ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 277

Haistmissibul

Haistmissibulaks nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa. Haistmissibul on paariline moodustis mis paikneb kummagi suuraju poolkera otsmikusagara alapinnal. Haistmissibulad kuuluvad haistmisaju-põhimikuosa koosseisu. Haistmissibulate are ...

Hüpofüüsi kesksagar

Hüpofüüsi kesksagaraks ehk ajuripatsi kesksagaraks nimetatakse osadel kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi eessagara osa, mis külgneb hüpofüüsi tagasagaraga. Ajuripatsi kesksagara areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja pato ...

Kiirusagar

Kiirusagar ehk parietaalsagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Kiirusagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme as ...

Kuklasagar

Kuklasagar ehk oktsipitaalsagar on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega. Kuklasagarat eristab kiirusagarast parietaal-oksipitaalvagu. Siiski on kuklasagaraid raske kiiru ja oimusagaraist eristada, kuna kuklak ...

Köhakeskus

Köhakeskuse täpne asukoht ja toimimisviis on jäänud mõnevõrra tabamatuks. Johannes Peter Müller täheldas 1838, et köharefleksi koordineerib piklikaju, kuid selle uurimine on edenenud aeglaselt, sest katseloomade tavalised anesteetikumid olid morf ...

Mandeltuum

Mandeltuumad ehk mandelkehad ehk amügdalad ehk amügdaloidkehad on selgroogsete loomade aju oimusagaras asuvad paarilised ganglionirühmad. Aju külgvatsakese temporaalsarve ees paiknevad mandlikujulised mandelkehad, millel on 13 tuuma, kuuluvad bas ...

Motoorne ajukoor

Motoorne ajukoor ehk motoorne piirkond ehk motoorne korteks on paljudel selgroogsetel loomadel peaajus paiknev ja talitlev suurajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt tahtliku motoorika planeerimise, sooritamise ja kontrolliga. Inimesel paikneb moto ...

Oimusagar

Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaalset ja auditoorset infot, sealt tuleneb sotsiaalse kognitsiooni oskus ning toimetatakse objekt ...

Otsmikusagar

Otsmikusagar ehk frontaalsagar paikneb selgroogsetel loomadel peaajus, suuraju poolkerade eesmises osas, tsentraalvaost eespool ja tegeleb stiimulitele reageerimisega. Otsmikusagar jaguneb premotoorseks korteksiks, mis tegeleb otsuste vastuvõtmis ...

Piklikaju

Piklikaju ehk müelentsefalon, myelencephalon, bulbus medullae spinalis, bulbus cerebri) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa. Koos tagaajuga on ta embrüonaalses arengujärgus rombaju osa ja temast areneb medulla oblon ...

Rombauk

Rombauguks nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve piirkonnas paiknevat neljanda ajuvatsakese põhja, mis on rombikujuline.

Suuraju

Suuraju on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa. Suuraju paikneb koljuõõnes. Suuraju areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Suuraju poolkerad

Suuraju poolkeradeks nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe. Suuraju vasak ja parem poolkera on ühendatud suuraju-pikilõhe põhjas paikneva mõhnkeha kaudu.

Suurajukoor

Suurajukoor ehk ajukoor on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Suurajukoor on üks keerulisemaid ajuosasid, sisaldades väga palju närvirakke ligikaudu 10–14 miljardit, mis paiknevad ku ...

Tagaaju

Tagaaju ehk metentsefalon on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa. Koos müelentsefaloniga on ta embrüonaalses arengujärgus rombaju osa, temast arenevad väikeaju ja sild. Fülogeneetiliselt loetakse taga-, piklik-, kesk- ja va ...

Talamus

Talamus ehk taalamus on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv paariline närvirakkude kogum. Vananenud nimetused: nägemiskühm, tundekühm.

Vaheaju

Vaheaju on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa. Koos otsajuga on ta embrüonaalses arengujärgus eesaju prosencephalon osa. Vaheaju areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Väikeaju

Väikeaju ehk tserebellum on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa. Väikeaju paikneb tagumises koljuaugus fossa cranii posterior ajutüve taga, ja on ühendatud valgeainest väikeajuvartega. Koos sillaga moodustab ta tagaaju. Väikeaju areneb neljanda ...

Retseptor (biokeemia)

Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena. Neid nimetatakse ka retseptorvalkudeks. Sellised retseptorid jagunevad rakupinna retseptoriteks, tuumar ...

G-valguga seotud retseptorid

G-valguga seotud retseptorid) moodustavad suure osa valguliste retseptorite perekonnast, mis tuvastavad rakuväliseid molekule ja aktiveerivad rakusiseseid signaaliülekande radasid, mille tagajärjel saavutatakse bioloogiline vastus. GPCR-id on mem ...

