ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 34

Väike-Kaukasus

Väike-Kaukasus, armeenia Փոքր Կավկաս, aserbaidžaani Kiçik Qafqaz) on mäestik Aasias, osa Kaukasusest. Piirab loodest, põhjast ja kirdest Armeenia mägismaad, ulatudes Çoruhi ülemjooksust Adžaarias Araksini. Kõrgus kuni 3724 meetrit. Väike-Kaukasus ...

Beskiidid

Beskiidid on üldnimetus mitmele mäeahelikule Karpaatides. Kulgevad Karpaatide põhjaküljel lääne-ida suunas. Beskiidide ulatus läänest itta on 600 km, laius umbes 50 km. Kõrgus kuni 2061 meetrit. Osad allikad ei arva Beskiidide hulka Ukraina Beski ...

Bieszczady

Bieszczady on mäestik Euroopas, osa Ida-Karpaatide lääneotsas asuvast Ida-Beskiidide kompleksist. Bieszczady mäestikuks loetakse Łupkówi kuru ja Võškivskõi kuru vahelist kirde-kagusuunalist ahelikku, millest suurem osa asub Poola kaguotsas ning m ...

Hibiinid

Hibiinid on mäestik Põhja-Euroopas Koola poolsaarel. Venemaa Murmanski oblasti kõrgeim mäemassiiv jääb Imandra ja Umbjärve vahele ning hõlmab ligi 1300 ruutkilomeetrit. Hibiinide kaks kõrgemat platood on 1201 m kõrgune Judõtšvomtšorr ja 1191 m kõ ...

Kithairónas

Kithairónas) on mäeahelik Euroopas Balkani poolsaarel Kreekas. Kulgeb ida-lääne suunas, eraldab Boiootiat põhjas Atikast ja Megaris lõunas. Kõrgus kuni 1409 meetrit. Kithairónaselt saavad alguse jõed Asopos ja Kifisós Kephisos. Vana-Kreekas oli K ...

Krndija

Krndija on mäestik, mis asub Horvaatias, Slavoonias. Administratiivselt jääb see Virovitica-Podravina, Osijeki-Baranja ja Požega-Slavoonia maakondadesse. Loodusgeograafiliselt jääb Krndija Papukist ida poole, olles selle jätkuks. Krndija asub Ora ...

Siebengebirge

Bad Honnefi ja Königswinteri valdades asuv ala koosneb rohkem kui 40 künkast. Künkad on iidset vulkaanilist päritolu ja tekkisid 28–15 miljonit aastat tagasi. Enamik Siebengebirge territooriumist kuulub keskkonnakaitse all olevasse Siebengebirge ...

Skandinaavia mäestik

Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas. Kulgeb edela-kirde suunas poolsaare lääne- ja loodeosas, hõlmab Norra ning osa Rootsist ja Põhja-Soomest. Mäestiku pikkus on umbes 1700 km ja laius umbes 600 km lõunas. Kõrgeim osa ...

Vtáčnik

Vtáčnik on põhiliselt andesiidist koosnev mäestik Slovakkias Nitra ja Hroni jõe vahel, osa Lääne-Karpaatidest. Mäestiku kõrgeim tipp on Vtáčnik kõrgusega 1346 meetrit.

Wicklow mäed

Wicklow mäed on Iirimaa suurim mägiala. Kagu-Iirimaal Leinsteri provintsis Wicklow krahvkonnas asuvad Wicklow mäed ulatuvad üle samanimelise krahvkonna piiride ka naabriks olevasse Dublini, Wexfordi ja Carlow krahvkonda. Dublini piirkonnas on mäe ...

Andid

Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat. Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on ro ...

Adirondack

Adirondack on tavaliselt Apalatšide koosseisu arvatav mäestik USA New Yorgi osariigi kirdeosas Ontario järve ja Champlaini järve vahel. Ta on Kanada kilbi jätk. Kõrgeim tipp on Mount Marcy 1629 m üle merepinna. Adirondacki piirkonnas on palju jär ...

Black Hills

Black Hills on mäestik Põhja-Ameerikas Ameerika Ühendriikide Lõuna-Dakota osariigi lääneosas ja Wyomingi osariigi kirdeosas. Mäestiku kõrgeim tipp on Harney 2208 m. Mäestiku ingliskeelne nimi on tõlge lakotakeelsest väljendist Pahá Sápa mäed, mis ...

