ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 30

Makrofüüdijärv

Makrofüüdijärv ehk suurtaimerikas järv on järv, millele on omane rikkalik suurtaimestik ehk makrofüüdid, mis hõlmavad enamasti 3/4 järve üldpindalast. Neis järvedes on üldjuhul nii biogeenide, mineraal- kui ka huumusainete sisaldus keskmine või s ...

Viirjärvesete

Viirjärvesete ehk viirkihiline järvesete ehk järveviirsete on järve põhja kuhjunud õhukesekihiline purd-, kemogeenne või biogeenne sete. Viirjärvesette eritüübiks on varviline järvesete, millel saab eristada ühe aasta talve- ja suvekihte paksus h ...

Angeli juga

Angeli juga ehk Salto Angeli juga on kõrgeim juga maailmas. Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Carrao jõe lisajõe Churúni lisajõel Kerepi ...

Niagara juga

Niagara juga on juga Põhja-Ameerikas Niagara jõel. Niagara juga on üks maailma veerohkem ja tuntum juga. Et Niagara jõgi on piirijõgi, siis asub osa joast Kanada ja osa USA territooriumil. Nimetuse "Niagara juga" alla mahub kolm juga, mida eralda ...

Hüdrograafialaev

Hüdrograafialaev on veealade laevatatavuse korraldamiseks vajalike tööde läbiviimiseks mõeldud laev või abilaev. Väiksemaid hüdrograafiaaluseid võidakse klassifitseerida hüdrograafiakaatriteks.

1896-klassi hüdrograafialaev

1896-klassi hüdrograafialaev on Nõukogude Liidus külma sõja ajal suurel hulgal toodetud väike hüdrograafialaev. On seni kasutusel. NATO klassifikatsioon Nyryat-2.

Laguun

Laguun on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga kitsas v ...

Limaan

Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaanid moodustuvad aeglaselt vajuval rannikul. Maasäär või barr võivad moodustuda merelainete kokkukuhjatud rannasetetest või jõeveeg ...

Vesikond

Veekogu vesikond on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. Varem peeti mõistet "vesikond" sünonüümseks mõistega "valgla", praegu on seda mõistet kasutatud enamjaolt veemajanduslikus kontek ...

Meregeoloogia

Meregeoloogia on geoloogia haru, mis tegeleb maailmamere põhja ja rannikualade geofüüsikaliste, geokeemiliste, sedimentoloogiliste ja paleontoloogiliste protsesside ja nähtuste uurimisega. Meregeoloogia on tihedalt seotud füüsilise okeanograafia ...

Abüssaalisete

Abüssaalisete ehk süvameresete on meresete, mis lasub maailmamere üle 3000 m sügavuses põhjas. Abüssaalisetted on suuresti autohtoonsest kohapeal tekkinud ainesest, allohtoonset terrigeenset komponenti on vähe. Päritolult ja tekkelt eristatakse k ...

Glomar Challenger

Glomar Challenger oli Ameerika Ühendriikide puurimislaev, mille abil uuriti ookeanipõhja, eelkõige Atlandi ookeani keskahelikku. Aastatel 1968–1983 osales laev ekspeditsioonidel, mille käigus puuriti üle 19 000 puursüdamiku. 24. juunil 1966 alust ...

Kliburannik

Kliburannik on osa rannikust, mis on kaetud klibuga. Kliburannik esineb tavaliselt pankrannikute või paerannikute läheduses. Klibu, ka lubjakiviveeris, on seal lapik ja suhteliselt vähe kulunud. Sellised Eesti kliburannikud on Pakri neem, Püssina ...

Meresete

Meresetted ehk merepõhjasetted on maailmamere põhjas asuvad ja seal tekkinud setted. Meresetete koostis sõltub peamiselt nende tekkeviisist ja -kohast. Meresetteid saab jagada sõltuvalt settiva ainese päritolu järgi terrigeenseiks sealhulgas vulk ...

Rannaprotsessid

Rannaprotsessid on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Lainete purustavat tegevust nimetatakse murrutuseks ehk abrasiooniks ning lainete kuhjavat tegevust akumulat ...

Ravimuda

Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Eesti rannikulahtedes ja järvedes leidub suurtes kogustes järvemuda sapropeeli ja meremuda peloidi, mis on tekkinud veekogudesse kantavate mineraal- j ...

Vired

Vired on veekogus või maismaal pudedate setete pinnal tekkinud madalad vallikesed. Enamasti on vired tekkinud lainetuse või tuule mõjul ja harilikult paiknevad nad tekitanud teguri suhtes risti. Mattunud ja settekivimite kihipinnal olevaid virgi ...

