ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 332

Kompromiss

Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad nii, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Kompromissi analoog füüsikas, keemias, mehaanikas on tasakaal. Kompromissi on v ...

Kriitilise lugemise oskus

Kriitilise lugemise oskus on oskus kriitiliselt lugeda ja analüüsida tekste, pakkudes strateegiaid paljastamaks tekstikihtides peituvaid sõnumeid ja tähendusi. Neid protsesse valitsevad metakognitiivsed protsessid ja strateegiad, mis võimaldavad ...

Kõrgkultuur (ühiskond)

Kõrgkultuur on ühiskonnas kultuuri osa, mis on väljaspool massikultuuri, igapäevakultuuri ja rahvakultuuri. Kõrgkultuuri tunnuseid: metafoorsus: instinktiivse otseütlemise asemel kasutatakse ajaloo ja alltekstiga metafoore, mille mõistmiseks on v ...

Loov klass

Loov klass on sotsiaalmajanduslik klass, mille kohta on teooria loonud majandus- ja ühiskonnateadlane ning Toronto Ülikooli professor Richard Florida. Tema teooria kohaselt on loov klass olulisim majandusarengu tõuketegur postindustriaalsetes lin ...

Lumpenproletariaat

Lumpenproletariaat on kaltsakproletariaat, deklasseerunud kiht antagonistlikus, eelkõige kapitalistlikus, ühiskonnas: hulkurid, pätid, kerjused, vargad, röövlid, prostituudid jne. Isikud, kes on kaotanud kõik põhilised "kõrgemate" klasside tunnus ...

Macho

Macho on omadus, mis on iseloomulik mehele, kes usub, et ta peab alati oma meheks olemist tõestama ning kaitseb seetõttu traditsioonilisi soorolle. Macho üheks vastandiks on pehmo.

Maskulinism

Maskulinism ehk meesõiguslus on feministliku liikumise tulemusena tekkinud ideoloogiline vool, mis propageerib sarnaselt naise rolli ümberhindamisega ühiskonnas ka meeste rolli ümberhindamist. Maskulinismi seisukohalt on feministlik liikumine, ku ...

Meeste domineerimine

"Meeste domineerimine" on prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu 1998. aastal ilmunud teos. Eesti keeles ilmus see 2005. aastal. Võttes aluseks kabiili ühiskonna, mida ta uuris 1960. aastate alguses, selgitab Bourdieu, milliste ajalooliste mehhani ...

Mobiilsuse paradigma

Mobiilsuse paradigma on sotsiaalteaduste kaasaegne paradigma, mis uurib inimeste, ideede, informatsiooni ja asjade liikuvusi ning nende suhteid omavahel, aga ka laiemalt sotsiaalsete struktuuride ja ruumiliste arengutega. Kuigi mobiilsust ja mobi ...

Muusikasotsioloogia

Muusikasotsioloogia on muusikateadust ja sotsioloogiat ühendav distsipliin, mis uurib muusika rolli ühiskonnas, inimestevahelises suhtluses ning sotsiaalsetes struktuurides.

Netikommentaar

Netikommentaar on kirjutis veebilehel selle väljaandja loodud paigas. Seal on tavaliselt võimalus avaldada kirjutaja nimi või seda asendav nimemärk ja eraldi esile tuua käsiteldav teema. Kommentaari avaldamise aeg fikseeritakse automaatselt. Inte ...

Organisatsiooniteooria

Organisatsiooniteooria on distsipliin, mis uurib suurtes organisatsioonides toimuvaid protsesse, nende seaduspärasid ja nende seoseid organisatsiooni ülesehituslike elementidega. Organisatsiooniteooria teadusdistsipliinina asub avaliku halduse, s ...

Patriarhaalsus

Patriarhaalsus on termin, mis kirjeldab võimusuhteid meeste ja naiste vahel nii ühiskonnas kui ka eraelus. Termin patriarhaalsus tähendab otsetõlkes "isa võimu". Võrdõiguslikkusega seoses on mõiste saanud laiema tähenduse, tähistades meeste autor ...

Perekonnasotsioloogia

Perekonna defineerimisel lähtutakse sageli kas funktsionaalsest või strukturaalsest lähenemisest. Funktsionaalse lähenemise puhul vaadeldakse, milliseid ülesandeid perekond täidab ja strukturaalselt seda, kes perekonda kuuluvad. Funktsionaalse lä ...

Prekariaat

Prekariaat on töökohtade vähenemise tõttu tekkinud uus sotsiaalne klass, juhu- ja tükitöödest sõltuv ja ebakindel tööjõud, kel pole selgepiirilist tööalast identiteeti ning kelle hulgas on väga erinevate eluvaldkondade esindajaid. Prekariaat sõlt ...

