ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 314

Nominatiiv-akusatiivne keel

Nominatiiv-akusatiivne keel ehk akusatiivkeel on keel, milles lause subjekti vorm on sama nii transitiivses kui ka intransitiivses lauses, kuid transitiivse lause objekt on markeeritud teisiti. Transitiivne lause sisaldab transitiivset ehk sihili ...

Onomasioloogia

Onomasioloogia on keeleteaduses asjade nimetuste uurimine. Onomasioloogilise lähenemise puhul võetakse aluseks mõiste ning vaadatakse, kuidas seda keeleliselt väljendatakse. Onomasioloogia nimetuse võttis kasutusele Adolf Zauner oma 1902. aasta d ...

Oskuskeel

Oskuskeel on kirjakeele allkeel, mida kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel. Sellisena vastandatakse seda üldkeelele, mida kasutatakse eelkõige igapäevaelus. Oskuskeel jaguneb erinevateks erialakeelteks. Oskuskeelele on iseloomulik ter ...

Palindroom

Palindroom on keelend, mis on nii päri- kui ka tagurpidi lugedes täpselt samasugune. Üldjuhul on pikemad palindroomid tõlkimatud. Ilmar Laaban on pühendanud raamatu "Eludrooge ego-ordule" palindroomidele. Palindroomide matemaatilisi omadusi on kä ...

Parsimine

Parsimine ehk süntaksianalüüs on protsess, milles arvutikeeles või andmestruktuurides esinevaid sõnesid analüüsitakse vastavalt loomuliku keele formaalse grammatika reeglitele. Ingliskeelne termin parsing tuleneb ladinakeelsest sõnast pars, mis t ...

Perfektiivne situatsioon

Perfektiivne situatsioon ehk piiritletud situatsioon on loomulikus keeles perfektiivse aspekti abil väljendatav situatsioon, mis on piiritletud kas seisundi või asukoha muutusega või tegevuse lõppemisega. Piiritletud situatsioone on kahte tüüpi: ...

Pidžin

Pidžin on segakeel, mis tekib eri emakeelte kokkupuutel. Pidžinile on iseloomulik, et see ei ole ühegi inimese emakeel; seda räägitakse teise keelena. See tekib, kui eri keelte kasutajad ei oma kindlat lingua franca t, kuid neil on vajadus omavah ...

Pinyin

Pinyin on hiina keele omaladina transliteratsioon Hiina Rahvavabariigis. Pinyin tähendab mandariini keeles sõna-sõnalt häälduspärane kirjutamine. Tavaliselt peetakse selle väljendiga silmas Hanyu pinyin i 汉语拼音; hànyǔ pīnyīn; hiinlaste keele p ...

Pragmaatika

Termini võttis kasutusele Charles Morris 1938, kes defineeris pragmaatika ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Pragmaatika pidi uurima "märkide suhet tõlgendajatega". Nagu teistegi semiootika harude puhul, eristas ta pr ...

Praha koolkond

Praha koolkond oli alates 1926. aastast Praha lingvistikaringi ümber koondunud keeleteadlaste rühmast alanud keeleteaduslik rühmitus. Koolkonna kujunemisel olid keskseiks Vilém Mathesius, Roman Jakobson, Sergei Karcevski, Jan Mukařovský ja Nikola ...

Põhivärvinimede teooria

Põhivärvinimede teooria järgi tulevad mingisse keelde põhivärvid kindlas järjekorras. Kõige esimesed värvid, mis igas keeles kindlasti eksisteerivad, on must ja valge. Kui mingis keeles on olemas põhivärv punane, siis on seal kindlasti ka valge j ...

Pööre (keeleteadus)

Pööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub alusega tähistatavast tegijast, milline on tegija seos kõneleja ja kuulajaga.

Rahvaetümoloogia

Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimine on võõrsõna või kõnelejale selguseta sõna mõisteline ja häälikuline seostamine tuttava sõnaga, nt saksa Salvette → salvrätt. See on sõnakuju ebareeglipärane muutmine, mille tagajä ...

Regionaalkeel

Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav. Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta järgi määrab iga riik, milliseid keeli võib nimetada regionaalkeelteks. Võrreldes vähemuskeeltega on regionaalkeelte hooldamine ja kaitse sageli vä ...

Rektsioon

Rektsioon ehk sõltumine on alistuse eriliik. See on üks lause moodustajate vaheline grammatiline seos, kus ühe sõna tähendusest oleneb teiste sõnade olemasolu ja vorm lauses. Sõltumine ja ühildumine osalevad predikatsiooniseoses, kus alus mõjutab ...

Sapiri-Whorfi hüpotees

Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Selle hüpoteesi pakkusid välja Edward Sapir 1884–1939 ja Benjamin Whorf 1897 ...

