ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 311

Itaallased

Itaallased on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik. Kõnelevad itaalia keelt. Kogu maailmas elab hinnanguliselt 75–80 miljonit itaallast. Itaalias elab ligikaudu 56 miljonit itaallast. Suurim itaal ...

Itelmeenid

Itelmeenid on paleoaasia rahvas Venemaal Kirde-Siberis Kamtšatka oblastis ja naaberaladel. Kõnelevad vene keelt ja paleoaasia keelte tšuktši-kamtšadali keelkonda kuuluvat itelmeeni keelt. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3193 itel ...

Jaganid

Jaganid, yámana) on Tulemaa saarest lõuna pool kuni Hoorni neemeni ulatuvate alade põliselanikud. Neid on hüütud ka tulemaalasteks, kuid tänapäeval tähistab see sõna kõiki Tulemaa põlisrahvaid. Nad on olnud väikest kasvu, ebaproportsionaalsed ja ...

Jakuudid

Jakuudid on turgi rahvas Ida-Siberis Sahha Vabariigis. Kõnelevad jakuudi keelt. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 443 852 jakuuti, neist Sahha Vabariigis 432 290. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Födera ...

Jukagiirid

Jukagiirid on paleoaasia rahvas Venemaal Kirde-Siberis Sahha Vabariigis ja Magadani oblastis. Kõnelevad vene keelt ja jukagiiri keeli. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1603 jukagiiri, neist 1281 Sahha Vabariigis ja 71 Magadani obl ...

Kaldealased

Kaldealased olid semi hõimud, kes rändasid 9. sajandi alguses e.m.a Lõuna-Paabelisse ja rajasid seal mitu väikeriiki. Kaldealased olid lähedased aramealastega, kes saabusid samasse piirkonda veidi varem. Paabelis omandasid kaldealased aegamööda k ...

Kalmõkid

Kalmõkid on mongoli rahvas Venemaa Föderatsioonis Kalmõkkias. Kõnelevad kalmõki ja vene keelt. Kalmõkid on budistid. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 173 996 kalmõkki, neist Kalmõki Vabariigis 155 938. 2010. aasta ra ...

Karaiimid

Karaiimid on väikesearvuline turgi rahvas Ukrainas, Poolas, Leedus ja Venemaal. Vähesel määral elab karaiime ka Rumeenias ja Ameerika Ühendriikides. Karaiimid järgivad judaismi vähemusvoolu, mis ei tunnista talmudit. Turgi keelte kõptšaki-polovet ...

Karatšaid

Karatšaid on turgi rahvas Põhja-Kaukaasias Karatšai-Tšerkessias ja naaberaladel. Kõnelevad turgi keelte kõptšaki rühma kuuluvat karatšai keelt ehk karatšai-balkaari keelt. Karatšaid on lähisugulused balkaaridega ja kasutavad sama kirjakeelt. Kara ...

Kasaarid

Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal. Esimesed teated rändkarjakasvatajatest kasaaridest on 5. sajandist Bütsantsi ajalooallikaist. 6. sajandi süüria, armeen ...

Ketid

Ketid on rahvas Venemaal Siberis Krasnojarski krais ja naaberaladel. Kõnelevad vene keelt ja jenissei keelte hulka kuuluvat keti keelt. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1220 ketti, neist Krasnojarski krais 956. Antropoloogiliselt ...

Ketšuad

Ketšuad on indiaani rahvas, kes elab Lõuna-Ameerikas Andide alal Colombiast Argentinani. Nimetus koondab mitmeid etnilisi rühmitusi, mis kõnelevad ketšua keeli, peamiselt lõunaketšuat. Ketšuaid ühendavad ka ajaloolised, kultuurilised ja usundilis ...

Koptid

Koptid on peamiselt Egiptuse linnades elav rahvas, muistsete egiptlaste järeltulijad. Nende arvuks hinnatakse ligikaudu 6 miljonit. Enne araablaste invasiooni Egiptusesse moodustasid sealse rahvastiku enamiku. Igapäevaelus kasutavad araabia keelt ...

Korealased

Korealased on rahvas Aasias Lõuna- ja Põhja-Koreas. Neid elab veel Korea piiri lähedal Hiinas ja elas ka Venemaa Kaug-Idas. Sealt aga küüditati nad 1937. aastal Usbekistani ja Kasahstani, kus on korealasi kokku umbes 400 000. Lisaks on neid Jaapa ...

Korjakid

Korjakid on rahvas Venemaal Kamtšatka poolsaare põhjaosas. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid 9200, 2002. aasta rahvaloenduse andmeil 8743, kellest 60% oskab korjaki keelt. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 7953 korjakki. A ...

Korkud

Korkud on munda keelte hulka kuuluvat korku keelt kõnelev rahvas Indias. See kuulub India põhiseaduslikult tunnustatud hõimude ja ādivāsi hulka.