Ahaggar

Ahaggar on mägismaa Põhja-Aafrikas Sahara keskosas Alžeeria lõunaosas. Ahaggari mägismaa kõrgeim tipp on Tahati mägi 3003 m, mis on ka Alžeeria kõrgeim punkt. Geoloogilises mõttes on Ahaggar noor, umbes 2 miljonit aastat. Ta koosneb peamiselt vul ...

Kolõma mägismaa

Kolõma mägismaa ehk Gedan ehk Gõdan on mägismaa Venemaa kirdeosas Kirde-Siberis peamiselt Magadani oblasti territooriumil. Mägismaa lõunaosa paikneb Jama ja Gižiga lahe rannikul. Kolõma mägismaa koosneb mäeahelikest, lavamaadest ja seljakutest, m ...

Korjaki mägismaa

Korjaki mägismaa on mägismaa Venemaa kirdeosas Kirde-Siberis Tšuktšimaa ja Kamtšatka oblasti territooriumil. Paikneb Beringi mere rannikualal Anadõri lahe ja Kamtšatka poolsaare vahel. Mägismaal vahelduvad mäeahelikud, seljakud ja madalahelikud. ...

Põhja-Baikali mägismaa

Põhja-Baikali mägismaa on mägismaa Venemaa kaguosas Baikali järve ääres Irkutski oblastis ja Burjaatias. Põhja-Baikali mägismaal on mitu mäemassiivi ja tasaste tipualadega mäeahelikku Ülemangara ahelik, Sõnnõri ahelik. Mägismaa kõrgeim koht 2578 ...

Tšuktši mägismaa

Tšuktši mägismaa on mägismaa Euraasia kirdeosas Venemaal. Koosneb mitmest mäeahelikust ja mäemassiivist sealhulgas Šelagski ahelik kõrgusega 1105 m, Ekiatapski ahelik 1522 m, Pegtõmelski ahelik 1810 m) ning Amguema jõest ida pool kõrgustikest ja ...

Lõuna-Šoti mägismaa

Lõuna-Šoti mägismaa on mägismaa Suurbritannia saarel Šotimaa lõunaosas. Kesk-Šoti madalik eraldab seda põhjas Põhja-Šoti mägismaast, lõunas piirneb see Cheviot Hillsi ja Penniini mägedega. Mägismaa pikkus edelast kirde suunas on umbes 180 km. Moo ...

Põhja-Šoti mägismaa

Põhja-Šoti mägismaa on mägismaa Suurbritannia saare põhjaosas Šotimaal. Lõunas eraldab seda Lõuna-Šoti mägismaast Kesk-Šoti madalik. Kõrgus on kuni 1343 m. Koosneb gneisist, graniidist, kiltkivist, kvartsiidist, ka punakast liivakivist ja efusiiv ...

Pitztal

Pitztal on alpiorg Tiroolis, Austrias. Pitztal on Ülem-Inntali lõunapoolne külgorg ning kulgeb Ötztali ja Kaunertali orgude vahel. Pitze jõgi voolab oru pikkuses ja suubub Rifflsee järve ülemjooksust läänes; selle keskmine voolukiirus on 2.7 m³/s ...

Pusteri org

Pusteri org on org Alpides, mis jookseb ida-läänesuunalisena Lienzist Ida-Tiroolis, Austrias Mühlbachini Brixeni lähedal Lõuna-Tiroolis Itaalias. Pusteri oru Lõuna-Tirooli vallad moodustavad Pustertali ringkonna.

Zillertal

Zillertal on org Austrias Tiroolis, kus voolab Zilleri jõgi. See on kõige laiem org Inntalist lõunas ja laenab oma nime Zillertali Alpidele, tugevalt liustikega kaetud Alpide osale, kus ta asub. Tuxi Alpid asuvad läänes, samas itta jäävad Kitzbüh ...

Tuxertal

Tuxertal on org Tiroolis, Austrias. Zillertali kõrvaloruna, millest see hargneb Mayrhofeni juures, on Tuxertal umbes 13 km pikk ja ligipääsuks on Tuxer Straße. Mayrhofenist Hintertuxini Tuxi vallas, külas, mis orule nime on andnud, on kõrguse eri ...

