ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 308

Avamusala

Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamusala on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks vastav struktuur. Avamusala ei tähenda seda, et vastavad kihid peaksid paljanduma maapinnal. Eestis on nad enamasti kaetud pealiskorra ülemise osa ...

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus ja kronostratigraafiline üksus. Devon algas 419.2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358.9 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes siluri ajastu ja järgnes karboni ajastu. Devon kuulub paleosoikumi aegkonda ja faner ...

Ediacara

Ediacara on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Ediacara vastab ajavahemikule 635–541 miljonit aastat tagasi. Ediacara on Proterosoikumi noorim ajastu. Ediacarale eelneb Krüogeen ning järgneb Kambrium. Varem nimetati Kambriu ...

Eelkambrium

Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni. Eelkambrium moodustab umbes 88% Maa ajaloost. Nimetus tuleneb sellest, et see ajavahemik eelneb Kambriumi ajastule. Eelkambrium algas Maa tekkega um ...

Eoarhaikum

Eoarhaikum on geokronoloogiline üksus. Eoarhaikum vastab ajavahemikule 4–3.6 miljardit aastat tagasi. Rahvusvaheline Stratigraafiakomisjon ei ole eoarhaikumi alumist piiri täpselt määratlenud. Sõna "eoarhaikum" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ē ...

Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel.

Geokronoloogiline üksus

Geokronoloogiline üksus on ajavahemik geoloogilises ajas. Geokronoloogilistele üksustele vastavad kronostratigraafilised üksused ehk kivimkompleksid, mis on selle ajavahemiku jooksul tekkinud. Erinevalt kronostratigraafilisest üksusest ei ole geo ...

Geokronomeetria

Geokronomeetria on geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja mõõtmisega absoluutsetes ajaühikutes. Absoluutse vanuse terminisse tuleb suhtuda ettevaatusega, sest rangelt võttes ei ole ka isotoopmeetoditega saadud vanustes midagi absoluuts ...

Geokronomeetriline üksus

Geokronomeetriline üksus on ajavahemik geoloogilises ajas, mis ei põhine mitte stratigraafial, vaid puhtalt geoloogilise aja jaotamisel sobiva suurusega väiksemateks üksusteks. Kui geokronoloogiliste üksuste piirid on määratud vastavate kronostra ...

Geoloogiline aeg

Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogiline aeg on inimesele hoomamatult pikk ajavahemik, mis hõlmab rohkem kui nelja miljardit aastat. Geoloogilise aja jooksul toimunud s ...

Hadaikum

Hadaikum on mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma. Ametliku geokronoloogilise skaala järgi on tegemist Arhaikumi vanimasse Aegkonda Eoarhaikumisse kuuluva ajavahemikuga Maa ajaloos. Termini "H ...

Holotseen

Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus, mis algas 11 700 aastat tagasi ning kestab siiani. Holotseen kuulub kvaternaari ajastusse, olles selle noorimaks ajastikuks. Holotseenile ...

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus ja geokronoloogiline üksus. Kambrium vastab ajavahemikule 541–485.4 miljonit aastat tagasi. Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud periood ...

Karbon

Karbon on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Karbon vastab ajavahemikule 359.299 miljonit aastat tagasi. Karbon kuulub Paleosoikumi aegkonda. Karbonile eelneb Devon ning järgneb Perm. Karbon jagatakse kaheks ajastikuks. Mõn ...

Kronostratigraafiline üksus

Kronostratigraafiline üksus on stratigraafiline üksus, mis on tekkinud kindla ajavahemiku jooksul. Kronostratigraafilised üksused erinevad litostratigraafilistest üksustest, mis ühendavad sarnaseid kivimeid või kihte, kuid mille tekkeaega ei ole ...

Kvaternaar

Kvaternaar ehk antropogeen on viimane kolmest uusaegkonna perioodist geokronoloogilises skaalas. Kvaternaar on kronostratigraafiline üksus, ning geokronoloogiline üksus. Kvaternaarile eelnes neogeen. Kvaternaar algas 2.588 ± 0.005 miljonit aastat ...

