ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 276

Skeletilihaskude

Skeletilihaskude ehk vöötlihaskude on tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem. See on üks kolmest peamisest lihaskoe tüübist südame- ja silelihaskoe kõrval. Skeletilihased kinnituvad luudele kollageeni kimpudest moodustunud k ...

Algkude

Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed. Mitmeaastastel taimedel ehk püsikutel püsivad meristeemid kogu elu, mis võimaldab neil pidevalt kasvu jätkata. Eristatakse primaarset meristeemi ehk esimerist ...

Ksüleem

Ksüleem on soontaimede peamine vett juhtiv kude, mis transpordib vett juurtest lehtedesse. Lisaks sellele on tal oluline roll lahustunud ainete transpordi, toitainete akumuleerimise ja taime toestamise juures. Ksüleem koos assimilaate transportiv ...

Sammaskude

Sammaskude ehk palissaadkude on fotosünteesiks kohastunud taimekude, mille rakkude asetus võimaldab efektiivselt kasutada päikesekiirgust. Sammaskoe rakud asetsevad lehe välispinnaga risti. Enamasti koosneb sammaskude tihedalt asetunud piklikest ...

Sulg

Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel. Ajalooliselt on suled olnud ka mõnel teropoodil, kuid nad ei olnud võimelised lendama. Lindude sulgedest kehakatet nimetatakse sulestiku ...

Arterioosõõs

Arterioosõõs on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südame vatsakese sees paiknev õõs. Arterioosõõs on ühenduses teiste südamevatsakese sees paiknevate õõntega, mida vahel nimetatakse ka alamkambriteks. Arterioosõõs on venoosõõnest ...

Duvernoy nääre

Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre. Duvernoy nääre on tuvastatud ligi 30 – 40% nastiklaste sugukonda kuuluvatel madudel. Duvernoy näärmeid ei ole tuvastatud rästiklastel ...

Eesmürgihambad

Eesmürgihambad on madudel spetsiaalne mürgihammaste tüüp, mida mõnikord kasutatakse madude klassifitseerimisel. Eesmürgihammastega madudel paiknevad spetsiaalsed teistest hammastest pikemad ja hammustamise ajal sülge maomürki väljutavad hambad va ...

Hemikliitor

Hemikliitor on soomuseliste seltsi emasloomade paariline kopulatsioonielund. Eri liikidel on hemikliitori kuju ning suurus erinev ja uurijate arvates vastab iga liigi isaslooma hemipeenisele.

Hemipeenis

Hemipeenis soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub. Hemipeenisele omistatakse oluline bioloogline roll soomuseliste seksuaalsel käitumisel nagu ...

Lõgisti

Lõgisti ehk kõristi on osade madude saba tipus, osaliselt üksteise peal paiknevatest nahast kellukestest ehk nahkrõngastest kestamiste käigus tekkiv moodustis. Lõgisti on lõgismadulaste maoperekondadel lõgismadu Crotalus ja kääbuslõgismadu Sistru ...

Mürgiaparaat

Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem. Soomuselistel paikneb see harilikult peapiirkonnas. Mürgiaparaadi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Neeru-sugusegmendid

Neeru-sugusegmentideks nimetatakse soomuseliste seltsi isasloomadel neerudes paiknevaid nefronite osi, mis toimivad sigimisperioodil lisa-suguelunditena. Täiskasvanud isasmadudel suurenevad neerude hüpertroofia sugusegmendid plasmas ringlevate an ...

Näsakoonus

Näsakoonus on paljude roomajate silmades olev moodustis, mis saab alguse nägemisnärvikettast ja suundub klaaskehasse. Arvatakse, et näsakoonus toidab võrkkesta.

Silmakilbis

Silmakilbis on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus. Silmakilbis on ka osade kalade peas paiknev soomus. Silmakilbis on liigiti erineva kuju ning laiuse ja kõrgusega, seetõttu kasutatakse neid ka soomuseliste teaduslikul süstematiseerimisel.

Silmaümbrised kilbised

Silmaümbristeks kilbisteks nimetatakse paljudel soomuselistel silma ümber paiknevaid kilbiseid. Silmade ümber paiknevad soomused on liigiti erineva kuju ning laiuse ja kõrgusega, seetõttu kasutatakse neid ka soomuseliste teaduslikul süstematiseer ...