Prestiiž

Prestiiž tähistab sotsioloogias inimese sotsiaalset respekteeritust ja tunnustust. Prestiiž sõltub teiste inimeste austusest ja traditsioonidest. Kui ühiskonnas üldiselt austatakse teadmisi ja oskusi, on prestiižsed inimesed need, kes teavad palj ...

Siirdeühiskond

Siirdeühiskond ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu etapp, mille käigus üks võim ja suhted asendatakse teisega, nt diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Siirdeühiskond ...

Sotsiaaldarvinism

Sotsiaaldarvinism on turumajanduslik ideoloogia, mis tekkis vastureaktsioonina elitaristliku klassiühiskonna ahistavale tsunftikorrale angloameerika kultuuriruumis. Teoreetiliselt lähtub see inglise loodusteadlase Charles Darwini evolutsiooniõpet ...

Sotsiaalinformaatika

Sotsiaalinformaatika on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite uurimine kultuurilises või institutsioonilises kontekstis. Teise definitsiooni järgi on infotehnoloogia disaini, kasutamise ja tagajärgede interdistsiplinaarne uurimine, kus v ...

Sotsiaalne indikaator

Sotsiaalne indikaator ehk sotsiaalne näitaja ehk sotsiaalne mõõdik on igasugune regulaarselt kogutav sotsiaalne statistika, mida on võimalik kasutada ühiskonna üldise seisundi ja sotsiaalse heaolu muutuste kirjeldamiseks. Levinuimad sotsiaalsed i ...

Sotsiaalne kapital

Sotsiaalne kapital moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste võrgustike tulemusel, kui gruppides toimivad normid ja ühiskondlik usaldus hõlbustab gruppidevahelist koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. Sotsiaalse kapitali mõiste defineeris es ...

Sotsiaalne klass

Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Kuna kõikidel ühiskondadel on kolm kõrgelt hinnatud ressurssi: omand prestiiž, võim, Ning need jagunevad ebavõrdselt, ...

Sotsiaalne mobiilsus

Sotsiaalne mobiilsus on sotsioloogias inimeste liikumine ühest sotsiaalsest klassist teise. Sotsioloogid uurivad, kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatustevahelisi piire. Kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses kihistumissüsteemis paika ...

Sotsiaalne norm

Ühiskondlikud normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise ühiskonna kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. Normide tekkim ...

Sotsiaalse identiteedi teooria

Sotsiaalse identiteedi teooria tähistab sotsioloogiliste probleemide uurimisele keskendunud Euroopa sotsiaalpsühholoogia eraldumist individualistlikest Põhja-Ameerika sotsiaalpsühholoogiakäsitlustest. Sotsiaalse identiteedi teooria kirjeldab pool ...

Sotsiosemiootika

Sotsiosemiootika on inimühiskonna elu eri valdkondi märgiprotsesside vaatepunktist käsitlev semiootika haru. Sotsiosemiootika tähelepanu keskmes on märgikasutuse individuaalsed ja subkultuurilised erinevused. Sotsiosemiootika mõiste võttis kasutu ...

Sotsiotehniline süsteem

Sotsiotehnilised süsteemid) on teaduslik lähenemine organisatsiooni arengus. Tööprotsessi projekteerimine mille peamine eesmärk on inim-, tehnilisi ja tehnoloogilisi töö tegurite koostoime. Termin" sotsiotehniline süsteem” kõige on infrastruktuur ...

Sugupool

Sugupool ehk soolisus ehk sotsiaalne sugu ehk sotsiaalne sugupool on inimese sugu arvesse võttes sotsiaalset, psühholoogilist või kultuurilist aspekti. Termin "sugu" tähistab vastanduse korral inimkehade füüsilist konstruktsiooni ja sugupool märg ...

Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine

Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine on teooria teadus- ja tehnoloogiauuringute valdkonnas. Selle pooldajate arvates ei määra tehnoloogia inimeste käitumist, vaid pigem mõjutab inimeste käitumine tehnoloogia arengut. Samuti ei saa tehnoloogia k ...

Toffleri ühiskonnaarengu lained

Toffleri ühiskonnaarengu lained on Alvin Toffleri ja tema naise Heidi Toffleri kirjeldatud kolme tüüpi ühiskonnad, kus iga uus laine tõukab vanemad ühiskonnad ja kultuurid välja. Põllumajanduslik revolutsioon märgib esimest lainet, industriaalrev ...

Traditsioon

Traditsioon ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine. Traditsioon eeldab millegi kordumist - sündmuse, elukommete. Traditsioon võib koosneda ka mitmest erinevast tegev ...

Töölisklass

Töölisklass on sotsiaalne klass, kuhu kuuluvad tasustatud tööga tegelevad inimesed, eriti füüsilise töö tegijad ja tööstustöölised. Töölisklassi ametid on peamiselt sinikraede, aga ka mõnede valgekraede ja enamiku roosakraede tööd. Töölisklassi l ...

