ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 356

Kvindiring

Kvindiring on muusikateoreetiline skeem, mis kirjeldab helide ja helistike omavahelisi suhteid. Kvindiring põhineb seaduspärasusel, et mistahes helist puhta kvindi kaupa üles- või allapoole liikudes jõutakse pärast kõikide teiste nootide läbimist ...

Laiendatud tonaalsus

Laiendatud tonaalsus on muusikas harmoonia, mida moodustavad akordid ei ole tertsilise ülesehitusega või mis ei järgi funktsionaalharmoonia reegleid. Traditsioonilise tonaalse harmoonia mõningatest aspektidest loobumist võib täheldada juba 19. sa ...

Lause (muusika)

Lause on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt fraasist, fraasi kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt poolkadentsiga. Laused moodustavad perioodi. Lääne muusikateooriasse on lause mõiste analoogia põhjal võetud ...

Limiit (muusika)

Limiit ehk harmoonia limiit on muusikas Harry Partchi poolt kasutusele võetud mõiste, et kirjeldada teatud muusikateose harmooniat või harmooniat, mis on aluseks mingile helireale. Partch leidis, et "mida suurem on limiit, seda harmooniliselt kee ...

Löök (muusika)

Löök on muusikas ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse kas helikestuste abil näiteks sekundites või helivältuse abil löögi vältus võib olla näiteks veerandnoot. Partituuris võivad löögid olla organiseeritud takt ...

Meetrum

Meetrum ehk aktsentmeetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute löökide suhe. Muusikas esinevate helivältuste mitmekesisusele vaatamata on mõnikord võimalik tajuda, et muusikat läbib mingi keskne helivältus, mille suhtes ülejäänud helivältused organ ...

Meloodia

Meloodia ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus. Meloodia olemuse määravad üksteisele järgnevad helikõrguslikud intervallid ja helide rütm: meloodia on horisontaalne helikõrgusstruktuur. Meloodia võib olla vormitud ...

Multivalentne muusikaanalüüs

Multivalentne muusikaanalüüs on ameerika muusikateoreetiku James Websteri loodud muusikaanalüüsi kontseptsioon, mille kohaselt muusikateos hõlmab suurt hulka erinevaid valdkondi: tonaalsust, muusikalisi ideid, rütmi, dünaamikat, instrumentatsioon ...

Muusika väljendusvahendid

Muusika väljendusvahendid, ka muusikalised väljendusvahendid, on muusikas rakendatud muusikalised objektid. Helilooja kasutab muusika väljendusvahendeid heliteose loomiseks, interpreet ehk esitaja kasutab neid heliteose tõlgendamiseks ning muusik ...

Muusikaline heli

Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus. Heli, millel selgelt eristatav helikõrgus puudub, nimetatakse mürak ...

Muusikaline objekt

Muusikaline objekt on muusikas tunnetatud entiteet. Muusikalise objekti määratlemisel on kolm tingimust vrd Carpenter 1967: 62: muusikaline objekt on üksus: kõik, mida on võimalik muusikalises objektis tajuda, peab olema tajutav kas terviku või t ...

Muusikaline parameeter

Muusikaline parameeter, dimensioon, domeen, kriteerium, mõõde, omadus, tahk, tunnus, osamoment) on muusikalise objekti suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi. Muusikaline ...

Nomos

Nomos muusikas on reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Reeglid puudutavad karakteerseid meloodiakäike, rütmi, helilaade ja laulu vormi. Nomose mõiste kujunes arhailisel ajastul Vana-Kreeka muusikas. Nomos võimal ...

Ostinato

Ostinato on muusikas objekti omadus korduda muutumatuna. Muutumatult korduda võib näiteks motiiv, rütm, harmooniajärgnevus vms. Ostinato pikkus võib olla alates lühikesest kahenoodilisest motiivist kuni pika muusikalise fraasini. Korrata võib rüt ...

Parafoonia

Parafoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul meloodiat dubleeritakse mingi intervalli võrra kõrgemal või madalamal. Keskaegse varase mitmehäälsuse puhul oli selleks intervalliks tavaliselt kvart või kvint. Rousseau 1765: 11: 920 ...

Partituur

Partituur kitsamas tähenduses on muusikas heliteose kõigi muusikainstrumentide partiide üksikasjaline üleskirjutus ülestikku asuvatel noodijoonestikel. Partituuris asetsevad kõik muusikainstrumentide partiid pillirühmade kaupa ülestikku, kusjuure ...

Polüfoonia

Polüfoonia on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus. Polüfoonia on üks mitmehäälse faktuuri tüüpe. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontrapunktiks.

Posttonaalne muusika

Posttonaalne muusika on atonaalne ja dodekafooniline muusika. Samas hõlmab ta ka oma negatiivset vastandit – tonaalset muusikat. Vahel kasutatakse ka mõistet "kolmkõlaline posttonaalne muusika". Selle all mõeldakse sellist hilisromantilist muusik ...

