ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 283

Mälukontroller

Mälukontroller on digitaalahel, mis haldab sisenevat ja väljuvat andmevoogu arvuti põhimälust. Mälukontroller võib olla eraldiseisev kiip või integreeritud mõnda teise kiipi, näiteks mikroprotsessorisse, siis nimetatakse seda integreeritud mäluko ...

Mälumoodul

Mälumoodul on termin, mis viitab erinevatele dünaamilise muutmälu trükkplaatidele. Neid kasutatakse personaalarvutites, tööjaamades ja serverites. Leidub mitut liiki mälumooduleid: DIP-kiibid ingl k: Dual In-Line Package DIMM ingl k: Dual In-line ...

Mälupesa

Mälupesa on arvuti mälu väikseim adresseeritav üksus. Mälupesa aadressi abil on võimalik mälupesale ligi pääseda andmeüksuste kirjutamiseks ja lugemiseks. Mälupessa mahtuv andmeüksus – andmesõna – koosneb bittide jadast. Biti väärtusi 1 või 0 rea ...

Mälupulk

Mälupulk on välkmälul põhinev andmekandja, mille korpus on enamasti pulgakujuline ja mis ühendatakse arvutiga või teiste seadmetega USB-pordi kaudu. Mälupulka kasutatakse samal otstarbel nagu varem disketti, kuid sellel on tunduvalt suurem salves ...

Mäluseade

Mäluseade ehk andmesalvesti on infotehnoloogias funktsionaalne üksus, millesse saab andmeid paigutada, milles neid saab hoida ja millest neid saab võtta. Liitsõnades tähendab mälu kogu adresseeritavat salvestusruumi töötlusseadmetes ja teistes mä ...

Nihkeregister

Nihkeregister on arvutitehnikas kasutatav digitaalne elektroonikalülitus, mida kasutatakse bittide hoidmiseks ning kus toimub sisendisse antud bittide nihutamine väljundisse.

NRAM

Nano-RAM on Nantero loodud firmasisene arvutimälu tehnoloogia, mille mehaaniline asetus on süsiniknanotorustikel, mis on asetatud kiibistikulaadsele alusele. Juba väike kogus nanotorustikke võimaldab kõrge sagedusega mälu.

Otsemällupöördus

Otsemälupöördumised on moodus suurte andmeplokkide kandmiseks seadmest muutmällu ilma protsessori vahelesegamiseta. Otsemälupöördumisteta kasutades programmeeritavat sisend/väljundit on protsessor täielikult hõivatud kogu lugemis- või kirjutamisp ...

Paralleel-ATA

Paralleel-ATA algselt ATA), on riistvaraliidese standard, mis võimaldab arvutiga ühendada selliseid mäluseadmeid nagu kõvaketas, CD-ROM, disketiseade või pooljuhtketas. Standardit haldab X3/INCITS komitee ja see põhineb ATA ja ATAPI standarditel. ...

Pinumälu

Pinumälu ehk pinu on andmestruktuur, milles sinna viimasena kantud andmed võetakse esimesena välja. Sellist pöördusviisi nimetatakse LIFO-meetodiks. Pinus võib esineda eri tüüpi andmeid, kuid nendega peamiselt tehtavad operatsioonid on pinusse pa ...

Pooljuhtketas

Pooljuhtketas ehk SSD-ketas on arvutitehnikas välkmälul põhinev andmesalvesti, millel erinevalt HDD-kõvakettast puuduvad liikuvad osad. SSD väliskuju ja elektrilised ühendused võivad sarnaneda HDD-kettale, kuid võivad ka erineda. Näiteks võib SSD ...

Pooljuhtmälu

Pooljuhtmälu on elektrooniline mälu, mis on loodud pooljuhtkristalli pindkihis integraallülituse kujul. Andmed salvestatakse integraallülitusse binaarsete laenguolekutena, mis esitavad biti väärtust. Eri tüüpi mälude pikkade nimetuste asemel kasu ...

PROM

PROM on ühekordselt programmeeritav pooljuhtmälu, millesse kord salvestatud andmed säilivad püsivalt. Erinevalt algsest mask-ROMist, mida programmeeris tootja, saab PROMi programmeerida kasutaja. PROM kujutab endast pooljuhtkristallil paiknevat r ...

Protsessori vahemälu

Protsessori vahemälu on mälu, mida arvuti protsessor kasutab põhimällu pöördumisele keskmiselt kuluva aja lühendamiseks. Vahemälu on põhimälust väiksem ja kiirem ning sinna kopeeritakse andmed, mida protsessor põhimälust parajasti vajab. Kui prot ...

Püsimälu

Püsimälu ehk ROM on andmesalvesti, milles andmed säilivad püsivalt. Enne pooljuhttehnoloogial baseeruvale mälutehnikale üleminekut 1970. aastail oli püsimäluna kasutusel näiteks ferriitmälu. Esimesed pooljuht-püsimälud olid maskprogrammeeritud li ...

RRAM

Takistusmälu on arvuti püsimälutüüp, mis on võrreldav flash - ehk välkmäluga, kuid takistusmälu eripäraks on bittide säilitamine kasutades takistust. Takistusmälu põhineb takistuslülitusnähtusel oksiidides, kus aine takistuslikud omadused muutuva ...

