ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 280

Lade (etnoloogia)

Lade, mulgi murdes ladermu) oli etnoloogias vardaga või koodiga peksmiseks, ka pahmamiseks rehealuse põrandale laotatud viljakiht. Ladeks asetati lahtiseotud rukkivihud põrandale pikkade ridadena, kahe rea viljapead vastamisi ülestikku. Saartel j ...

Naber

Naber on kooniline kuivatatud viljavihkude kuhil pikemaks säilitamiseks. Lõunaeesti murdes nimetati naberit kuhilik, Lääne-Eestis kuhilas. Naberis oli 200 kuni 300 vihku. Väiksemad vihud laoti keskele hakikujuliselt, suuremad vihud selle ümber ki ...

Pahmamine

Pahmamine oli suvivilja peksmine viljaladet ehk pahmast tallates. Pahmamine oli tuntud mitmel pool Euroopas. Eestis tallas vanemal ajal talurahvas pahmast ise, lauldes ühtlasi vastavaid laule. 19. sajandil oli selline pahmamise viis kasutusel vai ...

Rehepeks

Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid. Kuna Eesti kliimas vili põllul ära ei kuiva, vajab ta lisakuivatamist. Seda tehti aastasadu rehielamu rehetoas. Enne rehepeksu pandi vili rehetoas vihkudena ...

Leht

Leht on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine. Lehtedes toimub suurem osa fotosünteesist ja lehtede kaudu toimub ka suurem osa transpiratsioonist. Leht on varre ...

Abilehed

Abilehed on leherootsu alusel olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad. Reeglina ei oma abilehed fotosünteesijana tähtsust. Siis on nad väikesed, vähemärgatavad, varakult varisevad näiteks tamm, kask. Su ...

Lehelaba

Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa. See on lehe kõige laiem, suurem ja silmapaistvam osa. Enamasti kinnitub lehelaba varrele rootsu abil, rootsuta lehelabad kinnituvad vahetult varrele, moodustades sageli lehetupe. Lehelabal saab eristad ...

Leherood

Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. Leheroodude alusel saab lehti jagada üheroolisteks ja mitmeroolisteks. Enamik taimi omab lehtede mitmeroolisust, üheroolised lehed on näiteks sammaltaimedel. Klassikalisel lehel saa ...

Leheserv

Leheserv on lihtlehe või liitlehe lehekeste lehelaba serv. See võib olla terve või sisselõigetega. Viimasel puhul on tegemist kas siis sälkudega või hambulise servaga. Leheserv ei pruugi alati olla ühesugune ei ühe liigi ega isegi ühe taksoni pii ...

Vili

Kui tolmlemine – õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele – on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond.

Luuvili

Luuvili on lihakvilja tüüp. Luuvili on arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis ...

Mari

Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Tekkimise põhjal võib mari olla kas paljasvili või rüüsvili. Ülemise sigimikuga õiest moodustub paljasvili, näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest moodustub aga õie ...

Pähkel

Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähkli erinevus pähklikesest on see, et pähkel on arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Pähklik ...

Õunvili

Õunvili on rüüsvili, mis areneb alumise sigimikuga õitest. Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. Morfogeneetiliselt moodustub õunvili apokarpsest ehk lahkviljalisest emakkonnast, täpsema ...

Õis

Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili. Õiteks nimetatakse traditsiooniliselt katteseemnetaimede ehk õistaimede, nüüd üldse seemnetaimede morfoloogilisi struktuure, mille funktsioon on suguline paljunemi ...

Ebasarikas

Ebasarikas ehk tsümoosne õisik ehk ebasarikõisik on sümpodiaalne lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega. Külgharud võivad seejuures olla suhteliselt pikad, ka pikemad peaharust. Ebasarika peamised tüübid on monohaasium, dihaasium ja pleiohaasiu ...

Emakas (botaanika)

Emakas on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed. Emakas koosneb alumisest osast – sigimikust, pikemast või lühemast peenemast osast – emakakaelast mis mõnikord puudub ja ülemisest laienenud osast – emak ...

Emakkond

Emakkond ehk günetseum on õies olev emakate kogum. See tekib viljalehtedest. Emakkond võib olla kas üheosaline, koosneb ühest viljalehest tekkinud emakast, või mitmeosaline, moodustunud mitmest viljalehest.

Sarikas (botaanika)

Sarikas ehk sarikõisik on õisik, kus ühepikkused õieraod väljuvad ühest kohast. Sarikas on pearaag lühenenud, aga külgraod pikenenud, nii et nad on kõik ühepikkused. Kõik õied ja hiljem ka kõik viljad on seetõttu ühesugusel kõrgusel maapinnast. Õ ...

Sigimik

Sigimik on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa. Sigimikus asub üks või mitu seemnealget. Seemnealgmetes paiknevad taime emassugurakud. Sigimik koosneb seinast ja sigimikupesast, mitme viljalehe olemasolul esinevad ka vaheseinad. Sigimikupesa ...