Puhas häälestus

Teoreetiliselt on iga puhtas häälestuses intervall kirjeldatav täisarvude suhtega. Näiteks puhast oktaavi kirjeldab täisarvude suhe 2:1, puhast kvinti suhe 3:2 ning puhast kvarti suhe 4:3. Kahe intervalli liitmiseks tuleb nende suhted korrutada n ...

Pööre (muusika)

Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus. Pööre võib olla intervalli inversioon, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega; komplementaarintervall suhtes mingisse intervalliruumi näiteks ...

Pythagorase häälestus

Pythagorase häälestus on muusikas puhas häälestus, mis põhineb puhastel kvintidel helisageduste suhtega 3:2. Nimetust "pythagorase häälestus" hakati kasutama 16. sajandil süsteemi kohta, mida Pythagoras oli kirjeldanud juba 6. sajandil eKr ja kes ...

Seeria (muusika)

Seeria on muusikas üldmõiste, mis võeti kasutusele seoses seriaalse meetodi väljakujunemisega 1940–1950-ndatel. Harilikult peetakse seeria all silmas muusikaliste elementide järjestatud suktsessiooni, mida kasutatakse muusika loomise materjalina ...

Sekvents

Sekvents on muusikas motiivi või pikema meloodialõigu või harmoonia kohene kordumine samas hääles kõrgemal või madalamal kõrgusel. 18. ja 19. sajandi klassikalises muusikas klassitsism ja romantism oli see üks kõige kasutatumatest meloodia-arendu ...

Solmisatsioon

Solmisatsioon ehk solmiseerimine on keskajal muusikas tekkinud praktika laulda helisid silpide abil. Alati on tehtud vahet absoluutsel ja relatiivsel solmisatsioonil. Umbes 13. sajandil nimetati solmisatsiooni sõnaga solfatio tuletis silpidest so ...

Suhteline kõrgustähistus

Suhteline kõrgustähistus ehk relatiivne noodisüsteem on muusika õpetamisel ja ettekandmisel kasutatav süsteem, kus noodi nimetus ei sõltu tema absoluutsest kõrgusest, vaid tema astmelisest väärtusest antud helistikus. Algselt olid nootide silpnim ...

Sünkoop

Sünkoop on muusikas meetrumiga konfliktis rütm, mis tekib aktsendi nihkumisel rõhuliselt löögilt rõhutule. Meetrumi ühele osale langev vältus võib jaguneda omakorda kaheks, neljaks või kaheksaks noodiks. Nendest rõhulisemana tunneme esimest, kolm ...

Taktimõõt

Taktimõõt on muusika noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, milles murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile. murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis Noodikirjas kirjutatakse takt ...

Teema (muusika)

Teema on heliteose peamist muusikalist mõtet kätkev vormielement. Sellel põhineb heliteose või selle osa ülesehitus, kuna teemat kasutatakse tagasipöördumiseks, töötlemiseks, vahel ka vastandamiseks või kombineerimiseks teiste teemadega. Teemal o ...

Teisendusteooria

Teisendusteooria on muusikaanalüüsi meetodite kogum, mida rakendatakse peamiselt 19. ja 20. sajandi muusikas avalduvate eriliste harmoonianähtuste uurimiseks. Teisendusteooria alused töötati välja 1980. ja 1990. aastatel ingliskeelses muusikateor ...

Tervetoon

Tervetoon ehk täistoon ehk toon on üldises praktilises muusikalises keelekasutuses suure sekundi sünonüümiks. Võrdtempereeritud häälestuses on ühe tervetooni suuruseks 200 tsenti. Mõiste "tervetoon" tuleneb Aristoxenose poolt kasutusele võetud mõ ...

Tonaalne helirida

Tonaalne helirida ehk keskendatud helirida on üht helikõrgust või helikõrguste kogumit eriliselt esile tõstev, rõhutav helirida. Tonaalses helireas ei ole kõik astmed ühesuguse kõlaiseloomuga. Ühed mõjuvad lõpetavalt, jätavad mulje rahunemisest, ...

Tonaalsus

Tonaalsus on muusikas helistiku olemasolu, mis tähendab muusikalise struktuuri heliklasside funktsionaalset sõltuvust kesksest heliklassist, näiteks toonikast. Tonaalsus on üks lääne muusikalise mõtlemise põhilisi kontseptuaalseid kategooriaid, m ...

Tugiheli

Tugiheli on heli, mis jätab mulje rahunemisest ja mõjub lõpetavalt. Tugihelid on helirea püsivad astmed. Need on I, III ja vahel ka V aste. Ülejäänud astmed väljendavad lõpetamatust ja vajadust edasiliikumiseks, omades tunglevust lähimasse püsiva ...

Võrdtempereeritud 22-helisüsteem

Võrdtempereeritud 22-helisüsteem on muusikas helisüsteem, mis põhineb oktavi jagamisel kahekümne kaheks võrdseks intervalliks suhtega kahekümne kahes juur kahest ehk 54.55 tsenti. Idee jagada oktav 22ks võrdse suurusega astmeks tekkis 19. sajandi ...

