ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 260

Kootsaare nina

Kootsaare nina on nina Hiiu maakonnas Kootsaare poolsaare tipus. Ninal asub 8 m läbimõõduga kivilabürint, mida on kutsutud ka nimedega Meremeeste Mängud ja Jeruusalemm.

Põõsaspea neem

Põõsaspea neem on neem Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Neeme tipus asub Põõsaspea tulepaak. Põõsaspea neem on Eesti mandriosa loodepoolseim neem. Ulatub kitsa kivise seljakuna Osmussaare suunas kaugele merre. Põõsaspea neem on Põhja-Euroopa ...

Türineeme

Türineeme on Soome lahte ulatuv neem Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas. Neeme geograafilised koordinaadid on 59° 32′ 54″ N, 26° 25′ 21″ E. Neemel asuvad endise nõukogude piirivalve rajatised, neeme idaküljel asub Karepa sadam ja mu ...

Lepanina (Häädemeeste)

Lepanina on neem Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Kabli külas. Neeme geograafilised koordinaadid on 57° 59′ 46″ N, 24° 25′ 17″ E. Neeme kõrval asub Lepanina hotell.

Seanina

Seanina on Muhu saare põhjapoolseim neem. Seanina asub Nõmmkülas. Nime on koht saanud ilmselt selle järgi, et lähedal lepikutes elab palju metssigu. Seaninal paiknevad korduvalt pankrotistunud endise kalatööstuse hooned. Kalatööstuse raudbetoonpl ...

Sõrve säär

Sõrve säär on neem Sõrve poolsaare lõunatipus. Sõrve sääre lõunatipp on Saaremaa kõige lõunapoolsem punkt. Maasäär eendub umbes 1.5 km pikkuse aheneva madala künnisena Kura kurku. Sealt edasi jätkuvad ligi 4 km lõuna suunas Vesitükimaa laiud. Aas ...

Tammiski nukk

Tammiski nukk on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem. See asub Mõisaküla territooriumil. Neeme geograafilised koordinaadid on 58° 40′ 50″ N, 23° 9′ 14″ E. Kaugemale põhja eendub Muhus vaid Seanina.

Karksi ürgorg

Karksi ürgorg on kaitstav ürgorg Sakala kõrgustikul. Org asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas. Org on kaitse all alates 1964. aastast, praegune Karksi maastikukaitseala on moodustatud 2016. aastal.

Kavilda ürgorg

Kavilda ürgorg on osaliselt kaitstav ürgorg Tartu maakonnas Elva vallas ja Konguta vallas. Ürgorg on osaliselt aastast 1964 teistel andmetel maastikuelemendina 1957 võetud kaitse alla Kavilda ürgoru kaitseala. Kaitseala pindala on 56 ha. Ürgorg o ...

Tikste ürgorg

Tikste ürgorg ehk Tikste org on mandriliustikutekkeline ürgorg Tõrva linna lääneserval Tikste oja kesk- ja alamjooksul. Järsuveereline, kohati lausa kuristikuline ürgorg saab alguse Helme kirikumõisa alt ja suubub Tõrva linna keskuse kohal linna ...

Urvaste ürgorg

Urvaste ürgorg on ürgorg Lõuna-Eestis. Org on loode-kagusuunaline, see poolitab endist Urvaste valla looduslikult ja etniliselt erinevaks põhja- ja lõunaosaks. Org on üle 10 km pikkune ja kõige rohkem 40 m sügav Urvaste kiriku juures. Ürgorus asu ...

Vao ürgorg

Vao ürgorg ehk Vao-Porkuni ürgorg on ürgorg Väike-Maarja valla lääneosas ning Tapa valla kaguosas. Ürgorg on umbes 3 km pikk ja 100–200 m lai ning metsamaastiku või luhtadega. Vao ürgoru lõunas asuvad allikad, mis on Põltsamaa jõe lätteiks. Keset ...

Kannuka pank

Kannuka pank ehk Kannuka klindineemik on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas ja Sillamäe linnas. Kannuka pank algab peale Sõtke klindilahest ja kulgeb kuni Pimestiku panga moodustavate klindisaarteni. Kannuka klindineemik ...

