ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 285

Järvekäsn (perekond)

Järvekäsn on järvekäsnlaste sugukonda kuuluv perekond mageveekäsni. Järvekäsni on teada umbes 20 liiki. Eestis elab vaid üks selle perekonna esindaja – järvekäsn. Järvekäsnad elavad üksnes mageveekogudes, näiteks järvedes ja aeglasevoolulistes jõ ...

Lameussid

Lameusside ühtlane või lülideks jaotunud keha on selja-kõhu suunas tugevalt lamenenud. Nende nahklihasmõik koosneb keha kattest epiteelist ja mitmekehalisest lihastikust. Kõik siseelundid paiknevad parenhüümis tülbkoes – kogu nahklihasmõiku täitv ...

Ainupõlvsed

Ainupõlvsed on mitmekesine alamate usside klass lameusside hõimkonnas. Ainupõlvsed on ektoparasiidid ehk kes nugivad peremeesorganismi kehal või väliselundeil, näiteks lõpustel. Ainupõlvsed on nimetuse saanud sellest, et neil ei esine põlvkondade ...

Maksa-kakssuulane

Maksa-kakssuulane, tuntud ka kui maksakaan või maksalutikas, on rohusööjate maksas elav parasiit. Maksakaanidel on enne mäletsejaliste maksa jõudes vaheperemeheks teod. Maksa-kakssuulane kuulub lameusside hõimkonda kahepõlvsete klassi. Maksakaani ...

Paelussid

Paelussid ehk tsestoodid on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass. Suguküpsed paelussid elavad selgroogsete seedetraktis, noorjärgud aga erinevate loomade, eriti lülijalgsete, kehas.

Loimurid

Loimurid ehk tardigraadid on loomade hõimkond. Loimurid on mikroskoopilised nelja paari lülistumata jalgadega loomad. Arvatakse, et fülogeneetiliselt on nad seotud lülijalgsetega. Loimureid on kirjeldatud üle 1000 liigi. Loimurid on levinud kõikj ...

Lülijalgsed

Lülijalgsed ehk artropoodid on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest. Nad kuuluvad alamriiki pärishulkraksed. Lülijalgsete kehaehituse iseloomulikumateks tunnuseks on kitiinist välisskelett ja lüliline kehaehitus. ...

Eurüpteriidid

Eurüpteriidid ehk meriskorpionilised ehk meriskorpionid on nüüdseks välja surnud selts lülijalgsete ehk antropoodide hõimkonnast lõugtundlaste alamhõimkonnast. Eurüpteriidide lähimad tänapäeval elus olevad sugulased kuuluvad ämblikulaadsete klass ...

Lõugtundlased

Lõugtundlased on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana. Lõugtundlaste hulka arvatakse ämblikulaadsed, odasabalised jt. Lõugtundlastega on fülogeneetiliselt lähedalt seotud väljasurnud trilobiidid. Tänapäevaks on ka enamik me ...

Tuhatjalgsed

Tuhatjalgsed on lülijalgsete loomade klass hulkjalgsete alamhõimkonnast. Tuhatjalgseil on paarselt liitunud kehalülide tõttu igal lülil kaks paari jalgu. Tuhatjalgseid on umbes 10 000 liiki. Eestis elab ligi 30 liiki tuhatjalgseid.

Basilisk

Basilisk on mütoloogiline roomajalaadne koletis. Neid on peetud madude kuningaks. Basiliskide välimust on kirjeldatud erinevalt – hiiglasliku sisalikuna, suure maona või koletisena, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad. Basiliski ...

Diomedese hobused

Diomedese hobused olid vanakreeka mütoloogias Traakia kuninga Diomedese inimsööjad hobused, kelle äratoomine oli Heraklese kaheksas vägitöö. Argose kuningas Diomedes ei ole selle müüdi tegelane. Hobuseid oli neli ja nad olid kõik märad. Diomedes ...

Erymanthose metssiga

Erymanthose metssiga oli vanakreeka mütoloogias kult, kelle kinnipüüdmine oli Heraklese neljas vägitegu. Keegi jumalatest laskis Erymanthose kuldi maa peale, et ta surmaks Aphrodite armukese Adonise. Kes seda täpselt tegi, on selgitamata; nimetat ...

Fenrir

Fenrir oli germaani mütoloogias hiiglaslik hunt, jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda poeg ning Heli ja Jörmungandri vend. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu Ragnaröki ajal lahti rabeleb ...

Fööniks

Fööniksi päritolus ei olda kindlad, kuid teda kummardati Bennuna juba iidsetel aegadel Egiptuses Heliopolise linnas. Just Heliopolis oli see paik, kuhu fööniks uskumuste järgi oma pesa ehitas. Bennut samastati päikesejumal Raga ning viiteid temal ...