Sarnassõna

Sarnassõnad ehk paronüümid on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna. Paronüümid on näiteks metroloogia ja meteoroloogia, ortoeepia ja ortopeedia, käsitlema, käsitama ja kä ...

Selge keele liikumine

Selge keele liikumine on liikumine, mis tegeleb aktiivselt selge keelekasutuse nimel. Liikumise algatasid paar vabatahtlikku ühendust ja üksikaktivisti ingliskeelsetes riikides pärast II maailmasõda. Selge keele liikumise üks eesmärke on, et info ...

Semantika

Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja mõtlemise suhteid. keele ja reaalsete objektide suhteid ning keeleüksuste tähendusi ja nende tähenduste muutumist, Semantikaks nimetatakse ka keeleüksuse tähendust või tähendus ...

Sihitisesõnastik

Sihitisesõnastik on Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex koostatud verbirektsioonide sõnastik. See on mõeldud eeskätt edasijõudnud eesti keele õppijale. Sõnastiku on aastatel 2015‒2019 koostanud ja toimetanud Tartu Ülik ...

Släng

Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa. Slängi vastand on kirjakeel. Släng on keele lahutamatu osa, mis ajas väga kiiresti muutub. Släng on tavaliselt mingi konkreetse keele osa, kuid näiteks ingliskeelset võ ...

Stiilimeetria

Stiilimeetria on stiili seaduspärade uurimine. Stiilimeetria meetodeid kasutatakse näiteks tekstide autorsuse kindlakstegemisel. Stiilimeetria üheks rajajaks oli Wincenty Lutosławski 1890ndail aastail.

Suuline keel

Suuline keel ehk suuline kõne on keel, mis tekib inimese suhtlemisprotsessis, vastandudes kirjalikule keelele. Paljusid keeli ei saa kirjalikult esitada ja seetõttu esinevad need keeled ainult suuliselt. Suulisel keelel on mitmeid põhimõttelisi e ...

Swadeshi loend

Swadeshi loend on Ameerika keeleteadlase Morris Swadeshi 1940.–50. aastail välja töötatud baassõnavara loend, mida on kasutatud keeleajaloo uurimisel glotokronoloogias. Et määrata kahe sugulaskeele lahknemisaega, uuritakse, kui palju on kahe keel ...

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. Kõikidel leksikaliseerunud sõnadel on tähendus. Sõnad koosnevad morfeemidest, mis on vähimad keeleüksused, millel on iseseisev tähendus või grammatiline funktsioon. Morf ...

Sõnamäng

Sõnamäng ehk paronomaasia on sisult erinevate sõnade pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest või muust taolisest johtuv kõlasarnasus. Sõnamängulist nalja nimetatakse kalambuuriks, sõnamängude loojat ja kasutajat kalambuuritsejaks eh ...

Sünonüümia

Osasünonüüme saab üksteisega asendada teatud kontekstis, sest nende tähendused kattuvad osaliselt. Täissünonüüme saab üksteisega asendada millises tahes kontekstis, sest nende denotatiivne ja konnotatiivne tähendus on sama.

Tarind (keeleteadus)

Tarind ehk grammatiline konstruktsioon ehk konstruktsioon on keeleüksus, milles konventsionaliseerunud fonoloogiline ja/või morfosüntaktiline mall on seotud spetsiifilise semantilise ja/või pragmaatilise sisuga. Tarind on keskne mõiste keeleteoor ...

Teaduskeel

Teaduskeel on teaduses kasutatav keel. Sellel mõistel võib olla mitu tähendust. Spetsiaalselt teaduses kasutamiseks konstrueeritud keel, näiteks mathesis universalis, mida Leibniz ette nägi. Loomuliku keele erikuju, mida kasutatakse teaduses keel ...

Teeninduskeel

Teeninduskeel on teeninduses kasutatavad keelelised vahendid. Teenindaja suhtleb klientidega kas näost näkku, meili teel, telefonitsi või kehakeeles. Suhtlus on nii verbaalne kui ka mitteverbaalne. Kliendiga peab suhtlema toetavalt ning hoolivalt ...

Tegusõna käändelised vormid

oleviku kesksõna võib olla lauses täiend: Bussijaamast leiti nälgi v laps. öeldistäide: Antud psühholoogiline teos on minu jaoks raskelt loe tav. seisundimäärus: Õpilane astus klassi külmast värise v ana. mineviku kesksõna võib olla lauses öeldis ...

Tegusõna pöördelised vormid

Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad. Finiitne verbivorm on lause tuum – lause esindaja, millest oleneva ...

Tekstitüüp

Tekstitüüp on abstraktne kategooria, mille abil liigitatakse tekste. Liigitusalus võib olla kas vorm, funktsioon või vormi ja funktsiooni kombinatsioon.