Võrdtempereeritud häälestus

Võrdtempereeritud häälestus on muusikas häälestus, milles pythagorase komma nivelleerimiseks jaotatakse oktav kaheteistkümneks võrdseks osaks helisageduste suhetega f 2 f 1 = 2 1 12 ≈ 1.059 46309 {\displaystyle {\frac {f_{2}}{f_{1}}}={\sqrt{\frac ...

Väli (muusika)

Väli, ka helimassiiv, kõlamassiiv, pind, on muusikas piiritletud helimass. Välja tüüpilisteks omadusteks on helikõrguslik ulatus ja ajaline kestus. Muudeks välja identiteeti määravateks muusikalisteks parameetriteks võivad olla näiteks kontuuri t ...

Heliteos

Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö ehk helind ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit. Heliteose materjaliks võivad olla muusikalised helid ja mürad. Hel ...

433"

433" on John Cagei teos, mida võib esitada ükskõik mis pill või pillikoosseis. Cage komponeeris selle 1952. aastal ja sellest sai üks nüüdismuusika võtmeteoseid. Teos koosneb kolmest osast. Partituuris on nootide asemel märgitud tacet vaikib. See ...

Carmina Burana (kantaat)

"Carmina Burana" on helilooja Carl Orffi 1935. aastal kirjutatud kantaat orkestrile, koorile ja solistidele. Kantaadi ladinakeelne pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" ning selle tekstid on pärit 13. sajandi Saksamaa samanimelisest käsikirja ...

Ilusal sinisel Doonaul

"Ilusal sinisel Doonaul" on Austria päritolu helilooja Johann Strauss II 1866. aastal komponeeritud menukas valss. Op. 314 tuli esmaettekandele Viini Meestelaulu Seltsi kontserdil Volksgarteni puhkepargis Corti kohvikus 15. veebruaril 1867. Esmae ...

Itaipu (muusikateos)

"Itaipu" on Philip Glassi sümfooniline kantaat neljas osas. Ta kirjutas selle 1989. aastal anonüümse patrooni tellimusel Atlanta Sümfooniaorkestrile pühenduseks samanimelisele maailma suurimale hüdroelektritammile. Teose esmaettekanne oli 2. nove ...

Kaanon D-duuris

Kaanon D-duuris on Saksa barokkhelilooja Johann Pachelbeli teos. Lugu on mitmehäälne ning kogu aeg samade akordide taustal. Algselt kirjutati pala kolmele viiulile ja basso continuo le, sellele järgnes gigue samas helistikus. Koos teiste Pachelbe ...

Lagrime di San Pietro

"Lagrime di San Pietro" on Orlando di Lasso viimane helitöö, 20 madrigalist ja lõpumotetist koosnev vokaaltsükkel. Teos on kirjutatud 7 häälele ning jaguneb kolmeks seitsmest palast koosnevaks plokiks. Helilooja pühendas teose paavst Clemens VIII ...

Lobgesang

"Lobgesang" oopus 52 on Felix Mendelssohn Bartholdy sümfooniline kantaat solistidele, segakoorile ja orkestrile. Pärast helilooja surma avaldati see ka tema 2. sümfooniana B-duuris, kuid see ei ole Mendelssohni antud nimetus ega numeratsioon.

Neli aastaaega (Vivaldi)

"Neli aastaaega" on Antonio Vivaldi kirjutatud tsükkel neljast viiulikontserdist, mis on pealkirjastatud aastaaegade nimetuste järgi. Ta lõi need 1723. aastal oma esimeste viiulikontsertidena. Tsüklit peetakse Vivaldi teoste seas tuntuimaks ja pa ...

Oktophonie

"Oktophonie" on Saksa elektronmuusika teerajaja, avangardhelilooja ja serialismi tuntuima viljeleja Karlheinz Stockhauseni helitöö ooperist "Dienstag aus Licht".

Organ²/ASLSP

"Organ²/ASLSP" on John Cagei oreliteos. Teose noot koosneb kaheksast leheküljest. Cage kirjutas selle 1987. aastal oma varasema klaveriteose "ASLSP" põhjal. 1985. aastal valminud klaveriteos kestab olenevalt ettekandmisel valitud tempost tavalise ...

Palestiina laul

"Palestiina laul", vanemates allikates ka "Palestiinalaul", on 13. sajandi algul kirjutatud keskülemsaksakeelne laul, millest on tänaseni säilinud nii tekst kui ka meloodia. Laulu autor on minnesinger Walther von der Vogelweide ja see on tema tek ...

Pavaan (Fauré)

Pavaan oopus 50 on prantsuse helilooja Gabriel Fauré teos, mille ta kirjutas 1887. aastal. Algselt oli see klaveripala, kuid sai tuntuks orkestriversioonis koos kooriga või ilma. Teose rütmi aluseks on 16. sajandi õukonnatants pavaan. Sellele raj ...

Pildid näituselt

"Pildid näituselt" on vene helilooja Modest Mussorgski klaveripalade tsükkel, mis on kirjutatud aastal 1874. Ta lõi selle sõbra, arhitekti ja kunstniku Viktor Hartmanni mälestuseks. See heliteos on näide sellest, kuidas helide abil on võimalik n- ...