S.M.A.R.T.

S.M.A.R.T on arvuti püsivara kõvaketta seadmes, jälgimissüsteem, mis annab teada ja tuvastab erinevaid kõvaketta näitusid, millega loodetakse ennetada kõvaketta tõrkeid. Kui S.M.A.R.T. süsteem tuvastab tõrke, siis hooldaja saab asendada salvestus ...

Secure Digital

Secure Digital on säilmäluga, täpsemalt välkmäluga, mälukaardi formaat, mille töötas välja SD Card Association kasutamiseks infotehnoloogilistes kandeseadmetes. SD-standardiga tehnoloogia on laialdaselt kasutusel paljude tootjate seadmetes. SD-mä ...

SRAM

SRAM ehk staatiline suvapöördusmälu on muutmälu, milles sisalduvad andmed ei vaja nende säilitamiseks perioodilist värskendust, kuid andmed säilivad ainult toitepinge olemasolul. Sõna "staatiline" viitab erinevusele dünaamilisest muutmälust, mill ...

SV-MRAM

SV-MRAM ehk spinnventiiliga magnetotakistuslik muutmälu on mittekustuv muutmälu, mis on anisotroopse magnetotakistusega AMR-MRAM-i edasiarendus. Põhiline erinevus võrreldes tavalise pooljuhtelektroonikal põhineva muutmäluga on magnetmuutmäludes m ...

Sõltumatute ketaste liiasmassiiv

Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale. Inglise keeles on sõltumatute ketaste liiasmassiiv R ...

Takistuslülitus

Takistuslülitus ehk materjali takistuse võimalik muutmine vähemalt kahe erineva püsiväärtuse vahel on füüsikaline nähtus, mis võib aset leida elektrivälja toimel mitmetes dielektriliste omadustega keskkondades ning on pööratav protsess. Ingliskee ...

Trummelmälu

Trummelmälu on magnetiline andmekandja, mida kasutati arvuti muutmäluna. Trummelmälu leiutas 1932. aastal Austrias Gustav Tauschek. Trummelmälu on ferromagnetilise kihiga kaetud metalltrummel või -silinder, millest paari mikromeetri kaugusel asuv ...

Vahemälu

Vahemälu on arvutites osa, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Andmete lugemine vahemälust on kiirem kui muutmälust või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena lüheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemiseks kulunud aeg ...

Veaparandusega mälu

Veaparandusega mälu ehk ECC-mälu on teatud tüüpi arvuti andmete säilitamise seade, mis leiab ja parandab mälus tekkinud vigu. ECC-mällu on integreeritud veaparandusloogika ning selle kiibil olev algoritm parandab ühebitiseid vigu käigult: andmed, ...

Virtuaalmälu

Virtuaalmälu on arvuti riist- ja tarkvara kasutatav mäluhaldustehnoloogia, mille eesmärk on programmide kasutuses oleva aadressiruumi laiendamine. Kui virtuaalmälu ei kasutataks, ei pruugiks programm, mis kasutab rohkem mälu, kui arvutil füüsilis ...

Võrgumälu

Võrgumälu ehk NAS on arvutivõrku ühendatud andmesalvestussüsteem, millega jagatakse andmehoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgumäluseadmed ühendatakse kohtvõrku ning nendele omistatakse IP-aadress.

Väikearvutisüsteemi liides

Väikearvutisüsteemi liides on standardite kogum, mis võimaldab arvutiga füüsiliselt liita väliseid seadmeid ja sooritada andmevahetust. SCSI-standardis on määratud võimalikud käsud, protokollid ning elektri- ja optikaliidesed. SCSI-liidest kasuta ...

Väline kõvaketas

Väline kõvaketas on arvutiväline andmetalletusseade. Arvutisüsteeme on ajaga arendatud ning tekkinud on uusi vajadusi, ohte ja olukordi, mis on teinud välised kõvakettad väga populaarseks. Välised kõvakettad on sama tüüpi kõvakettad, mida kasutat ...

Välised salvestusseadmed

Välised salvestusseadmed on järgmised: kõvakettad mälupulgad disketid magnetlindid optilised andmekandjad

Välkmälu

Välkmälu on säilmälu, milles andmed säilivad ka toite väljalülitamise järel. Välkmälu on elektriliselt kustutatava ja programmeeritava püsimälu EEPROM erikuju, mida ei kustutata mitte baithaaval, vaid suurte plokkidena. Välkmälu on kompaktne, suu ...

Amneesia

Suuna järgi: anterograadne amneesia – inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. Enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse; retrograadne amneesia – inimene ei suuda meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmis ...

Mayim Bialik

Mayim Chaya Bialik on USA näitleja ja neuroteadlane. Aastatel 1991–1995 mängis ta peaosa NBC situatsioonikomöödias "Blossom". Alates 2010. aastast on ta mänginud CBS-i komöödiasarjas "Suure Paugu teooria" "The Big Bang Theory" doktor Amy Farrah F ...