Wattental

Wattental on Inntali lõunapoolne kõrvalorg. Org, milles voolab Wattenbachi jõgi, on lõikunud sügavalt sisse Tuxi Alpide kvarts-fülliitkaljusse. Kaks hajaküla Wattenberg ja Vögelsberg Wattensi vallas laiuvad üle oru välimise osa. Oru ülemises otsa ...

Ulteni org

Ulteni org on 40 km pikk mäeorg Lõuna-Tirooli provintsi lääneosas Põhja-Itaalias. See on Falschaueri jõe org, mis on Adige jõe parempoolne lisajõgi. See on edela-kirde sihiline, paralleelne Vinschgau madalama osaga, ja see paikneb Meranost lõunas ...

Valtellina

Valtellina või Valtelline ; on Itaalia põhjaosas Lombardia maakonnas asuv Šveitsiga piirnev org. Tänapäeval on org tuntud oma suusakeskuse, kuumaveeallikatega spaade, kuivatatud liha bresaola, juustude ja veini poolest. Möödunud sajanditel oli te ...

Vinschgau

Vinschgau või Vinschgau org on Adige või Etschi jõe oru ülemine osa Lõuna-Tirooli lääneosas Itaalias.

Kuristik

Kuristik ehk taarn on jõevee poolt kõvadesse kivimitesse kulutatud püstjate veerudega sügav ja kitsas org peamiselt mäestikes. Kuristikuks nimetatakse ka väga kitsast ja sügavat sälkorgu. Kuristik tekib nii, et vooluvesi tungib mingisse lõhesse, ...

Aare kuristik

Aare kuristik ehk Aare jõe kuristik, ka Meiringeni kuristik on kuristik Šveitsis Berner Oberlandis Aare jõel. Lubjakivi-kaljumassiivi Innertkircheni ja Meiringeni vahel takistas Aare jõe äravoolu Grimseli kuru piirkonnast. Sulamisvesi jääaegse Aa ...

Raudvärav

Raudvärav on kuristik, mis asub Doonau jõel Orșovast allavoolu Rumeenia ja Serbia piiril. Raudväravate-nimelisi kuristikke leidub maailmas ka mujal.

Lars Christenseni mäetipp

Lars Christenseni mäetipp on kilpvulkaan Antarktikas asuval Peeter I saarel. Geograafilised koordinaadid on 68°50′ S, 90°37′ W või 68°51 S, 90°35 W. Selle tipp on saare kõrgeim mäetipp. Mäe kõrgus merepinnast on 1640 m või 1646 m või 1750 m või 1 ...

Tegevvulkaan

Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus. Terminit "tegevvulkaan" mõistetakse mitmeti. Mõnikord nimetatakse nii vulkaane, mis parasjagu purskavad. Enamasti aga arvatakse tegev ...

Agung

Agung on 3142 m kõrgune tegevvulkaan Indoneesias Bali saare idaosas, Bali kõrgeim tipp. Vulkaan purskas 1963–1964 ja tegutseb siiani. Tal on 500 m lai ja 200 m sügav kraater, kust aeg-ajalt väljub suitsu ja tuhka. Läänest tulevad õhumassid kaotav ...

Asama

Asama on tegevvulkaan Jaapanis Honshū saarel. Asama asub saare keskosas Nagano ja Gumma prefektuuri piiril. See piir kulgeb mööda Kantō ahelikku ja Asama asub selle aheliku põhjaosas, kus Kantō ahelik jõuab Mikuni ahelikuni. Asamale lähimad linna ...

Batur

Batur on tegevvulkaan Balil, Bali kõrguselt teine tipp Agungi järel. Vulkaani kõrgus on 1717 meetrit. Baturi esimene kirjeldatud purse toimus 1804. Sellest ajast saadik on ta aktiivne olnud ja viimati purskas ta 2000. Pursked on olnud kerged kuni ...

Bulusani vulkaan

Bulusan on tegev kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare lõunaosas. Bulusani vulkaan asub umbes 9 km Bulusani linnast läänes. Ta on kõige lõunapoolsem vulkaan Luzoni saarel. Tema geograafilised koordinaadid on 12° 46′ 12″ N, 124° 3′ 0″ E. Rohkem ku ...