Ladestu

Ladestu on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks. Ladestu on kivimkompleks, mis on tekkinud ajastu jooksul. Näiteks Ordoviitsiumi ajastul 488.443 Ma tekkinud kivimkiht moodustab Ordoviitsiumi ladestu ...

Miotseen

Miotseen on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Miotseen vastab ajavahemikule 23.0.5.3 miljonit aastat tagasi. Miotseen kuulub Neogeeni ajastusse, olles selle vanimaks ajastikuks. Miotseenile eelneb Oligotseen ning järgneb P ...

Ordoviitsium

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus ja geokronoloogiline üksus. Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumile eelneb kambrium ja järgneb silur. Ordoviitsiumi ajastu kuulub paleosoikumi aegkonda ja faner ...

Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine

Ordoviitsiumi-siluri ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest. Väljasuremine toimus kahes etapis ajavahemikus 450–440 Ma. Tegemist oli ka suurusjärgult teise mereorgani ...

Paleoproterosoikum

Paleoproterosoikum on geokronoloogiline üksus. Paleoproterosoikum vastab ajavahemikule 2500.1600 miljonit aastat tagasi. Paleoproterosoikumile eelneb Neoarhaikum ja järgneb Mesoproterosoikum. Paleoproterosoikum jagatakse neljaks ajastuks: Stather ...

Paleosoikum

Paleosoikum, "iidne" ja zoe, "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus ning kronostratigraafiline üksus. Paleosoikum on vanim fanerosoikumi aegkond. Paleosoikumile eelnes neoproterosoikum ning järgnes mesosoikum eh ...

Perm (geoloogia)

Perm on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Perm vastab ajavahemikule 299.251 miljonit aastat tagasi. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias. Perm jagatakse kolmeks ajastikuks. Permi lõp ...

Proterosoikum

Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. See on defineeritud kui periood 2500 miljonit aastat tagasi kuni 542 ± 1 miljoni aastat tagasi, selle eelneb arhaikum ja järgneb fanerosoikum. ...

Stratigraafiline korrelatsioon

Stratigraafiline korrelatsioon on läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu. Kivimkehadel, eriti kivimkihtidel, on tihti suur lateraalne ulatus, mistõttu saab üht ja sama kihti vaadelda mitmes erinevas kohas. Korrelatsio ...

Vendium

Vendium ehk Vend ehk Vendi kompleks on vananenud kronostratigraafilise üksuse nimetus, mille asemel kasutatakse mõistet Ediacara. Vendi kompleksiks nimetati kivimikihti, mis tekkis Proterosoikumi lõpus, vahetult enne Kambriumi ajastut. Vend ja Ed ...

Paleontoloogia

Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Sõna paleontoloogia tuleb kreeka keelest: παλαι ...

Elav fossiil

Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Geoloogilise aja jooksul on elavad fossiilid väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad ...

Inimese evolutsioon

Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega. Vastavalt sellele mõistetakse ka inime ...

Kivistis

Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivististe uurimisega tegeleb paleontoloogia. Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud elu ...

Mikrofossiil

Keemilise koostise ja sellest tuleneva erineva uurimismetoodika järgi eristatakse mikrofosiilide hulgas järgmisi kategooriaid ning nende all süstemaatilise kuuluvuse alusel järgmisi rühmi: kitiinikud dinoflagellaadid akritarhid skolekodondid orga ...

Mikropaleontoloogia

Mikropaleontoloogia on paleontoloogia haru, mille sisuks on mikrofossiilide ehk pisikivististe uurimine ja saadud teadmiste rakendamine. Mikropaleontoloogia eristub makropaleontoloogiast nii uuritavate objektide suuruse kui kasutatavate meetodite ...

Signori-Lippsi efekt

Signori-Lippsi efekt selgitab, miks äkilist väljasuremist võidakse kujutada pikaajalise protsessina. Paleontoloogilised teadmised põhinevad peamiselt leitud kivististel. Nende kadumine stratigraafilistest kihtidest on enamasti seostatav kivistisi ...