Tolmukaniit

Tolmukaniit on tolmuka üks kahest põhiosast. Arvatakse, et tolmukaniidid varustavad tolmukapäid vee ja toiteainetega. Tolmukaniidid on enamikul taimedel lihtsad, harunemata. Vahel on neil mitmesuguse kujuga külgmised väljakasved. Kui tolmukaniit ...

Tolmukas

Tolmukas on õie osa, milles valmivad tolmuterad. Ühe õie tolmukate kogumit nimetatakse tolmukkonnaks. Tolmukas koosneb tüüpiliselt tolmukaniidist ja tolmukapeast. Tolmukate arv õies on liigiti erinev. Tolmukaniidid on enamikul taimedel lihtsad, h ...

Õiekroon

Õiekroon ehk kroon on õiekatte väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid tupplehtedest seespool. Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised kroonlehed. Kui kroonlehed on kokku kasvanud, nimetatakse õiekrooni liitlehiseks, vabad ...

Õisik

Õisik on taimevartel olevate õite kogum. Enamasti moodustub taime õisik suhteliselt väikestest õitest. Õisiku peaeesmärk on tolmeldajatele enamasti putukatele taime õie nähtavakstegemine. Mõnikord on väikesed õisikud omakorda liitunud, ning siis ...

Imiku rauavaegusaneemia

Pikemalt artiklis Rauavaegusaneemia Imikute ja väikelaste rauavaegusaneemia on sageli esinev haiguslik seisund, mille põhjus on enamasti vähene rauasisaldus tarbitavas toidus või häiritud raua imendumine soolestikus. Rauavaegusaneemia mõjutab las ...

Mähkmed

Mähkmed on hea imamisvõimega aluspesuese, mida kasutatakse väljaheidete kogumiseks inimestel, kes mingil põhjusel ei kasuta roojamiseks ja urineerimiseks käimlat. Kõige levinum on mähkmete kasutamine imikutel, kes pole veel õppinud potil käima, s ...

Neonataalne sepsis

Neonataalne sepsis on kolmas juhtiv vastsündinute suremuse põhjus. Sepsise diagnoosimist raskendavad sepsist meenutavad mittenakkuslikud seisundid, eriti enneaegsena sündinutel. Arvestades neonataalse sepsise suurt esinemissagedust ja suremust en ...

Lapsepõlv

Lapsepõlv on inimese arenguetapp sünnist suguküpsuse alguseni. Kuigi suguküpsuse algus on individuaalselt varieeruv, arvatakse, et lapsepõlve ülempiir saabub umbes 11–13 aasta vanuses. Lapsepõlve jooksul toimub inimese väga kiire füüsiline ja psü ...

Lanzarote konventsioon

Lanzarote konventsioon, pikemalt Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon on rahvusvaheline kokkulepe lastevastase vägivalla ja seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks. Ko ...

Laps

Laps on inimene, kes ei ole veel täiskasvanu. Meessoost laps on poiss ja naissoost laps tüdruk. ÜRO lapse õiguste konventsioonis mõistetakse lapse all kuni 18-aastast inimest, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda varem täisea ...

Lapstööjõud

Lapstööjõud on alla 15-aastaste järgi) tööhõive, mis on laste osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga. Lapstööjõud võib pärssida laste kehalist, sotsiaalset või vaimset arengut. Lapstööjõu kasutamine ohustab tulevaste põlvkondade või ...

Laste väärkohtlemine

Laste väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.

Noor

Nooruse definitsiooni suhtes puudub ühtne rahvusvaheliselt aktsepteeritud seisukoht. Lääneriikides on seda väga erinevalt defineeritud. 10–14-aastaseid on nimetatud noorukiteks, 15–19-aastaseid teismelisteks, 20–24-aastaseid noorteks täiskasvanut ...

Gaasikamber

Gaasikamber on spetsiaalne ruum, kus loomi ja inimesi tapetakse kambrisse lastava mürkgaasiga. Gaasikamber võeti kasutusele Ameerika Ühendriikides 1920. aastatel. USA-s kasutati gaasikambrit hukkamiseks viimati 1999. aastal Arizona osariigis. Nat ...

Gaasitamisauto

Gaasitamisauto, ka gaasikamberauto oli liikuv gaasikamber. Sõidukil oli hukatavate jaoks õhukindel ruum, kuhu väljutati mootori töötamisel tekkivad heitgaasid. Ohvreid gaasitati vingugaasiga ning nad surid vingumürgistuse ja lämbumise tõttu. Gaas ...

Kividega surnuksloopimine

Meetodit on kirjeldatud Piiblis, kus seda peeti karistuseks abielurikkumise, aga ka jumalateotuse 3Ms 24:16, 1Kn 21:10, needmise 3Ms 24:14, hooramise 5Ms 22:21, hingamispäeval töö tegemise 4Ms 15:35-36 ja muude üleastumiste eest. See hukkamisviis ...

