli ...

Võhma

Võhma on linn Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonna põhjapiiril vastu Järvamaad. Võhmat läbivad põhja–lõunasuunalised magistraalid: Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Tallinna–Viljandi maantee Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee.

Võru

Võru on linn Eesti kaguosas, mis on Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks. Linna pindala on 14 km 2 ja elanikke on 2019. aasta seisuga 11 859. Võrus räägitakse peamiselt eesti ja võru keelt. Võru kaitsepühak on püha Jüri, kelle nime kannab k ...

Aarike

Aarike on kunagine baltisakslastele kuulunud talukoht Tartumaal Kambja vallas Virulase külas, looduslikult kauni Voika-Tatra ürgoru lõunanõlval. See on kunagine veskitalu, kus jahvatati nii tangu kui ka püüli ning kedrati ja kraasiti villa. Tänap ...

Hinni talu

Hinni talu on Liivimaa vanim säilinud rehetalu. Talu rehielamu ja abihooned on kõik arvele võetud riiklike kultuurimälestistena. Seejuures kuulutati talu arhitektuurimälestiseks juba 1982. aastal. Talukompleks asub Jõksi külas Kanepi vallas Põlva ...