Skolekodondid

Skolekodondid on hulkharjasusside ehk polüheetide lõuaaparaadi elemendid, mis koosnevad kollakast kuni mustjast orgaanilisest ainesest ning on enamasti 0.2–1 mm, harva üle 5 mm pikkused. Skolekodondid on nende pehmekehaliste usside kõige sagedami ...

Stromatoliit

Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Stromatoliidid on kuni 1.2 m kõrged ja nende pikkus võib ulatuda mitme meetrini. Kujult on nad korrapäratud, mügarjad, koorikjad ...

Xuetangliangzi

Xuetangliangzi ehk Yunxiani inimese leiukoht on paleontoloogiline leiukoht Hiinas Hubei provintsis Yuni ringkonnas kohas kus Quyuan He suubub Hani jõkke. Geograafilised koordinaadid on 32° 49′ 5″ N, 110° 35′ 5″ E. Aastatel 1989 ja 1990 leiti seal ...

Geotektoonika

Geotektoonika on geoloogiline teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket. Mis on Maa välisosa ehk kust jookseb piir Maa sees, millest allpool toimuvad protsessid ei kuulu geotektoonika valdkonda, pole üheselt sel ...

Epeirogenees

Epeirogeneesiks ehk epeirogeneetilisteks liikumisteks nimetatakse aeglaselt toimuvaid maakoore tõuse ja langusi ilma märkimisväärse kivimite deformeerumiseta. Epeirogeneetilisi tõususid ja langusi mõõdetakse millimeetritega ja nad esinevad laiald ...

Glatsioisostaasia

Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass. Mida raskem on maapinna kohal olev liustik, seda sügavamale astenosfääri vajub litosfäär. Kui liustik sulab, si ...

Glatsioisostaatiline maakerge

Glatsioisostaatiline maakerge on neotektooniline glatsioisostaasiast tingitud litosfääri vertikaalsihiline liikumine üles, tekitades maapinna kerkimise. Mandrijää survel surutakse pealmised maakoorekihid allapoole ja pärast jää sulamist hakkavad ...

Isostaasia

Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal. Litosfääri all paiknev astenosfäär on mõne protsendi ulatuses ülessulanud ning seetõttu võimeline aeglaselt voolama. Tema kohal olev litosfäär on aga valdavalt tahke n ...

Kilp (geoloogia)

Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. Kilp on osa kraatonist, mis tähendab seda, et kilbid on tektooniliselt stabiilsed alad, kus tugevaid maavärinaid ega mäetekkeprotsesse ei ole. Kilbi kivimid on enamasti P ...

Kontinentaalne rift

Kontinentaalne rift on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Maakoore plokid võivad kas vajuda – siis tekivad alangud – või kerkida, siis tekivad ülangud. Alangutes tekivad sageli kitsad järskude kall ...

Kraaton

Kraaton on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks ja platvormideks. Kilp on ulatuslik ala, kus paljanduvad kristalsed kivimid. Meile lähim kilp on Balti ehk Fennoskandia kilp, millel paikneb näite ...

Laam

Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud m ...

Laamtektoonika

Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamad liiguvad väga aeglaselt, alla 10 cm aast ...

Litosfäär

Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades võ ...

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Maakoore alumiseks piiriks on moho, millel seismiliste lainete kiirus hüppelisel ...

Mandri tuum

Mandri tuumaks nimetatakse mandrilise maakoore väga vana osa, millega on hiljem liitunud nooremad mandriosad. Mandri tuum on enamasti tektooniliselt stabiilne ning sageli suhteliselt tasase reljeefiga. Sarnase tähendusega on ka termin "kraaton", ...

Mandriline maakoor

Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakooretüüp. Maakoor jagatakse mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandrilise maakoore tihedus on keskmiselt 2.7.2.8 g/cm³. Pikilainete keskmine levikukiirus on 6.5 km/s.