ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 318

Ületavad toimingud

Varajastes paali tekstides ületavusi ei mainita, kuid hilisemates tekstides, džaatakates, Buddhavamsa ’s ja Cariyāpitaka ’s, räägitakse Buddha eelmiste eludega seoses kümnest ületavusest paali k. pāramī, mis viivad bodhisattva virgumisele: loobum ...

Ülim täielik virgumine

Ülim täielik virgumine on budismis teadvuse kõrgeimat seisundit tähistav mõiste, mis on mahajaanas tihti vastandatud šraavakate ja pratjekabuddhade virgumisele kui virgumise madalamatele tasemetele. Õige täielik virgumine sanskriti keeles samyaks ...

Tirthankara

Tirthankara on džainismi usundis vaimne õpetaja. Tirtha on jõekoole või ületuskoht, aga ka püha inimene, koht või tee, mis võimaldab inimestel sansaara ahelast vabaneda ja saavutada. Tirthankārat peetakse seega koolmekohtade ehitajaks. Tirthankār ...

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on ...

Afektsioon

Afektsioon on seisundi muutus. Skolastikud eristasid väliseid afektsioone, millel on väline põhjus, ja sisemisi afektsioone, mis tulenevad subjekti seesmistest algetest. GOCLEN, Lex. phil. p. 78. Baruch Spinoza, kes vaatles afektsioone substantsi ...

Aksioom

Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks. Üldkeeles on aksioom väide, mille tõesuses pole kahtlust. Olenevalt kontekstist, võib mõistele omastada erinevaid täh ...

Aprioorne teadmine

Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust. Teiste sõnadega, aprioorne teadmine on teadmine, m ...

Aprioorne õigustus

Aprioorne õigustus on õigustus, mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamiseks, mille uskumist õigustatakse.

Arutlus

Arutlus koosneb eeldusest ja järeldusest. Nii eeldus kui ka järeldused on propositsioonid, mis tavaliselt on väljendatud lausetega. Arutlus ei saa koosneda lausetest, sest muidu ei saaks üht ja sama arutlust esitada eri keeltes.

Epifenomenilised kvaalid

"Epifenomenilised kvaalid" on Frank Jacksoni üks tuntumaid artikleid. See ilmus ajakirjas Philosophical Quarterly, 32, 1982, lk 127–136. Eesti keeles on ta ilmunud Bruno Mölderi tõlkes ajakirjas Akadeemia, 2004, nr 4, lk 733–748. Artiklis esitab ...

Feministlik epistemoloogia

Feministlik epistemoloogia on teadmiste teooriate uurimine, mis hõlmab soolise võrdõiguslikkuse uuringuid ja naisteõpinguid. Feministliku epistemoloogia alla kuuluvad uuringud: kuidas sugu mõjutab teadmisi, õigustamist ja teadmiste teooriat ning ...

Gettieri probleem

Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus. Probleem on nime saanud Edmund Gettierilt, kes 1963 23, p. 121-3 avaldas ajakirjas Analysis ko ...

Hallutsinatsiooniargument

Hallutsinatsiooniargument on argument, mis hallutsinatsioonide võimalikkusest järeldab, et tajuelamus ei sõltu objektiivselt olemasolevatest esemetest. Argument on üldjoones järgmine. Võimalikud on hallutsinatsioonid, st elamused, mis on subjekti ...

Illusiooniargument

Illusiooniargument on argument, mis järeldab illusioonide olemasolust, et otsene realism ehk naiivne realism on väär. Illusiooniargumendil on filosoofia ajaloos palju versioone. Selle autoriks peetakse David Humei. Argument on üldjoontes järgmine ...

Kehtivus

Kehtivus on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.

Koherentism

Koherentismiks nimetatakse epistemoloogias seisukohta, mille kohaselt saavad uskumused oma õigustuse tänu nende seostele teiste uskumustega. Uskumus on õigustatud siis, kui see kuulub mingisse koherentsesse uskumuste süsteemi.

Kvaalid

Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "ko ...

Maailmavaade

Maailmavaade on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.

Propositsioon

Propositsioon on tähendussisu, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu. Propositsioon on see, mida saab uskuda – või ka mitte uskuda. Propositsiooni saab ...

Teadmine

Teadmine on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi. Tõdede, printsiipide, teabe, info, kogum. Teadmised hõlmavad kõik need kirjeldused, hüpoteesid, mõisted ...