Golfi hoovus

Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki Põhja-Ameerika idarannikut Newfoundlandi Suure madalani. Sealt edasi läheb sujuvalt üle Põ ...

Külm hoovus

Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas. Tähtsamad külmad hoovused on teiste seas Kanaari hoovus, Benguela hoovus, Lääne-Austraalia hoovus, Kurii ...

Põhja-Atlandi hoovus

Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk. Veetemperatuur on +7.+12 °C. Voolukiirus on hoovuse lõunaosas 0.9–1.8 km/t, kirdeosas väheneb kuni 0.4–0.7 km/h. Saab alguse Newfoundlandi Suurest madalast ja ...

Soe hoovus

Soe hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur. Soojad hoovused hoovavad ekvaatorist pooluste suunas. Tähtsamad soojad hoovused on teiste seas Kariibi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Norra hoovus, ...

Mereselgrootud

Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog. Üle 98% Maal elavatest loomadest kuulub selgrootute hulka. Selgroo toestav omadus on asendatud teiste strateegiate nagu hüdrostaatilise jõu, eksoskeleti ehk välise luukesta, kes ...

Albert I (Monaco)

Albert I oli Monaco vürst aastatel 1889–1922. Suure osa oma elust pühendas ta okeanograafiale. Tema naine oli New Orleansi ehitustöösturi tütar, saksa-juudi päritolu Mary Hamilton Alice Heine 1858–1925. Nende poeg oli järgmine Monaco vürst Louis ...

Jules Dumont dUrville

Jules Sébastien César Dumont dUrville oli prantsuse maadeavastaja, meresõitja, okeanograaf, mereväeohvitser ja teadlane. Tema järgi said nime Pariisi tänav, üks Karoliini saartest, saar Melaneesias, mägi Louis-Philippei maal, neem Uus-Guineas. An ...

Stepan Makarov

Stepan Makarov Mõkolaiv – 13. aprill 1904 Port-Arturi lähedal Vene-Jaapani sõjas) oli vene mereväelane, okeanograaf, polaaruurija, laevaehitaja, viitseadmiral. 1895. aastal leiutas ta vene semaforitähestiku.

Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.

Juli Šokalski

Juli Šokalski 1856 Peterburi – 26. märts 1940 Leningrad) oli vene mereväelane, okeanograaf, kartograaf, polaaruurija, kindralleitnant. Aastail 1917–1931 oli ta Vene Geograafiaseltsi esimees.

Aleuudi süvik

Aleuudi süvik on ookeanisüvik Vaikse ookeani põhjaosas, mandrilaamade piiril, mis jookseb piki Alaska lõunarannikut ja Aleuudi saari. Süvik on umbes 3400 km pikkune, ulatudes kolme süviku kohtumispunktist, kus puutub kokku Ulahhani süvikuga lääne ...

Mariaani süvik

Mariaani süvik on süvik Vaikse ookeani lääneosas. See on kõige sügavam koht maailmameres, olles 2550 km pikk ja keskmise laiusega 69 km. Süvik tekkis ligi 150 miljonit aastat tagasi, mil Maa suurimad laamad – Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam ...

Peruu-Tšiili süvik

Peruu-Tšiili süvik ehk Atacama süvik on süvik Vaikse ookeani idaosas. Selle avastas 1876. aastal laev "Dakia". Peruu-Tšiili süvik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikust 150–180 km kaugusel. Peruu-Tšiili süviku pikkus on umbes 5900 km, see ulatub 6 ...

Magalhãesi väin

Magalhãesi väin on väin Lõuna-Ameerika mandri ja Tulemaa saarte vahel, mis ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga. See on kitsas ja meresõitjate jaoks kohati ohtlik veetee. Väina pikkus on 575 km, vähim sügavus 20 m.

Makassari väin

Makassari väin on väin, mis ühendab Sulawesi ja Jaava merd ning eraldab Sulawesi ja Kalimantani saart. Makassari väina põhjapiiriks on joon, mis ühendab Kalimantanil olevat Mangkalihati neeme 1°20 N, 118°57 E Sulawesi saare loodepoolseima neemega ...

Menai Straits

Menai Straits on väin, mis ühendab Saint Georgei väina Iiri merega ja eraldab Suurbritannia ja Anglesey saart. Pikkus umbes 26 km. Laius kitsaimas kohas 180 meetrit. Suurim sügavus 24 meetrit, väikseim 4.3 meetrit. Väinas on tugevad looded, kõrgu ...

Mona väil

Mona väil on väin, mis eraldab Hispaniola ja Puerto Rico saari. Mona väil ühendab Atlandi ookeani Kariibi merega ja see on oluline laevatee Atlandi ookeani ja Panama kanali vahel. Väila läbimine on üks keerulisemaid Kariibi meres. Seal on palju m ...