Melanokortiin-4 retseptor

Melanokortiin-4 retseptor on üks viiest seni avastatud melanokortiini retseptorist. Kõik melanokortiini retseptorid kuuluvad seitsme transmembraanse retseptori alagruppi ning on kõige väiksemad retseptorid selles grupis. Retseptori N-terminal on ...

Püüdurretseptorid

Püüdurretseptorid ehk raisaretseptorid on paljude loomade immuunrakkudel toimivad retseptorid, mis tunnevad ära oksüdeeritud või atsetüleeritud LDL-osakesed. Nad seonduvad ligandide, valkude ja patogeenidega. Nimetus scavenger tuleneb ingliskeels ...

Serotoniini retseptorid

Serotoniini retseptorid, tuntud ka kui 5-hüdroksütrüptamiini retseptorid või 5-HT retseptorid, on grupp G-valguga seotud retseptoreid ja ligand-seotud ioonkanaleid, mida leidub kesk- ja perifeerses närvisüsteemis. 5-HT retseptorid vahendavad palj ...

TRPM8

Mööduva retseptorpotentsiaaliga katioonkanal, M-alaperekonna liige 8 on ioonkanali mööduva retseptorpotentsiaaliga katioonkanali perekonna liige, millel on palju funktsioone nii selgroogsetes kui ka selgrootutes. TRPM8 on mitteselektiivne, pinges ...

Astsiit

Astsiidiks ehk vesikõhuks ehk vedelikuks kõhuõõnes nimetatakse ülemäärase kehavedeliku kogunemist loomade kõhuõõnde. Kui kõhuõõnevedelik ületab näiteks naistel 20 mL, peetakse astsiiti harilikult patoloogiliseks seisundiks.

Gastriit

Gastriit ehk maokatarr ehk maopõletik on osadel loomadel esineva võiv mao seina, eriti limaskesta põletik. Ägedat maokatarri võivad põhjustada toiduks sobimatu aine või liiga kuuma toidu makku sattumine. Kroonilisel maokatarril pole üheseid põhju ...

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad on kasvajaterühm, mille moodustavad kõhunäärme endokriinsed kasvajad. Kõhunäärme endokriinseid kasvajaid esineb nii loomadel kui ka inimestel.

Maksahaigused

Maksahaigused on koondnimetus osadel selgroogsetel loomadel esinevate maksa akuutsete, krooniliste ning pärilike haiguslike seisundite või haiguste rühma kohta. Maksahaiguste üldisteks morfoloogilisteks muutusteks võivad olla kas hepatotsüütide d ...

Maksakooma

Maksakooma on tsirroosihaigetel esinev äge haiguslik seisund. Maksakoomat esineb loomadel ja inimestel. Maksakooma mehhanisme seni ei tunta, kooma võib tekkida astsiidi, hepatorenaalse sündroomi tüsistusena või patsiendi dehüdratsiooni, seedetrak ...

Maksapõletik

Maksapõletik ehk hepatiit on haiguste rühm, mille ühiseks sümptomiks on maksa põletik. Maksapõletikku esineb nii inimestel kui ka loomadel.

Rotaviirus

Rotaviirus on viirus, mis põhjustab peensoole põletikku, mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna. Viirus on väga nakkav, levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat. Antud ...

Veriroe

Veriroe ehk meleena ehk mustroe on suletud vereringega loomadel roe, mis on sooleverejooksust mustjaks ning poolvedelaks muutunud. Vererooja ladinakeelne nimetus pärineb vanakreeka fraasist μέλαινα νόσος must haigus. Kui roojas on punane veri, mi ...

Kaasasündinud kloriididiarröa

Kaasasündinud kloriididiarröa ehk kaasasündinud kloriidikõhulahtisus on retsessiivselt päritav soolestiku- ja ainevahetushäire liik, millele on iseloomulik looteperioodil algav ja kogu ülejäänud üsavälise elu kestev kloriidi imendumishäirest niud ...

Koletsüstiit

Koletsüstiit ehk sapipõiepõletik ehk K81 on sapipõie akuutne või krooniline haiguslik seisund inimestel. Tihti kulgeb haigus asümptomaatiliselt, kuid ägeda sapipõiepõletikku haigestumise korral muutub sapipõis mitmete patoloogiliste sh ka põletik ...

Kubemesong

Kubemesong on soolestiku väljasopistumine kubemekanalis tekkinud avause kaudu nahaalustesse kudedesse. See on väga levinud. Kubemesong tuleb kindlasti opereerida, muidu võib song tekitada ohtlikke tüsistusi.