Uusinstitutsionalism

Uusinstitutsionalism ehk neoinstitutsionalism on teooria, mis keskendub institutsioonide sotsioloogilisele käsitlusele: viisidele, kuidas need suhtlevad ja mõjutavad ühiskonda. Uusinstitutsionalism vaatleb institutsioone väljaspool tavapärast maj ...

Vaesusindeks

Vaesusindeks riigi elustandardi näitaja. Inimpuuduse indeks HPI võeti esmakordselt kasutusele ÜRO arenguprogrammi UNDP inimarengu aruandes 1997. aastal, püüdes koondnäitajaga ühendada elukvaliteedi puuduste erinevad omadused, et jõuda kokkuvõtlik ...

Vähemusgrupp

Vähemusgrupp on visuaalselt eristatav grupp, mida iseloomustavad visuaalsel erinevusel baseeruv enamuse diferentseeriv suhtumine, identiteedi ümber kujundatud omanäolisus ja teadlikkus teistega jagatavast identiteedist. Vähemusgrupiks nimetatakse ...

Ühiskond

Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Lähtuvalt toidu tootmisest hakkasid inimesed moodustama ühiskondi u 10 000 aastat tagasi. See viis jõukuse ja pärimiseni. Rohkem jõukust tõi ka ...

Taoism

Taoism) on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta ...

Daodejing

"Daodejing", ka Raamat teest ja väest või Kulgemise väe raamat on taoismi alustekst, mille autorlus on traditsiooniliselt omistatud Laozile. Arvatavasti 3. saj esimesel poolel eKr loodud Daodejing koosneb pisut enam kui 5000 kirjamärgist. Teos on ...

Uustaoism

Uustaoism ehk neotaoism on fokaalne areng Hiina filosoofias. Hiinapärane nimetus seesugusele suunitlusele on xuanxue, milles sõna esimene pool xuan tähendab tumedat, müstilist, tundmatut. Sõna teine pool xue tähendab õppimist. Modernses Hiina kul ...

Wen Wangi korrastus

Wen Wangi korrastus on Zhou Yi ehk Muutuste raamatu 64 gua järjestus. Neid guasid kutsutakse kuusjoonteks, kuna igal nende kuuest positsioonist on üks kahest võimalikust joonetüübist: katkematu või katkega joon.

Yinfujing

Yinfujing "Varjatud märkide lõime" ehk Huangdi Yinfujing on üks peamistest taoistlikest kanoonilistest tekstidest, mille autorsus oli omistatud müütilisele imperaatorile Huangdile. Teos seostub ja seda seostatakse Yijingi, taoistlike praktikate, ...

Teadusfilosoofia

Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega. Teadusfilosoofia kitsamas mõttes tegeleb loodusteadusega seotud filosoofiliste probleemidega. Laiemas mõttes kuuluvad teadusfilosoofia alla ka näiteks ...

Duhemi-Quinei alamääratuse tees

Duhemi-Quinei alamääratuse tees, ka Duhemi-Quinei tees on seisukoht, et on võimatu kontrollida ühte hüpoteesi eraldi võetuna, sest see esineb alati mingis teooriate raamistikus. Tees on nimetatud Pierre Duhemi ja Willard Van Orman Quinei järgi. D ...

Entiteedirealism

Entiteedirealism on teadusfilosoofias realismi poolik variant, mis peab reaalseteks ainult entiteete, mitte teooriaid. Tuntud entiteedirealistide seas on Ian Hacking ja Nancy Cartwright. Entiteedirealism tunnistab reaalseks need entiteedid, mida ...

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimis ...

Induktsionism

Induktsionism on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon. Induktsionismiks nimetatakse ka teadusfilosoofia suunda, mida iseloomustab induktsionistlik seisukoht. Üldisemalt võidakse induktsionismiks seisukohta ...

Induktsioon

Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, ...

Induktsiooniprintsiip

Induktsiooniprintsiip on printsiip, millega induktsionistid õigustavad induktiivsete järelduste suurt tõenäosust. Printsiibi sõnastas Bertrand Russell raamatus The problems of philosophy järgmisel kujul: "a) Kui on leitud, et mingi asi teatavast ...

Juhuslik avastus

Juhuslik avastus ehk juhuavastus ehk serendiipsus on mõiste, mida kasutatakse, kirjeldamaks näiliselt juhuslikult tehtud avastusi. Louis Pasteur on öelnud, et "Juhus soosib ettevalmistunud meeli" ning nõnda peetakse ka juhusliku avastuse juures o ...

Kinnitus

Kinnitus on vaatlusandmete või muude tõendite tugi teaduslikule teooriale või muule hüpoteesile. Sel juhul öeldakse, et tõendid kinnitavad ehk toetavad teooriat või hüpoteesi. Induktiivselt tugeva arutluse eeldus kinnitab selle järeldust.