Torrese väin

Torrese väin on väin, mis ühendab Korallimerd Arafura merega ning eraldab Austraaliat Uus-Guineast. Väina laius on 130 km ja sügavus umbes 14 meetrit. Väinas on palju saari vähemalt 274, neist 17 asustatud ja rahusid, sellesse ulatub Suur Vallrah ...

Koit

Koit ehk koidik on hommikupoolne hämarik, mis eelneb päikesetõusule. Koit avaldub taeva heleduse ja värvuse muutumises. Koidu kohta on eesti keeles kasutatud ka sõna agu ". Koidu ajal päike ei paista, aga täiesti pime enam ei ole. Päikesekiired h ...

Kuuillusioon

Kuuillusioon on optiline illusioon, mille tõttu näib Kuu horisondi lähedal suuremana kui kõrgemal taevas. Seda nähtust on tuntud antiikajast saadik ning täheldatud mitmete kultuuride poolt. Selle illusiooni põhjused pole siiani täpselt selged.

Kuuvikerkaar

Kuuvikerkaar on vikerkaar, mida põhjustab Kuu pinnalt peegeldunud valguse murdumine atmosfääris olevates veepiiskades. Kuuvikerkaared on suhteliselt tuhmid, kuna kuuvalgus on päikesevalgusest tunduvalt nõrgem. Need on tavaliselt nii tuhmid, et ei ...

Parheelia

Parheelia ehk kõrvalpäiksed ehk ebapäiksed ehk päikesesapp on halode hulka kuuluv atmosfäärinähtus. Parheelia kujutab enesest Päiksest 22 kraadi paremal, vasakul või mõlemal pool asetsevaid valguslaike. Vaatlejal on seejuures mulje, nagu Päikse k ...

Pilvekaar

Pilvekaar on vikerkaarest harvem esinev optiline nähtus, kus päikesevalgus peegeldub õhus olevatelt piiskadelt tagasi ja tekitab taevasse kaare. Pilvekaare tekkeks on vaja väga väikseid, 0.1 millimeetriseid udu- või veepiisku. Näha on laia valget ...

Rayleigh hajumine

Rayleigh hajumine on elektromagnetkiirguse, eelkõige valguse, elastne hajumine osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad vastava kiirguse lainepikkusest. Rayleigh’ hajumine on saanud nime briti füüsiku Lord Rayleigh järgi, kes kirjeldas selle ...

Roheline kiir

Roheline kiir on optikanähtus, mis seisneb vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu esinevas rohetuses horisondi kohal. Nähtus on tavaliselt jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Selle tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfää ...

Satelliidisähvatus

Satelliidisähvatus on nähtus, mida põhjustab mõne satelliidi läikivalt pinnalt, näiteks päikesepaneelilt või antennilt Maa pinnale peegelduv valgus. Maal olev vaatleja näeb siis lühiajalist eredat sähvatust. Iridiumi satelliitide võrgustikku kuul ...

Sinine tund

Sinine tund on ajavahemik fotograafias, päeval, hämariku ajal hommikul ja õhtul, mil Päike asub allpool horisonti, ligikaudu 4–6 kraadi allpool silmapiiri, ehk tsiviilhämariku ajal. Seetõttu ei jõua maapinna lähedusse otsest päikesevalgust, vaid ...

Tara (meteoroloogia)

Tara ehk pärg on optiline nähtus atmosfääris. See on värviline oreool – mõne kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta ümber. Lähima rõnga värvus on valkjas, valge või nõrgalt rohekas, kollakas või sinakas, millele järgnevad eredama ...

Valgussammas

Valgussammas on optiline atmosfäärinähtus. See kujutab endast vertikaalset valgusriba, mis näib ulatuvat valgusallikast üles- või allapoole. Nähtust tekitab valguse peegeldumine rohketelt väikestelt jääkristallidelt, mis atmosfääris hõljuvad. Val ...

Veenuse vöö

Veenuse vöö on optikanähtus, mida võib näha teatud ajavahemiku jooksul enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut. Tegu on roosakalt kumava ribaga taevas, mis ulatub umbkaudu 10–20° horisondist ülespoole. Veenuse vöö tekib, kuna peened tolmuosa ...

Vikerkaar

Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapi ...

Pilv

Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu, ebapüsivas vertikaalses tasakaalus oleva õhumassi puhul, tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem õhk jaheneb tõustes adiabaatiliselt 1 °C/100 meetri kohta ning kui ...

Kihtpilved

Kihtpilved on madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega pilvekiht, mis tekib aluspinnale lähedal, kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi. Väga õhukese kihi puhul võib päike olla nähtav, paksema kihi puhul ei saa ...