Etna

Etna on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan ja üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaani kõrgus on 3326 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool.

Eyjafjallajökull

Eyjafjallajökull on liustik koos selle all paikneva vulkaaniga Islandil. Nimi Eyjafjallajökull tähendab islandi keeles saare mägede liustik.

Galerase vulkaan

Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus. Vulkaan asub umbes 10 km departemangu keskusest Pastost lääne pool. Selle geograafilised koordinaadid on 1° 13′ N, 77° 22′ W. Galerase kõrgus on 4276 meetrit. Galeras on Colomb ...

Galunggung

Galunggung on tegev kihtvulkaan Indoneesias Jaava saare lääneosas. Vulkaani geograafilised koordinaadid on 7° 15′ 30″ S, 108° 4′ 30″ E. Galunggungi kõrgus on 2168 meetrit. Selle nõlvad on kaetud metsaga. Nähtav on umbes 4200 aastat tagasi moodust ...

Karangetang

Karangetang ehk Api Siau on tegevvulkaan Indoneesias Siau saare põhjaosas, kihtvulkaan. Vulkaan asub Sangihe saarestiku keskosas Sulawesi põhjatipu ja Mindanao lõunatipu vahel, 2200 km Jakartast kirdes. Tema geograafilised koordinaadid on 2°47N, ...

Kelud

Kelud on tegev kihtvulkaan Jaava saarel Ida-Jaava provintsis. Kelud asub Vaikse ookeani tulerõngas. Vulkaani kõrgus on 1731 meetrit. Alates aastast 1000 on toimunud üle 30 vulkaanipurske. Ka viimase sajandi vältel on Kelud korduvalt pursanud 1919 ...

Kerinci

Kerinci on tegev kihtvulkaan Indoneesias. Ta on Indoneesia kõrgeim vulkaan kõrgeim mägi Sumatra saarel. Mägi asub saare lääneranniku lähedal. Kerinci geograafilised koordinaadid on 1° 42′ S, 101° 17′ E. Ta kuulub Jambi provintsi, mille merepiir e ...

Kīlauea vulkaan

Kīlauea vulkaan on tegevvulkaan Hawaii saarestikus. Vulkaani kõrgus on 1277 m. Ta katab 13.7% Hawaii saare pindalast. Kīlauea koos Hualālai, Kohala, Mauna Kea ja Mauna Loa vulkaaniga moodustavad saarestiku suurima saare Hawaii. Kīlauea tippu on m ...

Kizimen

Kizimen ehk Štšapinskaja sopka on tegevvulkaan Kamtšatka poolsaarel Tumroki aheliku lõunaosa lääneküljel 115 km kaugusel Milkovost ja 265 km kaugusel Petropavlovsk-Kamtšatskist. Vulkaani kõrgus on 2485 meetrit. 20. sajandi viimane purse toimus aa ...

Krakatau

Krakatau on vulkaaniline saar samanimelises saarestikus Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Enne 1883. aastat oli saar 9 km pikk ja 5 km lai. Saarel oli kolm vulkaanitippu: Rakata 820 m kõrge lõunaosas, Danan 450 m keskosas ja Perboewatan ...

Laki

Laki on vulkaan Islandi lõunaosas. Vulkaani kõrgus on 818 meetrit. 8. juunil 1783 alanud ja 7. veebruarini 1784 kestnud purskes paiskas Laki koos kõrvalasuvate kraatritega välja 12–15 km³ laavat, mis kattis 565 km² suuruse ala. Laavafontäänid tõu ...

Merapi

Merapi on 2911 meetri kõrgune kihtvulkaan Jaaval. Merapi on Indoneesia kõige aktiivsem vulkaan. Alates 1548. aastast on ta pursanud 68 korda. 1992. aastal alanud purse kestis 10 aastat. Vulkaani jalamil asub 637 tuhande elanikuga Yogyakarta linn ...

Ngauruhoe

Ngauruhoe on tegevvulkaan Uus-Meremaa Põhjasaarel. Ngauruhoe on 2291 meetri teistel andmetel 2287 m kõrgune koonilise kujuga kihtvulkaan. Vulkaan asub Tongariro rahvuspargis. Ngauruhoe on pursanud laavat aastatel 1870, 1949, 1954 ja 1975. Vulkaan ...