ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 323

Hoidjakeel

Hoidjakeel ehk hoidekeel ehk ninnutamine on keelevariant, mis on ema, hoidja või teiste täiskasvanute lapsele suunatud mugandatud keel. Sellest tuleb eristada lastekeelt ehk nn pudikeelt, mis on lapse enda arenev keelevariant. Hoidjakeele kasutam ...

Implikatuur

Implikatuur on Paul Griceilt pärinev pragmaatika termin, mis tähistab vihjamisi edasi antud infot, mida ütleja otseselt ei väljenda, kuid mille kuulaja siiski vastu võtab. Näiteks lause "Mari sünnitas lapse ja abiellus" vihjab tugevalt, et Mari s ...

Informatsioonidisain

Informatsioonidisain on tava esitada informatsiooni viisil, mis soodustab selle tõhusat ja selget mõistmist. See termin on kasutusele võetud spetsiaalselt graafilise disaini valdkonna jaoks ning on mõeldud teabe tõhusaks kuvamiseks, seega tegu ei ...

Intonatsioon (keeleteadus)

Intonatsioon ehk kõnemeloodia on "kõneleja põhitooni varieerumine mingi lausungi piires, mida kuulaja tajub helikõrguste muutumisena". Seega räägitakse ühtlasest, tõusvast, langevast, küsivast, laulvast intonatsioonist. Intonatsiooni mõistet ei t ...

Kakskeelsus

Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kakskeelsus on õppimise ja õpetamise tulemus. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega ...

Kantseliit

Kantseliit on ametnike keelele omane kohmakas stiil, mis on levinud ka teistesse keelekasutusvaldkondadesse. Kantseliit avaldub nii lauseehituses, konstruktsioonides, sõnavalikus kui ka vormikasutuses.

Kaudne kõneviis

Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset teatelaadi, nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva. Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. Kaudse kõ ...

Kausatiiv

Kausatiiv on keeleteaduses valentsi suurendav konstruktsioon, kus lause alus paneb kedagi või midagi tegema või põhjustab kellegi või millegi seisundi muutust. Eri keeltes on erinevad vahendid kausatiivsuse väljendamiseks. Osas keeltest on sellek ...

Kausatiivverb

Kausatiivverb on tegusõna, mis väljendab tegevuse põhjustamist - üks tegevus kutsub esile teise. Vrd näiteks Supp jahtub rõdul - supp jahtub omasoodu Jahutan suppi - tegija põhjustab, kutsub esile supi jahtumise. Kausatiivverbid on sihilised.

Keele staatus

Keele staatus on mingi keele positsioon teiste keelega võrreldes. Keele staatuse määratlemisel on sageli lähtutud a keele ajaloolisest olukorrast, b funktsioonidest ja nende ulatusest, mida keel käesoleval ajal täidab, c keele potentsiaalsest are ...

Keelehoole

Keelehoole on praktilised toimingud, et keelekasutust parandada. Keelehoole tegeleb keelekorralduse soovituste elluviimisega ja keelehooldes võib eristada kolme järku: juhtiv järk, mille moodustavad spetsialistid Eesti Keele Instituudis, ülikooli ...

Keelekorraldus

Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Keelekorralduses otsitakse keeleideaali ning selle poole liikumiseks antakse keelesoovitusi ja fikseeritakse norminguid. Keelekorraldus jaguneb üldk ...

Keeleliit

Keeleliit ehk sprachbund on omavahel tihedas kontaktis olevad keeled, mis muutuvad sarnaseks. Keeleliidu tekkimine eeldab tihedat suhtlust, mille käigus ükski keeltest ei toimi lingua franca  ​na, vaid muututakse mitmekeelseks. Keeleliidul on kes ...

Keeleline relativism

Keeleline relativism ehk keelerelativism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt tõe loob teatud keele grammatika, semantika ja pragmaatika. See vaade pärineb hiliselt Ludwig Wittgensteinilt. Keelt kõneldes me mängime Wittgensteini järgi teatud ...

Keeletalgud

Keeletalgud oli Eesti Vabariigi 90. aastapäeva ürituste raames Eestis toimunud keelteteemaline ürituste sari, mis kuulutati välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2008. Keeletalgute eesmärk oli keeletehnoloogia võimalusi appi võttes tutvustada eesti k ...

Keeletoimetamine

Keeletoimetamine on teksti toimetamise osa, mis seisneb autori kirjutatud valmisteksti muutmises ja korrigeerimises selleks, et saavutada teksti õigekeelsus, ühemõttelisus, hõlbus arusaadavus, stiililine sobivus, loogilisus ning selles esinevate ...