Mahalaskmine

Mahalaskmine on surmanuhtluse täideviimismeetod, mille korral lastakse hukatav maha. Seda karistusviisi kasutati eriti sõja ajal ja sõjaväes. Surmanuhtlus mahalaskmise läbi on üsna vana meetod. Seda on sageli kasutatud, sest tulirelvad on sageli ...

Poomistabel

Kõrgelt kukkumise poomistabel on Briti peakontori poolt väljastatud juhend, mida kasutati sobiva kukkumiskõrguse kindlaksmääramiseks poomisel, sõltudes inimese kehakaalust. Riikides, kus poomine on säilinud surmamõistmise meetodina on tabel tänap ...

Ratta peale tõmbamine

Ratta peale tõmbamine oli antiikajast 18. sajandini kasutatud hukkamisviis, mille käigus asetati hukatav selili ratta peale ning purustati tema luud. Protsess oli äärmiselt piinarikas ja pärast seda võis hukatav tunde või koguni päevi veel teadvu ...

Surmanuhtlus

Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega. Jurisprudentsis peetakse surmanuhtlust kõrgeimaks või ka erakorraliseks karistusmääraks. Tänapäeval pole paljude riikide karistusseadustikes surmanuhtlust ette nähtud. Surmanuhtlus on siiski p ...

Surnukskeetmine

Surnukskeetmine on üks surmanuhtluse viisidest. See meetod pole ilmselt olnud väga levinud, aga aeg-ajalt on teda kasutatud mitmel pool Euroopas ja Aasias. Surnukskeetmise variante: vees, õlis, tõrvas, veinis, äädikas jm. Mitmete mütoloogiate koh ...

Teibasseajamine

Martin Zimmermann Hrsg.: Extreme Formen von Gewalt in Bild und Text des Altertums. Herbert Utz Verlag, München 2009, ISBN 3-8316-0853-9. Sigmund Stiassny: Die Pfählung. Eine Form der Todesstrafe. Kultur- und rechtshistorische Studie. Manz, Wien 1 ...

Sophie Blanchard

Sophie Blanchard oli esimene elukutseline naisaeronaut. Ta oli prantsuse aeronaudi ja kuumõhupalli lennunduspioneeri Jean-Pierre Blanchard abikaasa. Sophie jätkas lende õhupallil ka pärast oma mehe surma 1809. aastal, sooritades veel enam kui 60 ...

Lech Kaczyński

Lech Aleksander Kaczyński oli Poola poliitik, 2005. aastast kuni surmani Poola president. Lech Kaczyński sündis Varssavis inseneri, Armia Krajowa veterani ja Varssavi ülestõusust osavõtja Rajmund Kaczyński 1922–2005 ning filoloog Jadwiga Kaczyńsk ...

Otto Lilienthal

Otto Lilienthal oli Saksa lennunduspioneer. Otto Lilienthali teeneks on mitte niivõrd tolleks ajaks uute lendamise teoreetiliste lähtealuste väljatöötamine kui juba olemasolevate praktiliste teadmiste ärakasutamine ning lendama õppimiseks vajalik ...

Sergei Ahromejev

Sergei Ahromejev võttis osa 19. augustil 1991 NSV Liidus alanud augustiputšist. NSV Liidu presidendile seltsimees Gorbatšovile läkitatud isiklikus kirjas, mis on dateeritud 22. augustiga 1991, kirjutab Ahromejev, et 6. augustil läks ta presidendi ...

Alan García Pérez

9. aprillil 2006 osales ta oma partei kandidaadina presidendivalimistel ja pääses 24.32% häältega teise vooru, edestades napilt konservatiivset naiskandidaati Lourdes Flores Nanot. Sama aasta 4. juunil toimunud valimiste teises voorus valiti ta 5 ...

Walter Benjamin

Walter Bendix Schönflies Benjamin oli juudi päritolu Saksa filosoof, sotsioloog, kirjanduskriitik ja publitsist. Ta oli seotud Frankfurdi koolkonnaga, arendades kriitilist teooriat. Tema pöördumises marksismi 1930. aastail oli suur mõju ta sõbral ...

Pierre Bérégovoy

Pierre Eugène Bérégovoy oli ukraina päritolu Prantsusmaa poliitik. Ta oli aastatel 1992–1993 Prantsusmaa peaminister. Ta sündis Déville-lès-Rouenis Ülem-Normandias ukraina-prantsuse segaperekonnas; tema isa Adrian Beregovoi sündis Harkovi kuberma ...

Alexander Berkman

Ovsei Ossipovitš Berkman, hilisem Alexander Berkman, sündis Vilniuses rikka juudi kaupmehe pojana. Ta kasvas üles Peterburis, kus sai tuntuks Aleksandrina ka Sašana, kuna see nimi oli Venemaal paremini arusaadav. Ta mõlemad vanemad surid, kui ta ...