ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 325

Zadig

Zadig ehk Saatus on prantsuse filosoofi Voltairei filosoofiline romaan. Allegoorilise raamatu sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on ...

Teaduslik pilt

"The Scientific Image" on Bas van Fraasseni raamat. See ilmus Oxford University Pressi kirjastusel 1980. aastal. See on tõlgitud mitmesse keelde ja autor on selle eest pälvinud mitu auhinda. Eesti keeles ilmus raamat 2016. aastal "Avatud Eesti Ra ...

The Human Condition

Aastal 1957 lennutati kosmosesse Maalt pärit tehislik objekt, mis mõne nädala tiirles taevakehade kombel. Ta ei suutnud seda küll teha igavesena tunduva aja jooksul, kuid jäi siiski mõneks ajaks taevasse, justkui ta oleks ajutiseks taevakehade se ...

The Joy of Philosophy

"The Joy of Philosophy: Thinking Thin versus the Passionate Life" on Robert Solomoni filosoofiline raamat. See ilmus Oxford University Pressi väljaandel 1999.

The Language of Morals

Ka Herbert Gaylord Bohnert "The Semiotic Status of Commands" on proovinud taandada käsklauseid väitlausetele: "Pane uks kinni!" tähendab sama mis "Kas sa paned kohe ukse kinni või juhtub X." See on paralleelne eetikateooriatega, mis võrdsustavad ...

The Methods of Ethics

Mis on need erinevad meetodid ja mis on need erinevad praktilised printsiibid, mida inimkond on esmapilgul valmis viimsena omaks võtma? Siin tuleb kõrvale jätta hüpoteetilised imperatiivid, mis käivad ainult nende kohta, kellel on teatud kindel e ...

The Moral Demands of Memory

Teine ajalooteadvuse viis on antikvaarne: isik või rahvas vaatab oma minevikku armastuse ja ustavusega. Antikvaarse tunde väärtus seisneb selles, et see annab inimestele ja rahvastele juurte ja ajaloolise järjepidevuse tunde, lohutades neid eksis ...

The Myth of Morality

Esimene osa uurib kriitilise silmaga moraalijuttu ning leiab, et see on fundamentaalselt vigane. See on nagu flogistonijutt: "Flogiston on õhust kergem," "Tahm koosneb suuresti flogistonist." Antoine Lavoisier näitas, et see jutt on äärmiselt eks ...

The Nature of Existence

"The Nature of Existence" on filosoof John McTaggart Ellis McTaggarti kaheköiteline teos. Esimene köide ilmus 1921, teine köide 1927. Teises köites on esitatud muuhulgas samad argumendid aja mittereaalsuse kasuks mis tema artiklis "The Unreality ...

The Quest for Reality

"The Quest for Reality: Subjectivism and the Metaphysics of Colour" on Barry Stroudi filosoofiaraamat. See ilmus Oxford University Press väljaandel 2000. aastal.

The Reasons of Love

"The Reasons of Love" on Harry Frankfurti filosoofiline raamat, mis ilmus 2004 kirjastuses Princeton University Press. Raamat põhineb 2000. aastal Princetoni Ülikoolis peetud Romanell–Phi Beta Kappa loengutel filosoofias "Some Thoughts about Norm ...

The Sources of Normativity

The Sources of Normativity on Christine Korsgaardi filosoofiline raamat. See ilmus Cambridge University Pressi väljaandel 1996. Raamat põhineb 1992. aasta loengutel ja seminaril Cambridgei ülikoolis Clare Hallis. See sisaldab ka Onora ONeilli sis ...

The Sovereignty of Good

"The Sovereignty of Good over Other Concepts" on Iris Murdochi mõjukas raamat, mis ilmus esmakordselt 1967. See sisaldab kolm varem ilmunud esseed. Raamatu kordustrükke on 1970. aastast välja andnud Routledge and Kegan Paul, 2001. aastast sarjas ...

The Strife of Systems

"The Strife of Systems: An Essay on the Grounds and Implications of Philosophical Diversity" on Nicholas Rescheri filosoofiline raamat. Selle avaldas 1985 The University of Pittsburgh Press.

The Structure of Biological Science

On loomulik, et füüsika olnud teaduse loomuse teooriate peamine inspiratsiooniallikas. Sama loomulik, aga vähem ilmne on see, et nüüd tuleb pöörduda bioloogia poole. Loomulik on rakendada füüsikafilosoofiat teistele distsipliinidele. Kui see biol ...

Time, Tense and Causation

Aja loomuse ajavormiga ja ajavormita teooriaid lahutav fundamentaalne asi on dünaamilise maailmakäsituse aktsepteerimine või tagasilükkamine. Tavaliselt aga tehakse see eristus hoopis teisiti, rääkides ajavormiga ja ajavormita ajamõistete vahelis ...

Tõde ja meetod

Juttu tuleb hermeneutilisest probleemist. Mõistmise ja mõistetu õige tõlgendamise fenomen ei ole ainult vaimuteaduste metodoloogia eriprobleem: iidsest ajast on olnud olemas praktilise suunitlusega teoloogiline hermeneutika ja juriidiline hermene ...

