ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 278

Tagajäse

Tagajäse on paljude selgroogsete tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega. Tagajäsemete peamiseks funktsiooniks on looma keha ning liikumise toetamine. Tagajäsemete areng, anatoomia, asend, luud, lihased, ...

Näolihased

Näolihased kujundavad näoilmet, need võivad alata luult ning kinnituda mingi avause piirkonna nahas, või algavad ja lõpevad pehmetes kudedes. Eesti keeles – ladina keeles Otsmiku- ja kuklaümbruse lihased keskmine tiiblihas – musculus pterygoideus ...

Vahelihas

Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest. Vahelihase äärmine osa on lihaseline, keskosa kõõluseline. Kõõluseline osa on lihaselise osa jätk ning koosneb omavahel põimuvatest kõõluskiududest. Vahelihast ...

Luu

Luud on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. Luude kuju ja ehitust käsitleb osteoloogia ehk luuõpetus. Luude koostismaterjaliks on peamiselt luukude.

Alalõualuu

Alalõualuu ehk alalõug on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.Alalõualuu liigestub oimuluu alalõuaauguga alalõualiigese abil. Luule kinnituvad alahambad. Alalõualuu areng, anatoomia, asend, kuju, sellele kinnituvad lihased ning morfo ...

Kaelalülid

Kaelalülid on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu. Kaelalülide areng, anatoomia, kuju, sooned, lihased ning morfoloogia ja patoloogia võiv ...

Kolju

Kolju ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju koosneb ajukoljust ja näokoljust. Selgroogsete kolju jagatakse silmakoopa taguste ...

Lüli

Lüli ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog. Inimese lülisamba lüli nimetatakse ka lülisambalüliks. Selgroolülide areng, anatoomia, asend, luud, lihased, sooned, närvi ...

Rinnalülid

Rinnalülid on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided. Inimesel ja enamikul imetajatel on 12 rinnalüli.

Ristluu

Ristluu on paljudel täiskasvanud selgroogsetel ristluulülidest kokkukasvanud luu. Ristluu anatoomia, asend ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Osal selgroogsetest võib ristluu ka puududa näiteks tänapäevastel ma ...

Roided

Roided, kõnekeeles ribid, on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad. Roiete anatoomia, asend ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Kaladel ja paljudel kahepaiksetel on ribid arenenud pea kog ...

Sabalülid

Sabalülid on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud. Sabalülide anatoomia, kuju ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Sahkluu

Sahkluu on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu. Sahkluu areng, anatoomia, asend, kuju, morfoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Suulaeluu

Suulaeluu on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokoljuluu. Suulaeluu on seinaks nina- ja suuõõne, silmakoopa ning tiibjätkesuulae augule. Suulaeluu areng, anatoomia, asend, kuju ja morfoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indivi ...

Ülalõualuu

Ülalõualuu ehk ülalõug on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokolju luu. Ülalõualuu on osa suulaest ja ninaõõne seinast. Luule kinnituvad ülahambad. Ülalõualuu areng, anatoomia, asend, kuju, lihased, sooned ja närvid, morfoloogia nin ...

Elektrokardiograafia

Elektrokardiograafia on südamelihase talitluse korral keha pinnal avalduvate pingekõikumiste graafiline registreerimine. Registreerimise tulemusena saadud elektrokardiogrammi kujule avaldavad mõju rindkere seina paksus, naha elektriline takistus, ...

Elektrokardiogramm

Elektrokardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse mõõtmise e elektrokardiograafia tulemusena saadud graafiline kujutis. Andmekandjana kasutatakse Eestis tavaliselt paberit. Kõnekeeles nimetatakse elektrokardiogrammi kardiogrammiks, südamefilmik ...

Südame kateteriseerimine

Südame kateteriseerimine on meditsiiniline protseduur, millega sisestatakse veresoone kaudu südamesse kateeter. Südame kateteriseerimist kasutatakse südame töö uurimiseks, südameprobleemide avastamiseks ja teatud haigusseisundite ravimiseks. Kate ...

Südamekahin

Südamekahinaks nimetatakse südame kuulatlusel eristatavat normaalsetele südametoonidele kaasuvat heli. Eristatakse kolme liiki kahinaid: süstoolset kahinat, mida võib kuulda süstoli kokkutõmbe ajal; diastoolset kahinat, mida on olemasolul kuulda ...

Südamepauna tamponaad

Südamepauna tamponaad on eluohtlik kardioloogiline seisund, mille korral südamepauna koguneb vedelikku, mis võib tekitada paisu südame parema poole ees ning seeläbi viia kardiogeense šoki tekkimiseni. Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, ...

Südamerütmur

Südamerütmur ehk südamestimulaator ehk südame tehisrütmur ehk kardiostimulaator ehk kunstlik südamerütmigeneraator on meditsiiniseade, mis kas inimese või looma keha pinnale või keha sisse paigaldatuna stimuleerib südame kokkutõmbumist, saates se ...

Tahhükardia

Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega. Tahhükardia piiriks loetakse kokkuleppeliselt 100 lööki minutis. Nagu ka teised südame rütmihäired, esineb tahhükardiat tervetel inimestel sageli ning see ei ol ...

Vatsakestevaheseina defekt

Vatsakestevaheseina defekt ehk vatsakestevahelise vaheseina puue on osadel selgroogsetel loomadel kaasasündinud südamerike. VSD on kaasasündinud väärarend, mille korral on sünnijärgselt tuvastatav embrüonaalse südame vasaku ja parema vatsakese va ...

Äge pulmokardiaalne puudulikkus

Äge pulmokardiaalne puudulikkus ehk akuutne cor pulmonale on tundide või päevade jooksul kujunev hingamise ja vereringe häire, mida põhjustab parema südamepoole ülekoormus.