Meriküla pank

Meriküla pank on pank Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Meriküla külas ning asub Utria klindisaare idatipus peale Hanelu klindilõhet ning kagu ja lõunaküljes. Meriküla panga alguses pöördub Põhja-Eesti pank ja kogu Balti klint merest eemale ja kl ...

Pargimäe pank

Pargimäe pank on Balti klindi Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel. Pargimäe pank on kolmest Sinimägede mäest idapoolsem ja kuulub Vaivara klindilõiku. Pargimäe kõrgus üle merepinna on 84.6 meetrit ümbritsevast ma ...

Pimestiku pank

Pimestiku pank on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Pimestiku külas, olles ühtlasi osa Vaivara klindilõigust ning moodustab koos Sinimägedega Sinimäe rikkevööndi. Pimestiku pank algab peale Perjatse panga lõppetavast Pe ...

Põrguaugumäe pank

Põrguaugumäe pank on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel. Põrguaugu mäe pank on umbes 200 meetri laiune ja 1000 m pikkune kitsas kahe tipuga seljandik, mis moodustab keskmise kolmest Sinimägede mäest ja kuulub Va ...

Tornimäe pank

Tornimäe pank on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel. Pargimäe pank on umbes 100 meetri laiune ja 900 m pikkune kitsas seljandik, mis moodustab kolmest Sinimägede mäest läänepoolseima ning kuulub Vaivara klindilõ ...

Utria pank

Utria pank on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Udria külas. Utria pank algab pärast Pimestiku panga moodustanud klindisaari ja kulgeb piki mere äärt Utria klindisaare põhjaküljes, mis pärast Hanelu klindilõhet jätkub M ...

Vaivara klindilõik

Vaivara klindilõik on 15 km pikkune lõik Põhja-Eesti pangast Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas vahemikus Sillamäest Merikülani, mis omakorda jaguneb Sillamäe ja Vaivara rikkevööndiks ning kolmeks pangasaarestikuks: Pimestiku, Sinimägede ja L ...

Härma Alumine müür

Härma Alumine müür on kuni 20.5 meetri kõrgusele ulatuv liivakivipaljand Piusa jõe paremkaldal. Müüril paljandub Gauja lademe Lode kihistiku liivakivi. Härma Alumise müüri juures on telkimis- ja lõkkekoht. Liivakivipaljand asub 2.7 km kaugusel Võ ...

Härma Mäemine müür

Härma Mäemine müür ehk Keldri müür on liivakivipaljand Piusa jõe kaldal. Paljand on Eesti kõrgeim liivakivipaljand, kuni 43 m kõrgune ja kaljuseina pikkus on kokku 150 meetrit. Paljandi nähtava osa kõrgus on 19 meetrit. Härma Mäemine müür asub Pi ...

Make müür

Make müür on kuni 12 meetri kõrgusele ulatuv liivakivipaljand Piusa jõe kaldal, kalda kõrgus on kuni 17 meetrit. Make müür on Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala üks kaitstavatest loodusobjektidest. Paljand asub Vastseliina vallas Möldri külas asu ...

Ihasalu poolsaar

Ihasalu poolsaar on poolsaar Jõelähtme vallas Harju maakonnas Ihasalu ja Kaberneeme lahe vahel. Poolsaar on üle 5 km pikk ja kuni 2 km lai loodesse sirutuv Põhja-Eesti rannikumadaliku osa. Valdavalt liivase pinnaga poolsaart katab enamjaolt ranna ...

Juminda poolsaar

Juminda poolsaar on ligi 13 kilomeetrit pikk ja lõunaosas kuni 6 kilomeetrit lai. Poolsaare põhjaosas asub Juminda neem. Juminda poolsaarest idas asub Pärispea poolsaar. Poolsaar kuulub tervikuna Lahemaa rahvusparki. Suurt osa poolsaarest katab o ...

Kaberneeme poolsaar

Kaberneeme poolsaar asub Eesti põhjarannikul. Administratiivselt kuulub see Harju maakonda Jõelähtme valda. Poolsaarest läände jääb Kolga ja itta Kaberneeme laht. Poolsaare jätkuks on Koipsi ja Rammu saar. Kaberneeme poolsaar on umbes 2 kilomeetr ...