David Eagleman

David Eagleman on ameerika teaduse populariseerija ja neuroteadlane. Ta on Stanfordi Ülikooli adjunktprofessor ja teaduskeskuse Center for Science and Law direktor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on neuroplastilisus, ajataju, sünesteesia ja neur ...

Michael Gazzaniga

Michael S. Gazzaniga on USA neuropsühholoog, California ülikooli psühholoogiaprofessor. Ta on üks maailma juhtivaid teadlasi kognitiivse neuroteaduse vallas.

Lucia Melloni

Lucia Melloni, ka Lucia Melloni Buljevic on USA ja Saksa neuroteadlane. Lucia Melloni on Max Plancki Aju-uuringute Instituudi vanemteadur ja kuulub uurimisrühma Singer Emeritus Group. Ühtlasi on ta New Yorgi Ülikooli School of Medicine neuroloogi ...

Jules Panksepp

Jules B. Panksepp on eesti päritolu Ameerika Ühendriikide neuroteadlane ja psühhobioloog. Ta töötab Oregon Health & Science University meditsiinikooli psühhobioloogia osakonnas järeldoktorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on neuroetoloogia, so ...

Candace Pert

Candace Beebe Pert oli eesti juurtega Ameerika Ühendriikide neuroteadlane. Ta on esinenud filmis "What the BLEEP Do We Know".

Matthew Walker

Matthew P. Walker on Briti ja Ameerika Ühendriikide neuroteadlane. Ta on New York Timesi bestselleri "Miks me magame" autor. See teos on tõlgitud 34 keelde Walker lõpetas 1996. aastal Nottinghami Ülikooli ja sai 1999. aastal Swindonis asuvast Med ...

Dieter Nattkemper

Dieter Nattkemper on saksa neuroteadlane ja psühholoog. 1976. aastal lõpetas Dieter Nattkemper Münsteri ülikooli psühholoogia erialal. Doktorikraad psühholoogias aastast 1988. Nattkemper on töötanud Bielefeldi Ülikoolis ja aastatel 1990–1997 Max ...

Sarah-Jayne Blakemore

Sarah-Jayne Blakemore on Briti neuroteadlane, Briti Akadeemia liige. Ta lõpetas 1996. aastal Oxfordi Ülikooli bakalaureusekraadiga eksperimentaalse psühholoogia alal. Doktorikraadi PhD sai ta aastal 2000 University College Londonist. Blakemorei u ...

David Marr

David Courtnay Marr – 17. november 1980 Cambridge oli inglise neuroteadlane ja psühholoog. Psühholoogia, tehisintellekti uuringute ja neuroteaduse tulemusi kasutades töötas ta välja uued nägemisinformatsiooni töötlemise mudelid. Tema tööd oli väg ...

Tajumishäired

Kvantitatiivsed tajumishäired tekivad siis, kui tajuretseptori ärrituslävi on muutunud: Alanenud ärrituslävi – retseptoris tekib reaktsioon ka sellise intensiivsusega ärritajale, milline normaalsetes tingimustes ei põhjustaks reaktsiooni. Ärritus ...

Agnoosia

Agnoosia ehk tajuvõimetus on võimetus käsitleda sensoorset informatsiooni. See on võimetus ära tunda objekte, inimesi, helisid, kujundeid või lõhnu, mis ei ole tingitud kõne- või mäluhäirest. Tavaliselt seostatakse seda ajukahjustuse või neuroloo ...

Hallutsinatsioon

Hallutsinatsioon ehk ebataju on taju häire, mille korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. Filosoofias mõeldakse ka võimalikest hallutsinatsioonidest, mis on ehtsast tajust subjektiivselt eristamatud. Hallutsinatsioonid võivad esineda ka ...

Pseudohallutsinatsioon

Pseudohallutsinatsioon on hallutsinatsioon, mil haige tajub hallutsineeritaval objektil mingit ebatavalist tunnust, mida reaalsetel objektidel ei ole. Hoolimata ebatavalisusest hindab haige hallutsineeritavat siiski väljaspool tema mõttemaailma e ...

Senestopaatia

Senestopaatia on ebamäärane tajuelamus organismi sisemusest. Haige ei suuda reeglina "näpuga näidata", kus täpselt midagi viltu on. Kirjeldatakse senestopaatiat kui survet, pigistust vms mingis kehapiirkonnas. Sellised nn reaalsena näivaid sümpto ...

Tõeline hallutsinatsioon

Tõeline hallutsinatsioon on hallutsinatsioon, mil haige hindab hallutsineeritavat kui tavalist reaalset objekti. Näiteks kui haige hallutsineerib inimest, siis see hallutsineeritav inimene on haige jaoks täiesti tavaline, ilma mingite iseäralike ...

Indiviid

Indiviid on üksik asi, entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid. Tavaliselt mõistetakse indiviidi all isendit, üksikut inimest homo sapiens, üksikolendit teiste olend ...

Ämblikulaadsed

Enamik ämblikulaadseid elab maismaal. Ämblikulaadsed elavad küllaltki varjatult ja enamik on röövtoidulised, kes kütivad väiksemaid selgrootuid. Paljud koovad saagi püüdmiseks võrgu.