Koronaarvereringe

Koronaarvereringeks ehk pärgvereringeks nimetatakse mitmetel selgroogsetel loomadel vere ringlust südames, südamelihases ning vastavates veresoontes. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase, varustamine vereg ...

Südamekoda

Südamekojaks nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse. Südamekoja areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviidi ...

Südamevatsake

Südamevatsakeseks nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt. Südamevatsakese areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Veresoon

Veresoon on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund, milles voolab veri. Veresooned kuuluvad vereringeelundkonda. Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Kõrgematel loomadel moodustavad veresoo ...

Alumine kilpnäärmearter

Alumine kilpnäärmearter ehk kaudaalne kilpnäärmearter on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter. Kehtivas loomade anatoomianomenklatuuris on arteri nimetuseks kaudaalne kilpnäärmearter. Alumise kilpnäärmearteri kau ...

Aordikaar

Aordikaareks nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa. Aordikaare areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Aort

Aordiks nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit. Aort esineb kõigil amniootidel imetajad, linnud ja roomajad. Kaladel on kaks aorti. Üks neist viib verd südamest lõpustesse ning teine lõpustest ülejäänud kehasse. Need ...

Arteriool

Arterioolid on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse. Arterioolide areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Arterioolid ...

Harkelundiveenid

Harkelundiveenid on koondnimetus osadel suletud südame-veresoonkonnaga loomadel tüümusest lähtuvate paljude väikeste veenide kohta, mis juhivad verd vasaku õlavarre peaveeni, sisemiste rindkereveenide ja alumise kilpnäärmeveeni kaudu südame suuna ...

Kopsuarter

Kopsuarter on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu.

Kopsutüvi

Kopsutüveks nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit. Kopsutüvi loetakse väikese vereringe arteriks. Kopsutüve areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia v ...

Lüliarter

Lüliarteriks ehk vertebraalarteriks nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat paarilist arterit, mis on rangluualuse arteri haru. Lüliarteri areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Munandiveen

Munandiveen on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete isasloomade suure vereringe paarisveen, mis kogub munanditest venoosset verd. Munandiveenid, nii parem kui vasak, moodustavad munandiarteri ümber väänelpõimiku. Munandiveenide are ...

Munasarjaveen

Munasarjaveen on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete emasloomade suure vereringe paarisveen, mis kogub munasarjast venoosset verd. Munasarjaveenide areng, anatoomia, asend, morfoloogia, ja patoloogia võivad suuresti erineda nii li ...

Pea ja kaela arterid

Pea ja kaela arteriaalne verevarustus toimub aordikaarest lähtuvate suurte harude kaudu: truncus brachiocephalicus, õlavarre-pea tüvi, jaguneb articulatio sternoclavicularis dextra taga kaheks haruks: – a. carotis communis dextra, parem ühine une ...

Vasak ühisunearter

Vasak ühisunearter on paljudel loomadel kehas asuv aordikaare haru, mis varustab verega pead ja kaela. Vasaku ühisunearteri areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Veen

Veenideks ehk tõmbsoonteks nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas. Veenid moodustavad omavahel arvukalt veenipõimikuid. Ve ...

Veenipõimik

Veenipõimik on paljudel suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel veenide hargnemisest ja põimumisest moodustuv võrgutaoline vaskulaarne struktuur. Veenipõimikute areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigit ...

Ülemine kilpnäärmearter

Ülemine kilpnäärmearter ehk kraniaalne kilpnäärmearter on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter. Kehtivas loomade anatoomianomenklatuuris on arteri nimeks kraniaalne kilpnäärmearter.

Dinoflagellaadid

Dinoflagellaadid ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste. Dinoflagellaate on teada umbes 4000 liiki. Enamik dinoflagellaate kuulub mereplanktonisse, vähem leidub magevees elavad vorme. Dinoflagellaatide popul ...

Jäävetikad

Jäävetikad on vetikad, mis elavad igijääl. Jäävetikad võivad elada jääkristallide vahel, näiteks jäässe tekkinud ja veega täitunud õõnsustes, ning jääkristallide küljes, näiteks merejää alaküljel. Teistsugused jäävetikad elavad liustike pinnal, m ...

Kromalveolaadid

Kromalveolaadid on eukarüootide superrühm, mida esmakordselt tutvustas 1981. aastal Thomas Cavalier-Smith. Tänapäeval loetakse seda üheks kuuest eukarüootide klaadist ja taksonoomilises mõttes võib seda võrdsustada "riigiga", kuigi üheski ametlik ...

Punavetiktaimed

Punavetiktaimed on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki. Nende nimetus tuleneb vetikatele iseloomulikust talluse värvusest. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid. Punavetikad sisaldavad lisaks klorofüllile kloro ...

Alraunijuur

Alraunijuur on alrauni perekonda kuuluva taime juur. Käeolevas artiklis käsitletakse alraunijuurena hariliku alrauni maa-alust organit, mida praegu kasutatakse droogina harvemini on droogiks ka lehed, viljad ja seemned. Raal, 548:2010. Varasemate ...

Lophophora diffusa

Lophophora diffusa on väike, 2.5–8 cm kõrgune, peaaegu ümmarguse kujuga rohaekas-kollane kaktus. Ta on kaetud korrapärase vahakirmega. Kaktuseogad on kastetud, aga laiad ja lamedad. Kaktuse juur, mis meenutab porgandit, võib kasvada kuni 15 cm pi ...

Luulusalvei

Luulusalvei on huulõieliste sugukonda salvei perekonda kuuluv rohttaimeliik. Taim on psühhoaktiivne ning tekitab nägemusi ja muid hallutsinatoorseid kogemusi. Tema looduslik kasvukoht on Mehhikos, Oaxaca osariigis, Sierra Madre de Oaxaca mägedes ...