Pakri poolsaar

Pakri poolsaar asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel. Poolsaare tipus paikneb Pakri neem. Poolsaar on üks Põhja-Eesti lavamaa merre ulatuvatest osadest. Pakri poolsaare pikkus on 12 km, laius kohati üle 5 km ...

Pärispea poolsaar

Pärispea poolsaar on Eestis Soome lahe lõunarannikul Hara ja Eru lahe vahel asuv poolsaar. See lõpeb põhjas Purekkari neemega. Poolsaare pikkus on üle 12 kilomeetri, laius ligi 4 kilomeetrit. Poolsaarest kirdesuunas asub Mohni saar.

Kõpu poolsaar

Kõpu poolsaar on poolsaar Hiiumaa lääneosas. Poolsaar on umbes 21 kilomeetrit pikk ja kuni 7.3 kilomeetrit lai. Poolsaar lõpeb läänes Ristna neemega. Kõpu poolsaarel elab umbes 200 inimest.

Tahkuna poolsaar

Tahkuna poolsaar on Hiiumaa põhjapoolseim poolsaar. Kuulub Hiiu maakonna Kõrgessaare valla ja kaguosas Hiiumaa valla koosseisu. Poolsaarel asuvad Tahkuna nina, kivilabürint, tuletorn, Estonia huku mälestusmärk ja Lehtma sadam.

Krimmi holm

19. sajandi algusest ja keskpaigast pärinevatel kaartidel on praeguse Krimmi holmi alad veel kahes osas, kuigi 1848. aastast pärineva Haapsalu linna geomeetrilise plaani järgi olid kaks saarekest juba põhimõtteliselt ühinenud. Sellal saarekestel ...

Noarootsi poolsaar

Noarootsi poolsaar asub Lääne-Eestis, administratiivselt jääb see Lääne-Nigula valda Läänemaal. Ajalooliselt oli Noarootsi poolsaar Läänemere saar, rootsikeelse nimega Nuckö. Mandriga ühines see umbes 19. sajandil. Poolsaarel asub mitu suhtelist ...

Sassi poolsaar

Sassi poolsaar on poolsaar Lääne maakonnas Haapsalu linnas Põgari-Sassi küla ja Matsalu rahvuspargi territooriumil. Eendub Puise poolsaarest loodesse. Poolsaare lähedal asuvad Tauksi, Porgi ja teised väiksemad saared. Poolsaarest itta jääb Lõpe l ...

Tõstamaa poolsaar

Tõstamaa poolsaar asub Lääne-Eestis, paiknedes Pärnu lahe, Kihnu väina ja Paadrema jõe suudme vahel. Poolsaarel asub näiteks Tõstamaa luitestik ja Tõstamaa-Varbla kõrgustik.

Elda poolsaar

Elda poolsaar on Saaremaal asuv Vilsandi rahvuspargi koosseisu kuuluv poolsaar. Rahvuspargi lõunaosas paikneval Elda poolsaarel on esindatud peamiselt loopealsed ning kinnikasvanud puisniidud. Loopealsed on kasvukohaks erinevatele orhideeliikidel ...

Helmerseni kivikülv

Helmerseni kivikülv on kaitsealune rändrahnude kogum, mis asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, Kärdlast 3 kilomeetrit ida pool, Kärdla lennujaamast 1 kilomeeter edelas. Lennujaama teel on viit 0.2 km kivikülvi poole. Kivikülvi kõige suurem rahn on ...

Hindaste kivikülv

Hindaste kivikülv on kivikülv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Hindaste külas soises metsatukas. Ala geograafilised koordinaadid on 59° 8′ 2″ N, 23° 50′ 52″ E. Kivikülvi pindala on 0.2 ha. Kivikülvist umbes 900 m kirdesse ja 600 m loodesse jääb Lään ...

Jaani-Tooma suurkivi

Jaani-Tooma suurkivi on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas Kasispea külas. Rahnu ümbermõõt on 27.6 m, pikkus 11.8 m, laius 8.6 m ja kõrgus 7.6 m ja maapealse osa maht 274 kuupmeetrit. Maapealse osa mahult on Jaani-Tooma suurkivi E ...