Laste funktsionaalne kõhukinnisus

Laste funktsionaalne kõhukinnisus on sage probleem lapseeas. Seda iseloomustab lapse roojamise sageduse vähenemine või raskus roojamisel. See on üks kümnest kõige sagedasemast patoloogilisest seisundist, millega lastearstid tegelevad. Kõige enam ...

Gingiviit

Gingiviit ehk igemepõletik on põletik, mis haarab ainult igemeid. Õigeaegse ravi korral taandub gingiviit täielikult ega jäta pöördumatuid muutusi. Gingiviiti võib esineda nii parodontiidist kahjustamata parodondis kui ka eduka parodontiidi ravik ...

Hamba eemaldamine

Hamba eemaldamine ehk väljatõmbamine on protseduur, mille käigus eemaldatakse hammas lõualuust. Hamba eemaldamise vajadus võib olla tingitud erinevatest põhjustest – ulatuslikult lagunenud hambakude, igemete ja luukoe krooniline põletik, trauma, ...

Hambakatt

Hambakatt, mida nimetatakse ka biokileks, on struktureeritud, kollakas-hallikas mikroorganisme sisaldav mass, mis tekib suuõõnes selliste kõvade pindade peale nagu hambad ja proteesid. Biokile on mikroorganismidest ja rakuvälisest ehk ekstratsell ...

Hambaplomm

Hambaplomm on hambaauku ravi eesmärgil asetatav materjal ehk täidis. Hambaplomm on rahvakeelne nimetus. Tänapäeval kasutatakse hambaaukude parandamisel peamiselt valguskõvastuvaid komposiittäidiseid.

Hammaste lamineerimine

Hammaste lamineerimine on hammaste osaline proteesimine õhukeste keraamiliste plaatidega, mis võimaldab muuta täielikult hammaste kuju ja värvust. Esteetilise tulemuse saavutamiseks teevad patsient, hambaarst ja hambatehnik koostööd. Laminaatide ...

Hammaste valgendamine

Hammaste valgendamine on protseduur hammaste värvuse muutmiseks heledamaks. Lisaks ravitöödele on hambaravis olemas ka rida esteetilisi teenuseid. Nende alla käib näiteks hammaste valgendamine, kus lühikese protseduuri järel muutuvad hambad mitme ...

Implantoloogia

Implantoloogia on teadusharu, mis tegeleb hamba tehisjuure ehk implantaadiga seotud ravi ja tehnoloogiaga. Implantaadi paigaldamine on protseduur, mille käigus kinnitatakse lõualuusse väike titaanist kruvilaadne hamba tehisjuur. Implantaat asenda ...

Parodont

Parodont ehk periodont on hammaste hoideaparaat – hambaid ümbritsevate ja toetavate kudede kompleks. Parodont koosneb neljast osast: alveolaarjätke, ige, juuretsement ja periodontaalligament -kiud. Kõik parodondi osad erinevad üksteisest asukoha, ...

Parodontiit

Parodontiit on parodondi ehk hamba kinnituskudede põletikust põhjustatud haiguste raskem vorm, millele eelneb alati gingiviit ehk igemepõletik. Parodontiit on periodontaalligamenti ja alveolaarluud järk-järgult hävitav põletikuline haigus, mis põ ...

Hambapasta

Hambapasta on pastajas või geeljas vahend hammaste puhastamiseks, samuti nende tervise ning väljanägemise parandamiseks. Hammaste puhastamiseks kantakse hambapasta hambaharjale. Kõige tavalisemad aktiivsed koostisosad on fluoriidid, näiteks naatr ...

Närimiskumm

Närimiskumm ehk näts on kergelt vormitav, sageli magus, vahepeal ka hapukas mass, mida saab mõnda aega hammastega närida, enne kui see kõlbmatuks muutub. Tavaliselt on närimiskummis ka maitseaineid.

Jäsemed

Jäsemed on loomade tugi-liikumisaparaadi paarilised jätketaolised osad, inimesel käed ja jalad. Jäsemete peamiseks funktsiooniks on elusolendi ruumiline ümberpaigutamine kulgemise ja liikumise teel. Paljudel loomadel on jäsemeil ka teisi funktsio ...

Alajäse

Alajäse ehk jalg on inimeste tugi- ja liikumisaparaadi paariline keha põhiosa, mis on ühendatud kerega. Alajäsemete peamiseks funktsiooniks on liikumise toetamine: kõndimine, jooksmine, hüppamine, ronimine, löömine, ujumine, võimlemine, suusatami ...

Eesjäse

Eesjäse on paljude loomade tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega õlavöötme kaudu. Eesjäsemete peamiseks funktsiooniks on looma keha ning liikumise toetamine. Eesjäsemete areng, anatoomia, asend, luud, l ...