Tähendus (Grice)

"Tähendus" on Briti filosoofi Paul Gricei üks tähtsamaid artikleid. See ilmus ajakirjas Philosophical Review, 66, 1957, lk 377–388. Artikkel sisaldub ka Gricei artiklitekogumikus "Studies in the Way of Words". Eesti keeles on ta ilmunud Ene-Reet ...

Utilitarianism

"Utilitarianism" on John Stuart Milli filosoofiline teos, utilitarismi klassikaline esitus ja kaitse. See ilmus algselt 1861 kolme artiklina ajakirjas Frasers Magazine. Raamatuna ilmusid need 1863 Londonis. Milli eesmärk oli selgitada, mis utilit ...

Utilitarianism: For and Against

"Utilitarianism: For and Against" on John Jamieson Carswell Smarti ja Bernard Williamsi filosoofiline raamat, milles Smart kaitseb utilitarismi ja Williams ründab seda. Raamat ilmus 1973 Cambridge University Pressi väljaandel.

Uus induktsioonimõistatus

"Uus induktsioonimõistatus" on kolmas peatükk ameerika filosoofi Nelson Goodmani teadusfilosoofilisest raamatust "Fakt, fiktsioon ja ennustus", mis avaldati kirjastuses Athlon Press 1954. aastal.

Vaimu fenomenoloogia

"Vaimu fenomenoloogia" on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiline teos, mis ilmus 1807. aastal. Selles kirjeldatakse teadvuse arenemist dialektiliste üleminekutena. Selle kaudu tekkivat reaalsust nimetab Hegel vaimuks. "Vaimu fenomenoloogias ...

Valitseja (Il Principe)

"Valitseja" on renessansiaja mõtleja Niccolò Machiavelli 16. sajandi alguse Itaalias kirjutatud teos, itaaliakeelsetes väljaannetes tuntud pealkirjade "Il Principe" ja "De Principatibus" all. Teos avaldati esimest korda itaalia keeles 1532. aasta ...

Välismaailma tõestus

"Välismaailma tõestus" on George Edward Moorei 1939. aastal peetud ettekanne. See on mõjutanud Ludwig Wittgensteini raamatut "Tõsikindlusest".

Walden

"Walden" on transtsedentalist Henry David Thoreau kirjutatud raamat. Teos kirjeldab looduslikus keskkonnas lihtsa elamise muljeid. Teos on nii isikliku vabaduse manifesteerimine, sotsiaalne eksperiment, vaimsuse otsimise, satiir, kui ka osaliselt ...

Vaimufilosoofia

Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku strukt ...

Anomaalne monism

Anomaalne monism on vaimufilosoofias keha ja vaimu probleemile pakutud lahendus, mille kohaselt iga vaimusündmus on identne mõne füüsilise sündmusega, kuid vaimusündmustena kirjeldatuna ei allu nad rangetele füüsilistele loodusseadustele. Sellise ...

Epifenomenalism

Epifenomenalism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt on olemas epifenomenid – entiteedid, mis on küll põhjustatud, kuid millel pole tagajärgi. Tavaliselt räägitakse epifenomenalismist analüütilise vaimufilosoofia kontekstis. Sel juhul mõistet ...

Funktsionalism (vaimufilosoofia)

Funktsionalism on seisukoht vaimufilosoofias, mille kohaselt vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisundist teevad mingit kindlat tüüpi vaimuseisundi funktsionaalsed seosed, mis sellel seisundil on tajustiimulite, käi ...

Intentsionaalne objekt

Intentsionaalne objekt on see, mille kohta mingi intentsionaalne entiteet käib. Intentsionaalseteks objektideks peetakse nii partikulaare näiteks füüsilisi esemeid kui ka asjade seise. Näiteks nii Teine maailmasõda kui see, et Teine maailmasõda l ...

Keha ja vaimu dualism

Keha ja vaimu dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised nähtused ega ümberpöördult. Dualism esineb mingil kujul nii Platonil, Aristotelesel kui ka Descartesil. Dualismi eriti tuntud vorm on Descartesi dua ...

Mis tunne on olla nahkhiir?

"Mis tunne on olla nahkhiir?" on Thomas Nageli artikkel. See ilmus esmakordselt 1974 ajakirjas The Philosophical Review, lk 435–450. Hiljem on see ilmunud mitmes kogumikus, sealhulgas "The Minds I" toimetajad Daniel Dennett ja Douglas Hofstadter, ...

Otsene realism

Otsene realism, ka terve mõistuse realism ja naiivne realism on idee vaimufilosoofias, mille kohaselt meeled annavad meile otsese teadlikkuse objektidest, just nii nagu nad on. Objektid kuuluvad füüsika seaduste alla ja säilitavad kõiki oma omadu ...