Jörmungandr

Jörmungandr oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda maost poeg, kes oli tõmbunud rõngasse ümber kogu Keskmaa ehk Midgardri, inimeste maailma. Jumalad röövisid Loki lapsed - hunt Fenriri Fenrisúlfri, Heli ja Jörmungandri - ja ...

Kalydoni metssiga

Kalydoni metssiga oli vanakreeka mütoloogias koletis, kelle Artemis saatis Aitoolia pealinna Kalydoni ümbruskonda rüüstama, et karistada kuningas Oineust, kes oli unustanud talle lõikuse ajal uudsevilja ohverdada. Siga tappis ka üksikud jahimehed ...

Keryneia hirv

Keryneia hirv oli vanakreeka mütoloogias Artemise püha hirv, kelle püüdis kinni Herakles. Oma noorpõlves kohtas Artemis Tessaalias 5 emahirve. Ta püüdis 4 neist kinni ja pani oma kaarikut vedama, aga üks pääses põgenema. See oligi Keryneia hirv, ...

Kreeta sõnn

Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö. Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasip ...

Lamassu

Lamassu on Mesopotaamia usundis kaitsejumalus, keda kujutatakse enamasti pulli või lõvi keha, kotkatiibade ja inimpeaga. Mõnes kirjutises on ta jumalanna. Harvem kasutatakse nimetust šēdu, mis tähistab lamassu isast vastet.

Lerna hüdra

Lerna hüdra ehk Hydra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures. Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö. Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane. Lerna hüdra mürgine hingu ...

Lohe

Lohe ehk draakon on müütiline loom, keda tuntakse paljudes traditsioonides üle maailma. Lohesid on alati kirjeldatud roomajatena, aga kui antiikajal kujutati neid rohkem mao moodi, siis keskajal kujutati neid rohkem sisaliku moodi. Lohesid on kuj ...

Nemea lõvi

Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks. Herakles pidi sooritama E ...

Python

Python oli vanakreeka mütoloogias draakon, kelle Gaia oli sigitanud ülemaailmsest veeuputusest ülejäänud mudaga. Homeros väidab "Hümnis Apollonile", et Pythoni sünnitas Hera partenogeneetiliselt, ilma mehe osavõtuta, et maksta kätte Zeusi abielur ...

Sfinks

Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend. Kõige enam on tuntud Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid, kuid samalaadseid olevusi esines ka mujal Vana-Lähis-Idas. Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat.

Sfinks (Vana-Kreeka)

Sfinks ehk Sphinx oli vanakreeka mütoloogias naise pea ja rinnaga ning tiivulise lõvikehaga koletis. Teda peeti hävingu ja halva õnne deemoniks. Sfinks oli Hesiodose järgi Kimääri ja Orthose, mõnedel andmetel aga Typhoni ja Echidna tütar. Ehkki S ...

Sirruš

Sirruš, ka babüloonia lohe, on müütiline olend, keda on kujutatud Babüloni linna Ištari väravaehitise bareljeefidel. Sirruš on pika kaela ja pika sabaga soomuskarvaline lohehübriid, kel on lõvi esikäpad ja tagajalgadel kotka küünised. Peas on sar ...

Stymphalose linnud

Stymphalose linnud olid vanakreeka mütoloogias Arkaadias Stymphalose järvel elavad linnud, kelle tapmine oli Heraklese kuues vägitöö. Stymphalose linnud surmasid oma sulgede nagu nooltega inimesi ja loomi, kes järvele liginesid. Nad olid Arese le ...

Ükssarvik

Ükssarvik on mütoloogiline olend, puhtuse ja süütuse sümbol. Euroopa traditsioonis näeb ükssarvik tavaliselt välja nagu hobune, kelle otsa ees on pikk sarv. Väidetavalt ei saa ükssarvikut vangistada keegi peale neitsi. Ükssarviku müüdi päritolu e ...

Okasnahksed

Okasnahksed on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond. Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. Neid on kirjeldatud umbes 7000 liiki. Keelikloomade järel on okasnahksed liigirikkuse poolest tei ...

Madutähed

Madutähed ehk ofiuroidid on okasnahksete hõimkonda kuuluvad mere-elulised loomad, kes on suguluses meritähtedega. Tänapäeval teatakse umbes 1500 liiki madutähti. Tavaliselt elavad nad sügaval merepõhjas, üle 500 m. Madutähed on bentilised, roomat ...

Meriliiliad

Meriliiliad ehk krinoidid on okasnahksete hõimkonda varsokasnahksete alamhõimkonda kuuluvate mereloomade klass. Kõik tänapäevased meriliiliad kuuluvad seltsi Articulata. Meriliiliate teaduslik nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab "liiliataoli ...

Meripurad

Meripurad on klass okasnahksete hõimkonnast. Meripuradel on piklik usjas või kurki näiteks inglise keeles nimetataksegi neid merekurkideks meenutav keha. Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. Meripuradel asub skelett nagu teistelgi okasnahks ...