Tf–idf

Tf–idf on statistiline mõõt, mida kasutatakse tihti infootsingus ja andmekaevanduses. Seda mõõtu kasutatakse sõnade tähtsuse hindamiseks tekstikorpuses. Enamasti kasvab sõna tähtsus proportsionaalselt sõna esinemissagedusega. Sellele loogikale ei ...

Troop

Troop, "pööre, suund, tee", mis tuleneb tegusõnast τρέπειν, "pöörata, suunata, muuta") on kõnekujund, sõnade mäng, retooriline võte või väljend, mida kasutatakse ülekantud tähenduses. Troop on keeleline kujundusvõte, mille abil luuakse piltlik ku ...

Tsiteerimine

Tsiteerimine ehk tsiteering on teisest kirjalikust või suulisest tekstist või sama teksti teisest osast pärineva tekstilõigu paigutamine kirjalikku või suulisse teksti koos selle toimingu märgatavaks tegemisega, tavaliselt koos selle tekstilõigu ...

Tulevik (keeleteadus)

Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele. Eesti keeles puudub erivorm tuleviku väljendamiseks.

Tõenäosushinnang

Tõenäosushinnang ehk episteemiline modaalsus avaldub lauses tõenäosus- või usutavusastme määranguna. Selles väljendub kõneleja seisukoht, kas lausesisu vastab tõele või mitte. Näiteks pole kõneleja teadmine absoluutselt kindel, kuna ta ei tugine ...

Vestlusanalüüs

Vestlusanalüüs ehk konversatsioonianalüüs on kvalitatiivne uurimismeetod salvestatud interaktiivse keelekasutuse uurimiseks. Vestlusanalüüs on sotsiaalse vastastikuse suhtlemise uurimine, mis hõlmab nii verbaalset kui mitte-verbaalset käitumist. ...

Virvasõna

Virvasõna on keeleteaduse termin, millega märgitakse mitmes keeles esinevat rahvusvahelist, sama või sarnase tüvega sõna, mille tähendus on aga keeliti erinev. Virvasõna on eesti keeles näiteks inglise petrol, mis eesti keeles tähendab bensiini, ...

Voor (keeleteadus)

Voor ehk kõnevoor on keeleteaduse mõiste, mis tähistab suulises vestluses ühe kõneleja jätkuvat häälesolekut. Vestlus kahe või rohkema inimese vahel jaguneb kõnevoorudeks ja tüüpiliselt on teineteisele järgnevatel kõnevoorudel erinevad autorid, k ...

Vulgarism

Vulgarism ehk vulgaarkeelend on labane, jäme sõna või väljend, mis enamasti on pärit argoost. Vulgarismid on näiteks kutu, molu, ära mölise. Vulgarism võib olla ka kirjakeele normist häälikuliselt tugevasti erinev sõna või väljend. Vulgarismi pee ...

Võõrsõna

Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud. Ta eristub omasõnadest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude võõrapäraste joonte poolest. Võõrsõnu on teistest sõnadest raskem meelde jätta, õigesti ...

Vältevaheldus

Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega, ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna kää ...

Ühendverb

Ühendverb ehk ühendtegusõna on perifrastiline verb, mille sisuliseks tuumaks on verb, mida täiendab orientatsiooni, perfektiivsust või seisundit, üksikjuhtudel ka modaalsust väljendav afiksaaladverb. Ühendverb koosneb tegusõna pöördelisest vormis ...

Üldkeel

Üldkeel on mingi kirjakeele see osa, mille valdamiseks ei ole tarvis eriharidust ega ametialast ettevalmistust. Sellisena vastandatakse seda oskuskeelele, mida kasutatakse ühese mõistetava tagamiseks teatud eriala või ametiala raames. Üldkeelele ...

Üldkeeleteadus

Üldkeeleteadus on keeleteaduse valdkond, mis tegeleb keelte üldiste seaduspäradega. Üldkeeleteadus eristub rakenduslingvistikast ja ajaloolisest keeleteadusest.

Üldkeeleteaduse kursus

Üldkeeleteaduse kursus on keeleteadlase Ferdinand de Saussurei peateos. See ilmus tema õpilaste Albert Sechehaye ja Charles Bally väljaantuna postuumselt 1916. aastal.

Ülivõrre

Ülivõrre ehk superlatiiv on grammatiline kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel. Näiteks: "Tallinn on Eesti suur ...

Kirjandusteadus

Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Kirjandusteaduse allharudest võib tuua esile kirjandusteooria, mis käsitleb ilukirjanduse eripära, vorme ja funktsioneerimist, kirjandusajaloo, mis käsitleb maailmakirjanduse ja selle h ...