Substantsidualism

Substantsidualism on vaimufilosoofias seisukoht, mille järgi inimene sisaldab kahte substantsi. Substantsidualismi tuntuim vorm on Descartesi dualism, ning sageli kasutatakse neid väljendeid sünonüümidena. Siiski on ka teisi substantsidualismi vo ...

Teadmiseargument

Teadmiseargument ehk teadmise argument on vaimufilosoofias füsikalismivastane argument, mis ütleb, et teadmine kvaalide kohta ei ole füüsikaline teadmine, ning järelikult on maailmas midagi niisugust, mis ei ole füüsikaline. Argumendile pani nime ...

Teiste vaimude probleem

Teiste vaimude probleem seisneb küsimuses, miks me usume, et teistel inimestel ja võib-olla et ka muudel kõrgemalt arenenud loomadel on meiega sarnane teadvus ja vaim. Iga isik on teadvusel olemise tõttu oma teadvuse seisunditest teadlik ja seelä ...

Turingi test

Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist. Turingi testi standardse tõlgenduse järgi suhtleb inimene kohtunik ühe inimese ja ühe arvutiga, mis on p ...

Valgustusfilosoofia

Valgustusfilosoofia on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ja ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. sajandi alguseni. Nimetus pärineb Immanuel Kantilt. Valgustusfilosoofia tõi kaasa ...

Ameerika valgustus

Ameerika valgustus, osa laiemast valgustusajastust, oli tööstuslikule pöördele eelnenud intellektuaalse käärimise periood Põhja-Ameerika algses kolmeteistkümnes koloonias aastatel 1714–1818. Valgustuslik tärkamine viis Ameerika iseseisvussõjani, ...

Valgustus (filosoofia)

Valgustus on Immanuel Kanti essee "Mis on valgustus?" järgi inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisuse põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduv otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta. Oma ...

Valgustuse projekt

Valgustuse projekti all mõistetakse filosoofias teoreetiliselt põhjendatud taotlusi organiseerida ühiskonna- ja vaimuelu lähtuvalt valgustatud inimmõistuse poolt seatud eesmärkidest. Valgustuse projekti raames seatakse enamasti tähtsale kohale in ...

Lockei lisatingimus

Lockei lisatingimus on John Lockei omandi tööpanuse teooria osa, mis ütleb, et kuigi üksikisikutel on õigus midagi omastada seda enda töö ja panusega sidudes, saab seda teha ainult "seal, kus sama head jääb piisavalt ka teistele".

Pehme õigus

Pehme õigus on õiguslikult mittesiduvate õigusinstrumentide kohta kasutatav termin, mida sageli kasutatakse nn "kõva õiguse" vastandmõistena. Väljendit kasutatakse sageli Euroopa Liidu seadusjõudu mitteomavate nn poolõigusaktide kohta. Pehmele õi ...

Vaba kultuur

Vaba kultuur on USA õigusfilosoofi ja aktivisti Lawrence Lessigi tuntuim ja mõjukaim raamat, mis pani aluse vaba kultuuri liikumisele. Teos avaldati internetis 25. märtsil 2004 Creative Commonsi litsentsi all CC-Attribution/Non-commercial by-nc 1.0.

Peter Asbjornsen

Peter Christen Asbjornsen oli norra kirjanik ja loodusteadlane, kes tegeles norra folkloori kogumisega. Tema ja Jorgen Engebretsen Moe kogumikku "Norske Folkeeventyr" nimetatakse koostajate järgi tihti ka lihtsalt "Asbjornsen ja Moe". Asbjornsen ...

Galina Gluhhova

Galina Gluhhova on udmurdi folklorist, Udmurdi Riikliku Ülikooli udmurdi ja vene kirjanduse dotsent. Galina Gluhhova lõpetas Udmurdi Riikliku Ülikooli filoloogia teaduskonna ja töötas aastail 1987–1988 Pužmezi 8-klassilises koolis õpetajana. 1988 ...

Mirjam Mencej

Mirjam Mencej on sloveenia folklorist, usundiliste juttude ja mütoloogia uurija. Tema uurimishuvide hulka kuulub rahvausund, nõidus, maagia, surm ja üleloomulikud kogemused, aga ka üleloomulikud olendid. Mirjam Mencej on Ljubljana Ülikooli etnolo ...

Harálampos Passalís

Haralampos Passalis on kreeka folklorist ja keeleteadlane. Ta töötab uurijana Kreeka Keele Keskuses Centre for the Greek Language Thessaloniki www.greek-language.gr ja alates 1998 Thessaloniki Kultuuridevahelises koolis Evosmos Aristoteleion Pane ...

Muinasjutt

Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk žanreid. Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude žanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõel ...

Armastus kolme apelsini vastu

"Armastus kolme apelsini vastu" on Vahemere maades ja Idamaades armastatud muinasjutt. Seda tuntakse ka pealkirjade "Lamour des trois oranges", "As tres cidras do amor", "La brutta saracina" ja "La mora tuerta" all. Põhja-Euroopas pole ta nii tun ...