Tagamürgihambad

Tagamürgihambad ehk tagavaolised mürgihambad on spetsiaalne mürgihammaste tüüp teatud madudel. Mõnikord aitavad tagamürgihambad madusid klassifitseerida. Tagamürgihambad on spetsiaalsed, teistest hammastest veidi pikemad ja hammustamise ajal maom ...

Tiibluu

Tiibluu on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline ajukolju luu, mis asub põhikiilluu tiibjätke pinnal. Tiibluu areng, anatoomia, asend, kuju ja morfoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Inimeste tiibluud ei kirjeldata eral ...

Vaagnakannus

Nii emastel kui ka isastel anakondadel, boadel ja püütonitel on tagakeha küljes, kloaagi läheduses, paarilised väiksemõõtmelised vaagnakannused, millel eristatakse kolme luud, mis on lihastega ümbritsetud ja lõpevad küünisega inglise keeles claw. ...

Inimese tüümus

Arvatakse, et olulist rolli 3. lõpusetasku organogeneesis mängivad Foxg1, retinoehappe signaalirajad ja fibrobasti kasvufaktor 8 FGF8 signaalid. Transkriptsioonifaktorid Foxg1, Isl1, Foxn1, Cited2, Eya1 ja Six. ja Tbx1 kromosoomis 22q11.2 mis reg ...

Tüümuse lesioonid

Tüümuse lesioonide all peetakse silmas harilikult tüümuselundiga sündinud selgroogsetel loomadel esinevaid lesioone, mis võivad osutuda kas ravitavateks või iseeneslikult kaduvateks, healoomulisteks kui ka pahaloomulisteks või ravimatuteks. Norma ...

Tüümuse patoloogia

Tüümuse patoloogia all peetakse silmas selgroogsetel loomadel mitmeid tüümuse arengu ja toimisega tuvastatud anatoomilisi, füsioloogilisi, geneetilisi, histoloogilisi jm kaasasündinud või omandatud patoloogilisi seisundeid, mida käsitletakse mitm ...

Tüümuseabstsess

Tüümuseabstsess ehk tüümusemädanik on osadel loomadel esineda võiv tüümuse patoloogline seisund, mis võib esile kutsuda tsüstide teket keskseinandis. Tänapäeval liigitatakse tüümuseabstsess rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni ...

Kõrv

Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi. Ümbritseva keskkonna tajumist kõrvadega nimetatakse kuulmiseks. Koos saadud signaalide analüüsimisega tegeleva närvivõrgustiku osaga moodustavad kõrvad kuu ...

Keskkõrv

Keskkõrv on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa. Keskkõrv on täidetud õhuga. Keskkõrva areng, anatoomia, morfoloogia, funktsioonid ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Kuulmekäik

Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega. Välimine kuulmekäik moodustub oimuluust ja kõhrest. Oimuluu vastav kanal on välimise kuulmekäigu luulise ...

Kõrvalest

Kõrvalest on paljudel selgroogsetel loomadel väliskõrva nähtav osa, mis on nahaga kaetud ja koosneb kõrvalestakõhrest. Kõrvalesta abil toimub helide koondamine kuulmekäiku. Kõrvalestal on oluline osa ka ruumilisel kuulmisel. Ürgimetajatel ja vees ...

Sisekõrv

Sisekõrv on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga. Sisekõrva areng, anatoomia, morfoloogia, funktsioonid ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Trummikile

Trummikile on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Trummikile areng, anatoomia, kuju, sooned, morfoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Väliskõrv

Väliskõrv on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust. Väliskõrva areng, anatoomia, kuju, sooned, lihased ja morfoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Imetaja ...

Schlemmi kanal

Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal. Schlemmi kanali kaudu liigub vesivedelik vikerkesta-sarvkesta nurga veenidesse.

Atroofilised jutid

Kasutusel on ka terminid: striae albae, striae albicantes, striae distensae, striae cutis distensae, striae gravidarium rasedajutid ka venitusarmid ja venitusjutid.

Dermatofüütia

Dermatofüütiat tekitavaid seeni nimetatakse dermatofüütideks. Neid on teada üle 40 liigi perekondadest Epidermophyton, Microsporum ja Trichophyton. Dematofüüdid suudavad lagundada sarvainet ning parasiteerivad inimeste ja loomade keratiini sisald ...

Epidermofüütia

Epidermofüütia on naha seenhaigus. Haigustekitaja on seen Epidermophyton floccosum. Nakatumine toimub otsese kontakti teel haige inimese, tema riietusesemete või niiskete põrandapindade kaudu. Haigusnähtudeks on varvaste- ja sõrmedevahelised põle ...