Teadmus

Teadmus on tunnetatud teadmine. Teadmus on laiem mõiste kui teadmine ning sisaldab eneses teadmise mõttelist abstraktset/teoreetilist ja praktilist osa. Mõiste sisaldab akadeemilist, teadvustatud ja intuitiivset teadmist. Teadmus on kaasajal käsi ...

Tunnetusrelativism

Tunnetusrelativism on seisukoht, mille kohaselt tõde on suhteline. Et tõe mõiste seondub ratsionaalsuse ja teadmise mõistega, siis tavaliselt mõistetakse tunnetusrelativismi seisukohana, mille kohaselt ka ratsionaalsus ja teadmine on suhtelised. ...

Õigustus

Õigustus on see, mis annab aluse mingiks teoks, uskumuseks, emotsiooniks vms. Õigustusi ja nende seoseid lähedaste mõistetega nagu teadmine ja uskumus uurib epistemoloogia. Ühed uskumused toetuvad teistele. Analüütilises epistemoloogias öeldakse ...

Esteetika

Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise ...

Giorgio Agamben

Giorgio Agamben on itaalia filosoof, kelle tuntuimad tööd käsitlevad eriolukorra, eluvormi ja homo sacer i mõisteid. Paljudes tema töödes on olulisel kohal ka Michel Foucaultlt pärinev biopoliitika mõiste. Agamben õppis Rooma La Sapienza ülikooli ...

Ilu

Ilu on tajutava objekti omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu. Teadvuse osa, mis hindab, kas tajutav objekt on ilus, nimetatakse ilumeeleks. Kui midagi peetakse ilusaks, tähendab see enamasti ühtaegu nii kirjeldust kui ...

Ilu looduses

"Ilu looduses" on Vladimir Solovjovi artikkel, üks tema põhilisi esteetikaalaseid töid. Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Voprossõ Filossofii i Psihhologii. Artiklis väidab Solovjov, et ilu on objektiivselt reaalne. Ilu on mateeria ümberkujun ...

The Artworld

Kunstimaailm on reaalse maailmaga umbes samasuguses suhtes nagu Jumala linn Maapealse linnaga. Mõnel objektil, nagu mõnel inimesel, on topeltkodakondsus, ent hoolimata kunsti reaalsuseteooriast jääb alles põhimõtteline erinevus kunstiteoste ja re ...

Ülevus

Ülevuse mõiste päritolu viiakse tagasi kas 1. sajandisse või 3. sajandisse, mil kirjutati kreekakeelne epistolaarne traktaat "Περὶ ὕψους" Peri hypsous, "Ülevast". Traktaadi autoriks on peetud Kassios Longinost, mõnikord ka Dionysiost Halikarnasso ...

Aritmeetika filosoofia

"Aritmeetika filosoofia" on saksa filosoof Edmund Husserli 1891. aastal ilmunud raamat. Teos sünteesib Husserli tööd matemaatikas Karl Weierstrassi juhendamisel tema tööga filosoofias ja psühholoogias Carl Stumpfi ja Franz Brentano juhendamisel, ...

Franz Brentano

Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano oli Saksa filosoof ja psühholoog. Tema tööd mõjutasid muuhulgas Sigmund Freudi, Edmund Husserlit, Kazimierz Twardowskit ja Alexius Meinongit.

Emmanuel Levinas

Emmanuel Levinas oli leedu-juudi päritolu prantsuse filosoof, kelle uurimisvaldkondadeks olid eetika, eksistentsialism, fenomenoloogia, juudi filosoofia ja ontoloogia.

Fenomen

Fenomeniks nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil. Immanuel Kant nimetas fenomeniks seda, mis erinevalt noumenonist ja sellele vastanduvalt on meie tunnetuse abil empiiriliselt kogetav. Seega ...

Fenomenoloogiline filosoofia

Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia sai alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele ...

Edmund Husserl

Ta sündis Austria-Ungaris Määrimaal Prossnitzis. Tema vanemad olid mitteortodokssed juudid. Isa tegeles riideäriga. Peres oli kolm last, kellest üks hukkus Esimeses maailmasõjas. 10-aastaselt alustas Edmund õpinguid Viini Reaalgümnaasiumis. Aasta ...

Ihu

Ihu tähendab aju, teadvuse ja keha põimingut; sisemuse ja välisuse terviklikkust tajus. Edmund Husserl eristas keha ja ihu. Ihu tähendas tal elavat ja kogevat kehalist olendit. Kuna prantsuse keeles puudub selline eristusvõimalus, hakkas Maurice ...