Kreeklased

Kreeklased, ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel. Suur osa neist elab ka diasporaas, üle kogu maailma leidub arvukalt kreeka kogukondi. Kokku on kreeklasi maailmas 14–17 miljonit; ...

Krimmitatarlased

Krimmitatarlased on turgi rahvas, Krimmi põlisrahvas. Kõnelevad krimmitatari keelt. Enamik krimmitatarlasi on islamiusulised. Krimmitatarlased jagunevad kolme kultuuriliselt ja keeleliselt erinevasse rühma: stepi-, mäestiku- ja rannikukrimmitatar ...

Kumõkid

Kumõkid on turgi rahvas Dagestanis. Kumõkke elab ka mõnel pool mujal Venemaa Föderatsioonis. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis kokku 422 409 kumõkki. Neist elas Dagestanis 365 804, Põhja-Osseetias 12 659, Handi-Mansi ...

Leedulased

Leedulased on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ning moodustab Leedu põhirahvuse. Leedulased räägivad balti keelte hulka kuuluvat leedu keelt. Nad on valdavalt katoliiklased. Leedulasi on kokku umbes 4.1 miljonit, neist 2.8 mil ...

Lesgid

Lesgid on rahvas Dagestanis ja Aserbaidžaani põhjaosas. Kõnelevad lesgi keelt, mis kuulub dagestani keelte lesgi-samuri ehk kagurühma. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 473 722 lesgit, neist Dagestanis 385 240 8.1% elanikkonnast. K ...

Lätlased

Lätlased on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus. Lätlaste koguarv on umbes 1.5 miljonit, neist 1 284 194 2011. aasta rahvaloenduse andmetel; 62.1% rahvastikust elab Lätis. Läti rahvas on kujunenud peamiselt 13.–16. sajandi ...

Maiad

Maiad on indiaani rahvad, kes elavad Lõuna-Mehhikos ja Kesk-Ameerika põhjaosas. Termin "maiad" hõlmab piirkonnas elavaid iseloomulike traditsioonide, kultuuri ja ajaloolise identiteediga keelesuguluses olevaid kogukondi ja etnoseid. Hinnangulisel ...

Makedoonlased

Makedoonlased on lõunaslaavi rahvas, Põhja-Makedoonia põhirahvastik. Makedoonlased kõnelevad makedoonia keelt. Enamik makedoonlasi on õigeusku, vähesel määral on ka islamiusulisi. Makedoonlased on serblaste ja bulgaarlaste lähedane sugulasrahvas. ...

Mandžud

Mandžud on tunguusi-mandžu rahvas Hiinas. Enamik mandžusid elab Kirde-Hiinas ajaloolises Mandžuurias, Sise-Mongoolias ja Pekingis. Mandžude üldarv Hiinas oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 10.4 miljonit. Oma autonoomset piirkonda mandžudel ei ...

Masateegid

Masateegid on indiaanirahvas, kelle asuala on Mehhikos Oaxaca osariigis Sierra Mazateca piirkonnas. Kogukonniti elavad nad ka lähedastes Puebla ja Veracruzi osariigis. Nad kutsuvad end masateegi keel has shuta enima, mis tähendab kultuuri või tra ...

Mikmakid

Mikmakid kuuluvad Atlandi-Kanada provintside ja Québeci provintsis asuva Gaspé poolsaare ning Ameerika Ühendriikide osariigi Mainei kirdealade indiaanlastest põlisasukate hulka. Nad olid kütid-korilased, kes nimetasid enda hallatavat territoorium ...

Nanaid

Nanaid on tunguusi-mandžu rahvas Kaug-Idas. Nanaisid oli 1970 umbes 10 000. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 12 160 nanaid. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 003 nanaid. Hiinas elas 2004. aastal 4640 nanaid peamis ...

Nivhid

Nivhid on paleoaasia rahvas Venemaal Habarovski krais Amuuri jõe alamjooksul ja suudmealal ning Sahhalini põhjaosas. Nivhide asuala ei ole kompaktne, nad elavad enamasti läbisegi venelaste ja negidalidega. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas ...

Nogaid

Nogaid on turgi rahvas Põhja-Kaukaasias Nogai stepis. Kõnelevad nogai keelt, mis kuulub turgi keelte kõptšaki-nogai rühma. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 90 666 nogaid. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venem ...

Norralased

Norralased on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus. Norralased räägivad peamiselt norra keelt. Norras elab veidi üle 4 miljoni norralase. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 70 norralast, neist 3 ...

Orotšid

Orotšid on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Habarovski krais Amuuri alamjooksul. Elasid varem Tatari väina ääres. Orotšeid oli 1970. aasta andmetel 1100. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid 686. Mandžu keelte hulka kuuluvat orotši keelt rää ...

Osseedid

Venemaal kasutatav kohanimi "Osseetia" ja vastav rahvanimetus "osseedid" on gruusia päritolu. Osseedid on varakeskajal Pärsiast Kaukaasiasse rännanud alaani ja sküüdi hõimude järeltulijad. Osseetidele lähedane rahvas jasüügid elas umbes 2500 aast ...