Merisiilikud

Merisiilikud on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad klassi okasnahksete hõimkonna vallasokasnahksete alamhõimkonnas. Nüüdisaegseid merisiilikuid tuntakse üle kaheksasaja liigi, mis jaotuvad 9 seltsi. Nad ühendatakse kahte ala ...

Meritähed

Meritähed ehk asteroiidid on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte meenutavad organismid. Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane ...

Pikaokkaline diadeemsiilik

Pikaokkaline diadeemsiilik on merisiilikute klassi, lihthambaliste seltsi, diadeemsiiliklaste sugukonda kuuluv meresiilik. Sellele liigile on iseloomulikud väga pikad ja teravad ogad, mille tippudes on mürk. Teistest liikidest eristavaks tunnusek ...

Tsüstiidid

Tsüstiidid olid väga erineva suuruse ning kujuga, nii perekonniti kui liigiti ja ka indiviiditi. Enamik merikerasid oli arvatavasti kas bilateraalsümmeetrilised ehk radiaalse kehakujuga. Plaatidest rüüga kaetud keha oli neil kinnistunud lüliliste ...

Rõngussid

Rõngussid ehk anneliidid on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid. Enamjaolt elavad nad niiskes keskkonnas, aga on ka palju liike, kes on kohastunud eluks maismaal, mageveekogudes ja meres. Väikse ...

Alvinellidae

Alvinellidae on hulkharjasusside sugukond seltsist Terebellida, kes elutseb Vaikses ookeanis hüdrotermaalsetel allikatel. 1980. aastal kirjeldasid prantsuse zooloogid Daniel Desbruyères ja Lucien Laubier uue liigi Alvinella pompejana, uue perekon ...

Eisenia fetida

Eisenia fetida on orgaaniliste jääkide lagundamiseks kohastunud vihmaussiliik. Need ussid arenevad lagunevas taimemassis, kompostis või sõnnikus. Neid ei leia mullast, vaid mulla ülemisest huumusrikkast kõdukihist. Liikumiseks on ussil kehalülide ...

Harilik vihmauss

Harilik vihmauss on Euroopa suurim vihmauss, kelle algne levila oli Euroopa. Nüüdseks on ta inimese introduktsiooni teel saanud kosmopoliitseks liigiks. Mõnes maakera osas peetakse teda kahjulikuks võõrliigiks, kuna ta on välja tõrjunud kohalikud ...

Hulkharjasussid

Hulkharjasussid ehk polüheedid on klass rõngusside hõimkonnast. Nende keha on segmenteerunud ja igal kehalülil on üks paar jäsendeid ehk parapoode, kuhu kinnitub palju kitiinist harjaseid. Hulkharjasussidel on palju seltse ja perekondi. Liike on ...

Kaanid

Kaanid on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile. Kaanidel o ...

Mudatuplased

Mudatuplased on väheharjasusside klassi kuuluv sugukond. Kuni 75 mm pikad ja 1 mm laiad läbipaistvad roosad ussid. Kinnituvad mudase veekogu põhja, kus saba ulatub lõpusena mudast välja. Domineerivad veekogude põhjas, kus reostus on suur ja hapni ...

Vihmauslased

Vihmauslased on väheharjasusside alamklassi kuuluv rõngusside sugukond. Enamiku vihmauslaste areaal on Euraasia, vähesed elavad ka väljaspool mandrit. Vihmauslasi on umbes 30 perekonda, Eestist on leitud 14 liiki. Eristatakse kolme ökoloogilist r ...

Vihmauss

Vihmauss on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast. Perekonnas on umbes 700 liiki, Eestis on esindatud 3. Vihmauss tajub valgust kogu keha pinnaga. Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka ...

Väheharjasussid

Väheharjasussid ehk oligoheedid on rõngusside hõimkonda kuuluv alamklass. Tuntuimad sellesse alamklassi kuuluvad organismid on vihmaussid. Väheharjasussid nagu teisedki rõngussid kuuluvad kõrgemate usside hulka: nad on kõige kõrgema arengutasemeg ...

Marta (kalakajakas)

Marta oli emane kalakajakas, 2015. aasta seisuga teadaolevalt maailma kõige pikaealisem oma liigi esindaja. Ta elas 34-aastaseks.

Paul (kaheksajalg)

Paul oli kaheksajalg, kes ennustas jalgpallimängude tulemusi. Tuntuks sai ta 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal oma täpsete mänguennustustega. Ta elas Saksamaal Oberhauseni merekeskuses.

Washoe

Washoe oli emane šimpans ning esimene mitteinimene, kes õppis kasutama ameerika viipekeelt ; osana teadusprojektist, mis uuris loomade võimet omandada keele kasutamise oskust. Washoe õppis kasutama umbkaudu 350 sõna, ning õpetas seda edasi ka oma ...