Lauritsakivi

Kivisse raiutud keskajast pärinevaid märke seostatakse muistendipärimuses katoliku pühaku püha Laurentsiuse ja tema märtrisurmaga seotud motiividega: Kuusalu kiriku lähedal heinamaal asetseb kivi, millele on raiutud sisse rist ja käärid. Väga van ...

Sorrukivi

Sorrukivi ehk Sõrrukivi ehk Jaani-Mardi suurkivi on rändrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas Viinistu külas, Lahemaa Rahvuspargi territooriumil. Rändrahnu mõõtmed on 13.2×9.2×5.7 m, ümbermõõt 34.5 m ning maapealne maht 288 m 3. H. Viiding, 1986 So ...

Auksi kivi

Auksi rändrahn on kaitsealune rändrahn Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Auksi külas. Rahnu pikkus on 6.2 m, laius 3.4 m ja kõrgus 2.3 m mõõdetud 1981.aastal. Rahn on ümara pätsi kujuline, väheste kinnislõhedega. Pea ...

Härjamäe rahn

Härjamäe rahnu kirdekülg on püstine, jalamil rebaseurgude ja neis tehtud inimkaevetega. Rahn on ümarakontuuriline, pealt laiguliselt sammaldunud ja asub kruusapinnasel. Pikkus: 5.7 Laius: 3.5 Kõrgus: 3.2 Ümbermõõt: 14.8 m.

Jaanikildi rahn

Jaanikildi rahn on rändrahn, mis asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Mõõnaste külas, Õisust umbes 3.5 km põhja poole jääva Jaanikildi talu lähistel. Jaanikildi rahn on looduskaitse all olev objekt alates 1939. aastast.

Jõessaare rändrahn

Jõessaare rändrahn on gneissgraniidist rändrahn Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Paaksima külas. Rahnu ümbermõõt on 23.1 meetrit. Pikkus 9.2; laius 5.1 ja kõrgus 2.5 meetrit.

Kalevipoja tool

Kalevipoja tool ehk Ahuoja rändrahn on kaitsealune rändrahn Viljandi maakonnas Viljandi vallas Lalsi külas. Rahn on kergelt leitav ning saab ka eemalt vaadelda. 1981. aasta Suure-Jaani Metsamajandi mõõtmiste põhjal on rahnu pikkus 5.3 m, laius 3. ...

Kivilõppe Kalevipoja kivi

Kivilõppe Kalevipoja kivi on rändrahn Viljandi vallas Kivilõppe külas. Kivi asub Võrtsjärves kalda lähedal roostikus paadisadama juures. Kivi on hästi nähtav ja leitav, kui seda ümbritseb 0.5 m sügavune vesi. Kivi on 3 m kõrgune ning 15 m ümbermõ ...

Labidakivi

Labidakivi on hiidrahn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Kivi mõõtmed on järgmised: pikkus 10.4 m, laius 6.0? m, kõrgus 3.3 m, ümbermõõt 24.4 m.

Lahmuse kivi

Lahmuse kivi on ümardunud püramiidja kujuga püstiste külgedega ja alusel laienev rahn. Kivi pikkus on 5 m, laius 4.3 m, kõrgus 2.9 m ja ümbermõõt 13.3 m. Kivi jalamile on kuhjatud väiksemaid kive. Põhjakülg on sammaldunud, kuna see pool on tuulte ...

Laiakivi

Kõpu laiakivi on Põhja-Sakala vallas Supsi külas asetsev graniidist rändrahn, mille ümbermõõt on 21.2 meetrit ja kõrgus maapinnalt 3 meetrit. Kivi pikkus on 8.4 meetrit ja laius 5.4 meetrit. Arvatavasti on 2/3 kivist maa sees. Legendid räägivad, ...

Lepakose rändrahn

Rändrahn asub Mudiste – Suure-Jaani – Vändra maantee 18. kilomeetri lähedal, 1.3 km Navesti jõe Vanaõue sillast Vändra pool, Vanaõue metsavahikohast Navesti jõe juurde suunduva kruusatee ääres, kohe orunõlva jalamil, männimetsa ja jõelammi piiril ...