Petšeneegid

Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud. Mitmete uurijate arvates kuulus petšeneegi keel turgi keelte oguusi rühma Antropoloogiliselt oli petšeneegid kaasaegsete kirjelduste kohaselt europiidid. Esimest korda on petšeneege mai ...

Polovetsid

Polovetsid oli turgi rahvas. Nad kõnelesid turgi keelte kõptšaki rühma kuulunud polovetsi keelt. Polovetsid olid pärit Altaist. Nad kuulusid europiidsesse rassi. 9. sajandil hakkasid polovetsid liikuma läände, 11. sajandi keskpaigas ületasid nad ...

Pomakid

Pomakid on, türgi keeles Pomaklar) on termin, mida kasutatakse nende slaavi moslemite kohta, kes elavad Bulgaarias, Kirde-Kreekas ja Loode-Türgis. Ametlikult tuntakse umbes 220 000 inimese suurust pomakkide vähemusgruppi Bulgaaria moslemite nime ...

Portugallased

Portugallased on romaani rahvas Pürenee poolsaare lääneosas, Portugali põhirahvastik. Kogu maailmas elab hinnanguliselt 17.4 miljonit portugallast, neist Portugalis 10.2 miljonit. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 32 portugallast, ne ...

Prantslased

Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus. Prantslased räägivad prantsuse keelt. Prantsusmaal elab umbes 64 miljonit prantslast. Prantslasi ja prantsuse päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 110 miljonit, ...

Rohingjad

Rohingjad on Indo-Aaria rahvas, kes elavad põhiliselt Arakani osariigis Birmas ja kõnelevad rohingja keelt. Usult on rohingjad islami sunniidid. Usu ja rahva paiknemise päritolu ning ajaloo erinev käsitluse tõttu on nad Birma põhirahva bamarite e ...

Russiinid

Russiinid, ka ruteenid või rusnakid on idaslaavi rahvas Taga-Karpaatias ning selle lähiümbruses – Bukoviinas, Podkarpacies, Transilvaanias ja Vojvodinas ning samuti Ameerika Ühendriikides. Russiinid kõnelevad russiini keelt ja kasutavad kirillits ...

Rutulid

Rutulid on rahvas Dagestanis. Kõnelevad Dagestani keelkonna Kagu-Dagestani keelte lesgi-samuri rühma kuuluvat rutuli keelt. Rutulid on lesgide lähedane sugulasrahvas. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 35 240 rutulit, neist Dagestan ...

Sakslased

Sakslased on etnos, mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu. Sakslasteks võidakse nimetada ka Saksamaa Liitvabariigi kodanikke üldiselt, nende etnilisele kuuluvusele tähelepanu pööramata. Maailmas on u ...

Seelid

Seelid olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.

Sefaradi juudid

Sefaradi juudid on Hispaaniast ja Portugalist aastail 1492–1497 välja aetud ristimisest keeldunud juudid. Asusid ümber Põhja-Aafrikasse, Itaaliasse ja Osmanite riigi aladele. Nende peamiseks keskuseks sai Saloníki. Hiljem on nad asunud Serbiasse ...

Semgalid

Semgalid oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus. Semgalipärane arheoloogiline kultuur hakkas muust balti kultuurialast eristuma alates 2. sajandist. 13. s ...

Slaavlased

Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli. Slaavi keelkonna rahvaste hulka kuuluvad idaslaavlased venelased, ukrainlased ja valgevenelased, lääneslaavlased ning lõun ...

Svanid

Svanid) on grusiinide subetnos enesenimetusega mu-šaun. Kõnelevad gruusia lähedast kirjakeeleta svani keelt, uuemal ajal üha rohkem ka gruusia keelt. Svanide ajalooliseks elupaigaks on kõrged mäed Svanethi piirkonnas. Mägede eraldatus aitas kohal ...

Süürlased

Süürlased on rahvas Ees-Aasias. Paiknevad rühmiti hajali Iraagis, Iraanis, Türgis, Süürias, Liibanonis, Armeenias jm. Kõnelevad aramea keelest lähtuvat uus-aramea keelt, mida tuntakse ka assüüria või kaldea keelena. Usult kristlased, ühe maailma ...

Šoorid

Šoorid) on turgi rahvas Venemaal Lääne-Siberis Kemerovo oblastis ja naaberaladel. Šooride põhilised asualad paiknevad Kuznetski Alatau eelmäestikus. Kõnelevad vene keelt ja turgi keelte uiguuri-oguusi rühma kuuluvat šoori keelt. 2010. aasta rahva ...

Taanlased

Taanlased on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus. Taanlased räägivad taani keelt. Taanis elab umbes 5 miljonit taanlast. Taanlasi ja taani päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 7 milj ...