Loogilised uurimused

"Loogilised uurimused" on Edmund Husserli teos. See ilmus esimeses trükis kahes köites: "Prolegomena zur reinen Logik" "Prolegomenid puhtale loogikale", 1900 ja "Untersuchungen zur Phänomenologie und Theorie der Erkenntnis" "Uurimused fenomenoloo ...

Maurice Merleau-Ponty

Maurice Merleau-Ponty oli prantsuse filosoof, fenomenoloog. Teda mõjutas tugevalt Edmund Husserl. Sageli peetakse teda mõnevõrra ekslikult eksistentsialistiks, sest ta oli lähedalt seotud Jean-Paul Sartrei ning Simone de Beauvoiriga, samuti tema ...

Silm ja vaim

"Silm ja vaim" on Prantsuse filosoofi Maurice Merleau-Ponty 1964. aastal ilmunud raamat. Tegemist on viimase raamatuga, mille ta oma eluajal lõpetada jõudis. Eestikeelses tõlkes ilmus teos 2013. aastal, kirjastuselt Ilmamaa ning selle on tõlkinud ...

Taju fenomenoloogia

Pool sajandit pärast Husserli esimesi töid on ikka veel vastamata küsimus, mis on fenomenoloogia. Fenomenoloogia on olemuste uurimine, näiteks taju olemuse ja teadvuse olemuse defineerimine, ent fenomenoloogia seab olemused ka olemasolusse tagasi ...

Filosoof

Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia.

Muḩammad Abduh

Muḩammad Abduh oli Egiptuse mõtleja, üks tähtsamaid islami reformijaid uusaja Egiptuses. Tema tähtsaim panus islami reformiliikumisse Egiptuses oli islami esitamine mõistuspärase usundina, mis ei pea mingil juhul olema vastuolus teaduse ja tehnik ...

Andri Baumeister

Andri Baumeister on ukraina filosoof ja filosoofia populariseerija. Ta on professor Kiievi Tarass Ševtsenko nimelises Rahvusülikoolis. Filosoofiliste vaadete poolest on ta uustomismi voolu esindaja. Baumeister õppis aastatel 1983–1988 Tarass Ševt ...

Dan Baras

Hartry Field esitas argumendi mitteskeptilise matemaatilise platonismi vastu. Viimasel on hulk sidumusi. Esiteks, on matemaatilisi fakte, mis ei põhine metafüüsiliselt meie uskumustel ega teistel vaimuseisunditel ega ole nende põhjustatud. Teisek ...

Umut Baysan

Vaimufilosoofias, metafüüsikas ja teadusfilosoofias nimetatakse realiseerimiseks mingit suhet kõrgema tasandi omaduste ja kõrgema tasandi seisundite ning madalama tasandi omaduste ja madalama tasandi omaduste vahel. David Chalmers "On implementin ...

Ljubomir Cuculovski

Ljubomir Cuculovski on Makedoonia filosoof, Skopje Püha Kyrillose ja Methodiose Ülikooli professor. Cuculovski kaitses bakalaureusekraadi sama ülikooli filosoofiateaduskonna filosoofiaosakonnas väitekirjaga "The Sources of Bergsons Theory of Know ...

Raja Halwani

Koos Carol V. A. Quinni ja Andy Wibleiga toim. Queer Philosophy: Presentations of the Society for Lesbian and Gay Philosophy, 1998-2008, 2012 toim. Sex and Ethics: Essays on Sexuality, Virtue and the Good Life, 2007. Care Ethics and Virtue Ethics ...

Alexandre Koyré

Alexandre Koyré oli vene juudi päritolu prantsuse filosoof, kes kirjutas peamiselt teaduse ajaloost ja filosoofiast.

John Leslie

John Andrew Leslie on Kanada filosoof. Ta õppis Inglismaal. Lõpetas 1962. aastal Oxfordi Ülikooli bakalaureusekraadiga filosoofia ja psühholoogia alal. 1971. aastal sai Oxfordist magistrikraadi M.Litt. filosoofia alal. Naasis Kanadasse. Sai Ontar ...

Ivanka Rainova

Ivanka Rainova on Bulgaaria filosoof, feminist, toimetaja, tõlkija ja kirjastaja. Ta on Bulgaaria Teaduste Akadeemia Ühiskonna- ja Teadmusuuringute Instituudi tänapäeva filosoofia professor ja Viini Aksioloogiauuringute Instituudi direktor. Raino ...