Keeleuuendus

Johannes Aavik. "Arwustawad märkused mag. A. Saareste "Tegelikkude õigekeelsuse määruste" puhul." Tartu, Istandik 1922 "Artikleid ja arhivaale" III. Koostanud Helgi Vihma, toimetanud Maia Randma ja Pille Kippar. Tallinn, Johannes Aaviku Selts 200 ...

Kesksõna

Pikemalt artiklis Kesksõnatarind Kesksõnatarindi ehk kesksõna sisaldava fraasi peasõna on v -, tav -, nud - või tud -kesksõna. Jaatava kesksõnatarindi eitav vaste on tarind, mille peasõna on mitte -perifiksiga kesksõna, s.et nud - või tud -tarind ...

Kindel kõneviis

Kindel kõneviis ehk indikatiiv on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Seda kasutatakse tavaliselt siis, kui väljendatavat tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärgiks on väite edastamine.

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil. Ehkki lapsed omandavad kõnekeele vanemate ja kaasinimestega suheldes, tuleb kirjakeelt neile eraldi õpetada. Kirjakeel eksisteerib üksnes täiendusena kõnekeelele, ükski loomulik elav ke ...

Kohtulingvistika

Kohtulingvistika on rakenduslingvistika haru, mis käsitleb õigusvaldkonna keelekasutuse ja lingvistiliste tõendusmaterjalidega seotud küsimusi. Kohtulingvistikal on kolm peamist valdkonda: seaduste keel kohtukeel keelelised asitõendid kohtus Täps ...

Kontaktiteooria

Kontaktiteooria on keeleteaduses teooria, mille kohaselt keelte arengut mõjutavad enim keelekontaktid, ja üksteisega kontakteerudes muutuvad keeled üha sarnasemaks. Kontaktiteoreetikud väidavad, et eesti keel hakkas kujunema Eesti alal pärast jää ...

Kontekst

Kontekst ehk kaastekst on sõna vm keelelist üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista. Samuti võib konteksti mõista kui suhteliselt etteantud kirjaliku või suulise kõne osa, mille sisuline mõte luba ...

Kontseptuaalne metafoor

Kontseptuaalne metafoor on George Lakoffi ja Mark Johnsoni mõiste, mille järgi metafoor ei ole ainult spetsiifiline kõnekujund, vaid selline nähtus, mida keelekasutaja rakendab juba mõtte-, mitte pelgalt keeletasandil. Valdkonda uurib kognitiivne ...

Koodivahetus

Kontaktlingvistikas on vaieldud koodivahetuse ja laenamise eristuse üle. Alternatiivsed seisukohad on, et: koodivahetus on sünkrooniline, laenamine diakrooniline ilming; koodivahetus ja laenamine moodustavad kontiinumi; koodivahetuse ja laenamise ...

Korrektuur

Korrektuur on publikatsiooni trükieelse paberkoopia või elektroonilise koopia lugemine selleks, et avastada ja parandada teksti või kunsti loomisel tehtud vigu.

Kreoolkeel

Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mille vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreooli grammatika on palju püsivam ja keerulisem kui pidžini grammatika, meenu ...

Kriitiline diskursusanalüüs

Kriitiline diskursusanalüüs on interdistsiplinaarne lähenemine diskursuse uurimisele. KDA kohaselt on keel sotsiaalse praktika vorm ja KDA-ga tegelejad uurivad, kuidas tekstides ja kõnes ühiskondlikku ja poliitilist domineerimist taastoodetakse. ...

Kõne (keeleteadus)

Kõne on keeleteaduses keele kasutamine inimestevahelises suhtluses. Keel kui abstraktne märgisüsteem avaldub kõneaktides, mis võivad olla nii suulised kui ka kirjalikud. Suuline kõne on vanem kui kirjalik kõne ja suur osa kirjalikest ülestähendus ...

Kõneliik

Kõneliik on tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirje ...

Laadivaheldus

Laadivaheldus on astmevahelduse alaliik, mis iseloomustab mõne sisehääliku muutumist, assimilatsiooni või sisehääliku kadu. Sõna tüvevariandid erinevad laadivahelduse korral üksteisest selle poolest, et sõnast puudub või sinna lisandub sulghäälik ...

Laensõna

Tsitaatlaen – teisest keelest üle võetud sõna või sõnaühend täpselt kirjapildi järgi, võõrtähed ja võõrapärasused jäävad sisse, hääldatakse lähtekeele häälduse lähedaselt. Muust eesti tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad või -väljendid kirjut ...

Laenukihid

Laenukihid on vaadeldavasse keelde mingil keele ajaloo etapil tulnud laenude kogumid, mis pärinevad vaadeldavat keelt tugevasti mõjutanud/mõjutavast kontaktkeelest. Eesti keele laenukihtide hulgas on nt alamsaksa, saksa, rootsi, vene, soome, ingl ...