Hüperitsism

Hüperitsismiks ehk Hypericum -mürgistuseks nimetatakse ülitundlikkust, mis võib avalduda paljude naistepuna perekonna liikide ja loodusliku või kunstliku ultraviolettkiirguse koostoimel ning avaldub nahal fotodermatiidina. Hüperitsismi esineb nai ...

Psoriaas

Psoriaas ehk soomussammaspool on tänapäeval inimestel esinev krooniliselt ägenemistega ja remissioonidega kulgev healoomuline nahapõletik, mida iseloomustavad marrasknaha hüperplaasia, ka psoriaatilised naastud, kaasneda võivad psoriaatiline liig ...

Sarkoptoos

Sarkoptoosid ehk sarkoptoossügelised ehk süüdiklestsügelised on mitmetel imetajatel ja inimestel naha epidermisesse näritud käikudes parasiteeriva ja sügelisi põhjustava süüdiklestade põhjustatud naha parasitoosid.

Urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit

Urušiooli põhjustatud allergiliseks kontaktdermatiidiks ehk Toxicodendron - dermatiidiks nimetatakse teatud taimede põhjustatud allergilise ekseemi liiki, mis tekib enamikul inimestel kokkupuutel urušiooliga. American Academy of Dermatology spets ...

Vitiliigo

Vitiliigo ehk laikpigmenditus nimetatakse tänapäeval selgroogsetel loomadel teadmata põhjusel tekkiv naha laiguline pigmenditus. Vitiliigo on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. Nee ...

Amüotroofne lateraalskleroos

Amüotroofne lateraalskleroos ehk amüotroofiline lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev motoneuronihaiguse vorm, millele on iseloomulik mitmete närvide põletik ja mis põhjustab ...

Epilepsia

Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid.

Essentsiaalne treemor

Essentsiaalne treemor on püsivalt edenev neuroloogiline häire, mida iseloomustab käte või teiste kehaosade värisemine. Täpne esinemus on teadmata, kuid see on oletatavasti kõige levinum treemori tüüp ja ka kõige tavapärasem liikumishäire.

Polüskleroos

Polüskleroos ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi va ...

Spinaalstenoos

Spinaalstenoosiks nimetatakse lülisambakanali kitsenemisega seotud haiguslikku seisundit osadel selgroogsetel loomadel. Spinaalstenoos võib olla kaasa sündinud või omandatud.

Tetrapleegia

Tetrapleegia ehk neljajäsemehalvatus ehk kvadripleegia ehk tetraparalüüs on osal selgroogsetel loomadel traumast või haigusest põhjustatud halvatus, mille tagajärjel kaotavad kere- ja jäsemelihased osaliselt või täielikult liikumisvõime. Lihaste ...

Peaaju

Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund. Selgroogsetel loomadel moodustab peaaju koos seljaajuga kesknärvisüsteemi. Aju esineb ka näiteks lülijalgsete, limuste ja teiste hõimkondade loomaliikidel, ent see ei ole selgroogsete ...

Aju kõvakest

Aju kõvakest ehk peaaju kõvakest ehk peaaju-kõvakest on paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete peaaju ümbritsev ajukest, mis liibub vastu ajukolju sisepinda. Kõvakesta areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad ...

Ajupiirkond

Ajupiirkond on suuraju ruumiliselt piiritletav piirkond. Üks peaaju uurimise põhilisi lähenemisi on neokorteksi jaotamine anatoomiliselt ja funktsionaalselt eristatavateks piirkondadeks. Neid piirkonde uuritakse seejärel kui peaaju talitluse "ehi ...

Ajuvatsakesed

Ajuvatsakesteks ehk ajuvatsakeste süsteemiks nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva peaaju pilujaid õõsi, mis on täidetud pea- ja seljaajuvedelikuga. Teatakse nelja ajuvatsakest: I külgvatsake vasakul ventriculus lateralis, ...

Eesajukoor

Eesajukoor ehk prefrontaalne korteks on imetajate ajukoore osa, mis hõlmab otsmikusagarat. Otsmikusagar koosneb Brodmanni osadest 9, 10, 11, 12, 46 ja 47. Paljud teadlased on viidanud seosele inimese isiksuse ja eesajukoore talitluse vahel. Seda ...