Latiniseerimine Nõukogude Liidus

Latiniseerimine ehk latinisatsioon oli Nõukogude Venemaa ja seejärel Nõukogude Liidu rahvaste kirjakeelte ladina tähestikule üleviimise kampaania 1920. ja 1930. aastatel.

Lausung

Lausung on peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus. Üks lausung on pidev kõne, mis algab ja lõpeb selgelt tajutava pausiga. Kõige olulisem piirimarker on suulise keele puhul intonatsioon. Lausungi mõistet kasutatakse m ...

Leksikoloogia

Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib sõnavara. Üldleksikoloogia uurib eri keelte sõnavara üldisi seaduspärasusi, püüab leida sõnavara universaale ja sõnastab sõnavara uurimise põhiprintsiibid. Erileksikoloogia käsitleb ...

Levenshteini kaugus

Levenhsteini kaugus on informatsiooniteoorias, keeleteaduses ja informaatikas algoritm, mida kasutatakse kahe sõne sarnasuse kirjeldamiseks. Levenshteini kaugus näitab, kui mitu korda tuleb ühes sõnes tähte lisada, eemaldada või vahetada selleks, ...

Liidik

Liidik ehk kliitik ehk liidepartikkel on morfeem, mis käitub grammatiliselt nagu sõna, kuid ei kanna sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku. Liidikuid liigitatakse asendi järgi fraasi ees või järel eesliidikuteks ehk ...

Liitsed minevikuajad

Liitsed minevikuvormid on võrreldes lihtminevikuga keerukamad nii sisult kui vormilt. Liitvorm on ebamäärasem ega eelda sündmuste toimumisaja täpsustamist. Kõigi minevikuaegadega saab edasi anda seda, et tegevus toimub minevikus. Seda millisest v ...

Liitsõna

Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna. Liitsõna moodustatakse mingile sõnale teise sõna tüve lisamise teel, nt raud + tee > raud/tee. Liitsõnamoodustus võimaldab nimetada asju, nähtusi, tegevusi ja omadusi mõne iseloomu ...

Lingua franca

Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. Kui rahvuskeel on ...

Lubatushinnang

Lubatushinnang on keeleteaduses üks nominatiivse modaalsuse põhiliik, hinnangu väljendamine olukorra lubatavusele. Eesti keeles eristatakse nelja nominatiivse: väärtushinnang positiivne või negatiivne väärtustamine. tegelikkushinnang võimelisuse ...

Lõik (keeleteadus)

Lõik on kirjutatud proosateksti osa, mis on ümbritsevast tekstist eraldatud taandridade ja/või tühjade ridadega. Lõigu võib moodustada üks või rohkem lauset, lõigu laused on üldjuhul omavahel mõttelt seotud rohkem kui eri lõikudes olevad laused. ...

Lähilugemine

Lähilugemine on lugemismeetod, mis keskendub üksikute detailide uurimisele tekstis. Nancy Boyles’i sõnul on lähilugemine teksti erinevate kihtide analüüsimine ning just selle kaudu jõuab lugeja teksti sügavama tähenduse mõistmiseni. Lähilugemisel ...

Metafoor

Metafoor on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor. Ühe võimaliku arusaama järgi on metafoor va ...

Metafooriteooria

Metafooriteooria on keeleteaduse, konkreetsemalt kognitiivse lingvistika osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem uuriti metafoore kui kirjanduslikke nähtusi, tänapäeval käsitletakse metafooridena pea kõike keeles leiduvat, välja arvatud in ...

Mineviku kesksõna

Mineviku kesksõna ehk mineviku partitsiip on tegusõna käändeline vorm. See väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus.

Misjonilingvistika

Misjonilingvistika on kristliku misjoni teenistuses olev lingvistika. Suures osas on misjonilingvistika seotud kristluse ja selle levitamisega. Nimelt olid just kristlased paljudel juhtudel need, kes on esimesena mingi keelega põhjalikult tegelen ...

Modaalsus (keeleteadus)

Modaalsus on kõneleja hinnang situatsiooni võimalikkuse, vajalikkuse või paratamatuse kohta. Tavaliselt mõeldakse modaalsuse ja modaaltähenduste all vaid hinnangumodaalsust. Nullmodaalne väitlause on lihtsalt mingit situatsiooni väljendav konstat ...

Mõtestatud lause

Mõtestatud lause mingis kindlas keeles on selle keele sõnade lõplik jada, mis on kooskõlas selle keele grammatikaga ja mida saab kasutada millegi ütlemiseks, küsimiseks või käskimiseks. Näiteks Võti on mati all on eesti keeles mõtestatud lause, m ...